Silt: Mikk Lõhmus

Lääne-Nigula vald on otsustanud hakata valla territooriumil asuvaid kalmistuid ühtsesse registrisse kandma ja neid avalikku internetikeskkonda sisestama. „See pole kiire protsess, aga see on asi, mis tuleb ühel hetkel ära teha,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Tema sõnul on valla eri kalmistutesse maetute andmed kirjas praegu vaid kalmistuvahtide kaustikutes ja Exceli tabelites.

[caption id="attachment_294854" align="alignnone" width="2000"] Lihula Euroapteek tegutseb vallavalitsuselt renditud ruumes. Kui Leedu ettevõte sealt lahkub, siis võib ruumid endale saada Koonga proviisor. Andres Hion[/caption] Kuigi apteegireformi tühistamise või selle muutmise osas on riigikogus lõpulahing veel pidamata, valmistuvad nii ravimiamet kui ka apteegid uueks olukorraks. Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp saatis omavalitsusjuhtidele kirja, kus ta palub hinnata, kas apteegi sulgemine 1. aprillist mõjutab apteegiteenuse kättesaadavust. Praeguse seisuga on Eestis 308 nõuetele mittevastavat apteeki. Kui reformi ei tühistata, peavad need apteegid 1. aprilliks proviisorite omandiks saama või vastasel juhul uksed sulgema. Nõuetele mittevastavad apteegid on ravimiametilt saanud kurja kirja. 1. märtsiks peavad apteegipidajad teatama, kas nad apteegireformi jõustumisel jätkavad või lõpetavad 1. aprillist tegevuse. „Halvasti mõjutab, kui kinni peaks minema,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Samas loodab ta, et vallas asuvad rohupoed kinni siiski ei lähe. „Võibolla see seis nii must ei olegi, sest nii Kullamaal kui ka Ristil on apteegipidajail plaan jätkata.” Nii Risti apteek kui ka Kullamaal asuv Tamme apteegi haruapteek on osutunud uutele nõuetele mittevastavaks, sest ei kuulu proviisoritele.

[caption id="attachment_292406" align="alignnone" width="1024"] Nõva kool. Malle-Liisa Raigla[/caption] Nõva kooli kaheksaliikmeline hoolekogu jätkab seitsmeliikmelisena. Hoolekogus ei ole enam õpilaste esindajat. Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et õpilased ei esitanud kedagi hoolekogusse. „Kui keegi ei soovi, siis tuleb jätkata ilma, muidu blokeeriks see hoolekogu töö,” ütles Lõhmus.

[caption id="attachment_293381" align="alignnone" width="2000"] Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas näitab kollakaspruuni kaevuvett. Urmas Lauri[/caption] Kui Kekkilä Salajõe külaseltsi tingimused täidab, lubab Lääne-Nigula vald Niibi rabas turbakaevandust laiendada. Külaseltsi nõudel peab Kekkilä rajama Salajõele viis-kuus 100-160 meetri sügavust kaevu, mis läheksid maksma umbkaudu 15 000 eurot, ja veetorustiku majapidamistesse. Kaevandama ei tohi turbatootja aga hakata enne, kui kaevud on valmis ja on selge, et sealt tuleb puhast vett.  Kekkilä taotletud 30 aasta asemel lubaks selts kaevandada kümme aastat. Seejärel tuleks hinnata, kuidas on kaevandamine Salajõel mõjunud.

[caption id="attachment_293074" align="aligncenter" width="2000"] Pal-Klaasi juhataja Erkki Rüsse (vasakult) selgitas riigihalduse ministrile Jaak Aabile (keskel), millised on firma arenguplaanid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigihalduse minister Jaak Aab alustas oma Läänemaa tiiru Paliverest, külastades kunagise ehitusmaterjalide tehase territooriumil tegutsevaid ettevõtteid Pal-Klaas ja Nordic Lumber. Pal-Klaasi juhataja Erkki Rüsse rääkis ministrile ettevõtte laienemisplaanidest ning nentis, et arengut pidurdab kehv elektrivarustrus. Pal-Klaas vajab Rüsse sõnul „lühiajalist energiat”. Rüsse sõnul on juba enne Aabi mitu ministrit Pal-Klaasis käinud, aga olukord on ikka sama. Rüsse ütles, et tahes-tahtmata peab ettevõte arenema. „Vägisi peavad teatud arengud toimuma,” nentis Rüsse. „Me alustame esialgu mingite [energia]piirangutega, kuid eesmärk on täiega arendada.” „Sa võiksid üritada ka [majandus- ja tarustuministri] Taavi [Aasa] siia saada, siis näeks ta ise,” soovitas Aab Lääne-Nigula vallavanemale Mikk Lõhmusele. Aas on Aabi sõnul siiani põltsamaalane. „Taavi vaade, vaatamata sellele, et ta oli Tallinna linnapea, pole linnapoisi vaade.” ---- Urmas Lauri fotod [gallery ids="293073,293074,293075,293072,293076,293078,293077,293079,293080,293081,293082,293083,293084,293085,293086,293087,293088,293089,293090,293091,293092"]

[caption id="attachment_292615" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Nõva Koolikogukond esindaja Ivo Karindi pelgab, et kui kolmas kooliaste suletakse, ei jää kooli enam keegi. Urmas Lauri[/caption] Neljapäevasel istungil otsustas Lääne-Nigula vallavolikogu, et vald seob Nõva õpilaskodu müügi kooli kolmanda kooliastme kinnipanemisega. Lõplik otsus tuleb eelnõu teisel lugemisel volikogu märtsiistungil. Esialgu oli vallavolikogul plaanis neljapäeval arutada vaid õpilaskodu müümist. „Õpilaskodu sulgemine on seotud kooli kolmanda kooliastmega,” põhjendas kahe teema sidumist Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Lõhmuse sõnul on korrektne esmalt sulgeda kolmas kooliaste ja seejärel müüa õpilaskodu. Nõva koolis käib praegu 16 õpilast, kellest pooled õpivad kolmandas kooliastmes. Kooli suurim klass on 5. klass nelja õpilasega. Kui 2021. aasta sügisest kooli kolmas aste suletakse, nagu praegu plaanis, on see klass esimene, kes ei saa Nõva koolis seitsmendasse klassi minna. Samuti peavad uude kooli minema kaks praegu 7. klassis käivat õpilast. Praeguste prognooside kohaselt jääks 2021/22. õppeaastast kooli kuude klassi õppima 4–5 õpilast. „Kas nelja-viie õpilasega kool on kuidagi jätkusuutlikum kui 20 õpilasega kool?” küsis MTÜ Nõva Koolikogukond esindaja Ivo Karindi.