Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_297221" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula sotsiaalosakonna juhataja Mariel Kõrgemägi korraldas vanuritele toidu ja ravimite kojuvedu. Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne-Nigula vallas on eriolukorraga seotud vahetut kulu vallavanem Mikk Lõhmuse sõnul olnud umbes 15 000 eurot, mis on kulunud näiteks maskide soetamisele. „Eriolukorra majanduslikku mõju ei oska aga keegi veel öelda,” lisas Lõhmus. Lõhmuse sõnul on vald ühest küljest kokku hoidnud koolide ja vallaasutuste kütte- ja elektri-, samuti toiduvalmistamise kuludelt, samas saab alles mitme kuu pärast selgeks, millist mõju avaldab eriolukord näiteks valla tulumaksu laekumisele. Riigilt saab Lääne-Nigula 280 000 eurot tulumaksu laekumise tasanduseks.

[caption id="attachment_299892" align="alignnone" width="2000"] Kiiruskaamera Taeblas Haapsalu–Tallinna maanteel. Arvo Tarmula[/caption] Teisipäeval paigaldas maanteeamet Taeblasse Haapsalu-poolsele sissesõidule kiiruskaamerakapi. Millal kaamera tööle hakkab, pole veel teada. Varem mõõtis kiiruskaamera autode kiirust Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas. Maanteaameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul tegi amet kaamera paigaldamise otsuse koos Lääne-Nigula vallavalitsusega. „Otsusele eelnes liiklussageduse, tegeliku sõidukiiruse ja vigastatutega liiklusõnnetuste analüüs,” ütles Vaheoja.

[caption id="attachment_299588" align="alignnone" width="2000"] Kullamaa kooli uus supipott. Foto: Mikk Lõhmus[/caption] Kullamaa keskkool sai uue, sajaliitrise supikatla, mis muudab koolikokkade töö lihtsamaks. Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et see katel on keerukam kui tavaline kodus kasutatav supipott – sellel on erinevad programmid ja keedurežiimid. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et peamine eelis on uuel supipotil see, et sealt voolab ise vesi välja. Siiani olid koolis tavalised, suured potid kasutusel. Nendes keetsid kokad korraga sööki 150 inimesele. „Keskkooli poisid käisid neid tühjaks kallamas, sest kokad ei jaksanud,” ütles Viks.

Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets tegi kõigile valla palgal olijaile ettepaneku võtta kulude kokkuhoiuks nädal aega palgata puhkust. Nädalaks peaksid palgata puhkusele minema kõik vallavalitsuse ametnikud, aga ka raamatukoguhoidjad, kultuuritöötajad ja õpetajad – kokku ligi 300 töötajat. Viimastele maksab palka riik, mitte kohalik omavalitsus. „Meil on palju koole ja riigi antud rahast ei tule välja. Vald maksab aastas õpetajatele juurde 90 000 eurot,” põhjendas Pikkmets. Metsküla kooli direktor Pille Kaisel ütles Lääne Elule, et pole õpetajatega veel palgata puhkusest rääkinud. Palgata puhkusele saab töötajaid saata vaid mõlema poole kokkuleppel. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul ei ole õpetajatele palgata puhkuse pakkumine kokkuhoiuna õigustatud. „Kuna õpetajad on kriisi tingimustes kogu aeg distantsilt tööd teinud, siis ei ole see lahendus valla eelarve alalaekumise tasandamiseks,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna nõunik Indrek Kilk Lääne Elule.