Silt: mihkel nestor
Mihkel Nestor: riskid majanduse jaoks on realiseerunud
[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"]
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.
Mullune majanduslangus osutus seni arvatust sügavamaks
Lõppeval nädalal šokeeris Statistikaamet üldsust teatega, et Eesti majandus langes eelmise aasta viimases kvartalis enam kui 4% võrra. Võrdluseks – 2020. aasta koroonakevadel, kui olime kõik kodudesse aheldatud ja majanduselu unne suikunud, langes SKP vaid veidi enam, 5,7% võrra. Lisaks äärmiselt nõrgale neljandale kvartalile, muutis Statistikaamet varasemast madalamaks hinnanguid ka eelneva perioodi SKP mahule. Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis juba eelmise aasta kevadel ja kolmandas kvartalis langes SKP enam kui 3% võrra. Eelmise aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus 1,3%, millega olime ainus Euroopa Liidu riik, kus SKP maht mullu langes. Eesti eristub siin selgelt ka meie lähiregioonist. Meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandused kahanesid eelmise aasta lõpus vastavalt 0,6% ja 0,9%. Balti riike vaadates, piirdus Leedus SKP langus 0,4%ga ja Läti majandus isegi kasvas, küll vaid napi 0,2% jagu.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.
Mullune majanduslangus osutus seni arvatust sügavamaks
Lõppeval nädalal šokeeris Statistikaamet üldsust teatega, et Eesti majandus langes eelmise aasta viimases kvartalis enam kui 4% võrra. Võrdluseks – 2020. aasta koroonakevadel, kui olime kõik kodudesse aheldatud ja majanduselu unne suikunud, langes SKP vaid veidi enam, 5,7% võrra. Lisaks äärmiselt nõrgale neljandale kvartalile, muutis Statistikaamet varasemast madalamaks hinnanguid ka eelneva perioodi SKP mahule. Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis juba eelmise aasta kevadel ja kolmandas kvartalis langes SKP enam kui 3% võrra. Eelmise aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus 1,3%, millega olime ainus Euroopa Liidu riik, kus SKP maht mullu langes. Eesti eristub siin selgelt ka meie lähiregioonist. Meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandused kahanesid eelmise aasta lõpus vastavalt 0,6% ja 0,9%. Balti riike vaadates, piirdus Leedus SKP langus 0,4%ga ja Läti majandus isegi kasvas, küll vaid napi 0,2% jagu.
Mihkel Nestor: majandus mandub, ent tööd näib jaguvat
[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütikMihkel[/caption]
Vaatamata majanduse väljavaate halvenemisele, püsib olukord tööturul endiselt hea. Järgenvatel kuudel võib mõnes valdkonnas siiski koondamisi oodata.
Tööhõive püsib kõrge
Sellel nädalal avaldatud tööturustatistika eelmise aasta viimase kvartali kohta kinnitab seda, mis on tunda vist niigi – vaatamata ebakindlusele majanduses, püsib olukord tööturul hea. Värskete andmete kohaselt küündis 15-74-aastaste inimeste tööhõivemäär eelmise aasta lõpus ligi 70%ni ja töötus piirdus vaid 5,4%ga. Kuigi enamuse riikide kohta pole viimased numbrid veel kättesaadavad, siis suure tõenäosusega oli Eesti tööhõivemääralt Euroopa Liidus üks esimestest.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütikMihkel[/caption]
Vaatamata majanduse väljavaate halvenemisele, püsib olukord tööturul endiselt hea. Järgenvatel kuudel võib mõnes valdkonnas siiski koondamisi oodata.
Tööhõive püsib kõrge
Sellel nädalal avaldatud tööturustatistika eelmise aasta viimase kvartali kohta kinnitab seda, mis on tunda vist niigi – vaatamata ebakindlusele majanduses, püsib olukord tööturul hea. Värskete andmete kohaselt küündis 15-74-aastaste inimeste tööhõivemäär eelmise aasta lõpus ligi 70%ni ja töötus piirdus vaid 5,4%ga. Kuigi enamuse riikide kohta pole viimased numbrid veel kättesaadavad, siis suure tõenäosusega oli Eesti tööhõivemääralt Euroopa Liidus üks esimestest.
Mihkel Nestor: lapsi sünnib vähe, ent töökäsi tuleb juurde
[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Eelmisel nädalal avaldas statistikaamet värsked numbrid Eesti majandust ja ühiskonda kõige enam mõjutava näitaja kohta – loomulikult on selleks siinne rahvaarv.
Olgu maailmaturu hetkekonjunktuur või ettevõtete äriplaan milline tahes, suures plaanis määrab Eesti majanduse võimsuse ära ikkagi töökäte ja tarbijate hulk.
Värsked numbrid on ühekorraga nii rõõmustavad kui ka kurvastavad. Kui alustada halbadest uudistest, siis oli Eesti iive ehk sündide ja surmade vahe sügavalt miinuses. Mullu sündis Eestis ainult 11 588 last, mis on alates 1919. aastast madalaim näit. Väga madala sündide arvu peamine põhjus on asjaolu, et praegu pereloomisikka jõudnud naised on ise sündinud varastel 1990. aastatel, kui sündimus Eestis oli samuti väga madal.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Eelmisel nädalal avaldas statistikaamet värsked numbrid Eesti majandust ja ühiskonda kõige enam mõjutava näitaja kohta – loomulikult on selleks siinne rahvaarv.
Olgu maailmaturu hetkekonjunktuur või ettevõtete äriplaan milline tahes, suures plaanis määrab Eesti majanduse võimsuse ära ikkagi töökäte ja tarbijate hulk.
Värsked numbrid on ühekorraga nii rõõmustavad kui ka kurvastavad. Kui alustada halbadest uudistest, siis oli Eesti iive ehk sündide ja surmade vahe sügavalt miinuses. Mullu sündis Eestis ainult 11 588 last, mis on alates 1919. aastast madalaim näit. Väga madala sündide arvu peamine põhjus on asjaolu, et praegu pereloomisikka jõudnud naised on ise sündinud varastel 1990. aastatel, kui sündimus Eestis oli samuti väga madal. 