Silt: mihkel nestor

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Vaatamata majanduslangusele, kõrgetele intressimääradele ja Põhjamaade kinnisvaraturu krahhile on Eesti ehitussektori tervis püsinud seni üllatavalt tugev. Loodetavasti jagub nõudlust ka 2024. aastal. Ehitusmahud püsivad suhteliselt kõrged ka sellel aastal Täna avaldatud värsked numbrid ehitusturul toimuva kohta näitavad, et pessimistlikele ootustele vaatamata ei saa ehitussektori tervise üle liialt kurta. Kui vaadata 2023. aastat tervikuna, siis tõsi, ehitusmahud vähenesid, ent mitte palju, kõigest 6%. Võrdluseks kahanes samal perioodil näiteks jaekaubanduse mahuindeks 8% ja tööstustoodangu mahuindeks 11%. Ehitustegevuse aeglustumise peamine põhjus oli hoonete varasemast tagasihoidlikum ehitusmaht. Samas näiteks erinevate rajatiste nagu teed, sillad jms ehitusmaht suurenes. Samuti anti eelmise aastaga võrreldes kasutusse oluliselt rohkem uusi korterelamuid. 2023. aasta viimases kvartalis sai kasutusloa koguni 209 000 m2 uusi eluruume – nii palju uusi kodusid valmis ühe kvartaliga Eestis viimati ilmselt 1980ndatel.

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majanduse kohta ilmuvad numbrid on pikka aega olnud nukrad. Varasemale tasemele jääb tublisti alla nii sisemajanduse kogutoodang, tööstustoodang, eksport, jaemüük kui pea kõik teised majandusindikaatorid. Kasvu näitab ehk vaid töötus. Sellegipoolest leiab optimist viimast majandusstatistikat uurides ka killukese positiivsemaid noote. Nimelt tundub nii mõnegi näitaja alusel, et Eesti majanduse varbad on viimaks põhja puutumas. Kas tööstuse langus on peatunud? Kõige pingsamalt on pööret paremuse suunas oodanud ilmselt Eesti suurim majandussektor töötlev tööstus. Tööstuse toodang on kahanenud juba 2022. aasta kevadest saadik ja järjepideva languse tulemusena on jõutud viie aastat taguste tootmismahtude juurde. Ka eelmise aasta lõpus, detsembris, oli töötleva tööstuse toodang sellele eelneva aasta sama kuu omast 7% väiksem.

[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majandus on sattunud sügavasse langusesse, ent põhjuseid arvestades pole selle kriisi lahendamine maksumaksja rahakoti abil realistlik. Küll tasub tegeleda majanduse tervise tugevdamisega tulevikku silmas pidades, et järgmised kriisid meid vähem räsiks. Eesti majandus on olnud languses juba 2022. aastast ja lõppu sellele praegu veel ei paista. Samas hakkab majanduslanguse mõju alles nüüd nähtavaks muutuma. Nimelt on Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenenud seni vaid püsihindades, s.t pärast inflatsiooniga korrigeerimist, kuid jätkanud nominaalhindades ehk n-ö tavalistes eurodes mõõdetuna kasvamist. Oludes, kus kasvasid nii ettevõtete müük, kasum kui ka töötajate sissetulekud, oligi majanduslangust raske tajuda, ehkki teenitud raha eest sai osta märksa vähem kaupu ja teenuseid kui varem.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, on pilt lausa nutune. Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembris aastaga 12 protsenti, jaemüük oli mullusest 9 protsenti madalam, tarbijakindlus püsib varaste 1990ndate sügavuses ja registreeritud töötuse määr ületab 8 protsenti. Kas siit saab minna ainult paremaks või ootab meid hullem alles ees? Viimased aastad on teinud analüütikud majanduse tuleviku ennustamisel väga alandlikuks, sest reaalsus ei kipu prognoosidega kuidagi kokku käima. Et mõnigi prognoos täppi läheks, on alljärgnevalt välja toodud kolm stsenaariumi, kuidas Eesti majandusel sel aastal minna võiks.

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Lõppev aasta ei ole Eesti majanduse jaoks olnud edukas ja see on muutnud tumedaks ka ootused tuleviku osas. Ent nagu öeldakse, öö on pimedaim enne koitu ja 2024. aastal hakkab taastuma nii majanduskasv kui inimeste usk helgemasse tulevikku.

[caption id="attachment_374850" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kui mõnes majandusvaldkonnas puudutavad jalad juba põhja, siis tööstuse puhul näib langus jätkuvat endise hooga. See trend ei pruugi muutuda isegi kaugemas tulevikus. Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet taas hulga olulisi numbreid Eesti majanduse käekäigu kohta. Midagi positiivset praegusel ajajärgul neist mõistagi oodata ei olnud, kuid raskel ajal on abiks ka see, kui uudised kardetust vähem halvaks osutuvad. Need, keda on nörritanud Eesti senine väga kiire hinnatõus, võivad rahulolu tunda teadmise üle, et praeguseks näib hinnatase olevat paika loksunud. Värsketel andmetel oli novembris aastane inflatsiooninäit küll neli protsenti, ent eelmise kuuga võrreldes keskmine hinnatase ei muutunud. Umbes praeguse taseme juures on tarbijahinnaindeks püsinud juba aprillikuust saadik. Suureks abiks on siin olnud energiahindade alanemine mulluste rekordite juurest üsna mõistlikule tasemele, mida ka varakult alanud talv pole suutnud uuesti kergitada. Sarnaselt energiale on eelmise aasta keskpaigast saadik langenud oluliselt ka toiduainete maailmaturuhinnad, kuid Eesti lõpptarbija pole sellest kuigivõrd osa saanud. Novembris olid toiduainehinnad mullusest ligi kuus protsenti kallimad, kuid üllatavalt tõusid need ka oktoobriga võrreldes. Loodetavasti muutub toit lähikuudel siiski pisut soodsamaks, mis aitab veidi kompenseerida eesootava käibemaksutõusu mõju.

[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti kolmanda kvartali majanduslangus osutus oodatust sügavamaks ja helgemate laikude leidmine majanduses on paras proovikivi. Majanduse kiirest taastumisest järgnevate kvartalite vältel ei unista keegi, kuid langustempo hakkab peagi aeglustuma ja 2024. aasta teises pooles võiks mõelda ehk ka tillukestest kasvunumbritest. Läinud nädalal avaldas statistikaamet täpsemad andmed sisemajanduse kogutoodangu kujunemise kohta selle aasta kolmandas kvartalis. Kahjuks osutusid need oodatust veelgi nigelamaks. Kui varem avaldatud kiirhinnangu põhjal kahanes SKP aastases võrdluses 2,5 protsenti, siis viimastel andmetel lausa 3,9 protsenti.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Töötute arv on hakanud kasvama, ent selle senine tõus on kaugel olemast dramaatiline. Kahjuks pole majanduses kiiret pööret paremuse poole oodata, mistõttu suureneb töötus ka järgnevatel kvartalitel. Töötus on kasvanud Lõppeval nädalal avaldatud andmed olukorra kohta tööturul selle aasta kolmandas kvartalis suuri üllatusi ei pakkunud. Eesti majandus on langenud juba viis järjestikkust kvartalit järjest. Pikka aega on tööturg pidevat nõudluse kahanemist suuresti ignoreerinud, ent nüüd on töötus tõusuteel. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel küündis töötuse määr selle aasta kolmandas kvartalis 7,3%ni. Veel aasta varem mõõdeti töötuse määraks kõigest 5,6%, selle aasta teises kvartalis 6,7%. Kahanes ka tööhõive määr, mis langes mulluselt 69,5%lt 69,1%ni. Et Eesti rahvastik on samal ajal aga kasvanud, siis oli tööl käivaid inimesi arvuliselt siiski enam kui eelmisel aastal. Samuti tuleb rõhutada, et ka 69% hõivemäär on Euroopa Liidu riikide seas endiselt üks kõige kõrgematest. Positiivselt poolelt suurenes jätkuvalt aktiivse rahvastiku osakaal – tööl käis või töökohta otsis lausa 74,5% Eesti 15-74-aasta vanusest rahvastikust.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi Eesti inflatsioon on raugenud, peame toime tulema väga kõrgete hindadega. Ees ootav käibemaksutõus seda olukorda ei paranda. Inflatsioon on jõudnud platoole Lõppeval nädalal ilmunud värske inflatsioonistatistika näitab, et Eesti senine kiire hinnatõus on raugenud. Võrreldes 2022. aastaga, püsib hinnatase siiski oluliselt kallim. Värsketel andmetel oli tarbijahinnaindeks oktoobris aastatagusest tasemest ligi 5% kõrgem. Vastupidiselt paljudele teistele riikidele oli oktoobri inflatsiooninäit seega suuremgi kui septembris, kui tarbijahinnad kasvasid aastaga 4%. Kui võrrelda oktoobri hinnataset aga septembrikuuga, siis oli trend tarbija jaoks siiski positiivne. Paljud hinnad eelmise kuuga kõrvutades hoopis kahanesid, mis andis tarbijahinnaindeksi keskmiseks muutuseks -0,4%. Suures plaanis võib täna öelda, et Eesti on jõudnud hinnaplatoole: umbes praegusel tasemel on tarbijahinnaindeks püsinud alates selle aasta aprillikuust saadik. Samas ei ole pääsu tõdemast tõsiasja, et see platoo on väga kõrgel.

[caption id="attachment_374850" align="alignnone" width="696"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Lõppeval nädalal uuendas SEB prognoose nii Eesti, kui meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse väljavaate osas. Imepärast majanduskliima paranemist pole viimased kuud endaga kaasa toonud, sestap oleks palju oodata, et ka prognoosid majanduskasvu püstloodis ülespoole sööstmist lubaks