Silt: marju viitmaa
Naised sätivad end tantsupeole, mehed ja noored valmistuvad
[caption id="attachment_365229" align="alignnone" width="2000"]
Kalurineiud lähevad naiste tantsupeole. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sel nädalavahetusel peavad naisrühmad Jõgeval kolmandat naiste tantsupidu, Läänemaalt sõidab peole viis rühma.
Tavaliselt iga kahe aasta järel toimuvat naiste tantsupidu on tulnud kaua oodata, sest koroonapiirangute tõttu on pidu kahel korral edasi lükatud.
Läänemaalt sõidavad reede varahommikul Jõgevale Ulrika Graubergi juhendatav rühm Kalurineiud Haapsalust, Lea Tedre Ritsikad ja Pastlapaelujad Ristilt, Kullakesed Kullamaalt ning Varje Paaliste käe all tantsivad Oru Marid Orult. „Kõik need rühmad on naiste tantsupeol kolmandat korda,” ütles Läänemaa rahvakultuurijuht Marju Viitmaa.
Üle Eesti sõidab Jõgevale kokku 347 tantsurühma enam kui 4000 tantsijaga. Päris kõik soovijad peole ei pääsenudki – soovi avaldas 383 tantsurühma.
Kalurineiud lähevad naiste tantsupeole. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sel nädalavahetusel peavad naisrühmad Jõgeval kolmandat naiste tantsupidu, Läänemaalt sõidab peole viis rühma.
Tavaliselt iga kahe aasta järel toimuvat naiste tantsupidu on tulnud kaua oodata, sest koroonapiirangute tõttu on pidu kahel korral edasi lükatud.
Läänemaalt sõidavad reede varahommikul Jõgevale Ulrika Graubergi juhendatav rühm Kalurineiud Haapsalust, Lea Tedre Ritsikad ja Pastlapaelujad Ristilt, Kullakesed Kullamaalt ning Varje Paaliste käe all tantsivad Oru Marid Orult. „Kõik need rühmad on naiste tantsupeol kolmandat korda,” ütles Läänemaa rahvakultuurijuht Marju Viitmaa.
Üle Eesti sõidab Jõgevale kokku 347 tantsurühma enam kui 4000 tantsijaga. Päris kõik soovijad peole ei pääsenudki – soovi avaldas 383 tantsurühma. 
Läänemaa tantsijad saavad taas platsile
[caption id="attachment_362240" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa tantsupidu 2019. Arvo Tarmula[/caption]
Pärast kahte koroona-aastat saavad Läänemaa tantsijad taas pidada maakonna tantsupidu.
Haapsalus 28. mail peetav tantsupidu kannab pealkirja „Kohtumisrõõm”. Peo repertuaar on paigas, kuid rongkäigu marsuut on veel täpsustamisel.
Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul tuleb tänavune tantsupidu traditsiooniline ja väga keerulist repertuaari kavva pole võetud. „Me ei kavatse näidata, mida me kõike teha suudame, vaid nagu peo pealkiri ütleb, et me tuleksime pärast keerulisi aegu tantsumurule kokku. See olekski meie esimene kokkusaamine pärast kahte aastat,” ütles Viitmaa.
Tantsupeol saavad kokku rühmad lasteaialastest memmedeni. Sel aastal on kampa võetud ka laste võimlemisrühmad. „Pidu on pühendatud ka rahvatantsujuhile Heljo Talmetile, kelle sünnist möödub sügisel sada aastat,” ütles Viitmaa. Peo kavas on ka Talmeti loodud tantse.
Nagu tavaliselt, oodatakse tantsupeole 700–800 tantsijat, kuid Viitmaa sõnul on tänavu korralduses mõned erandid. „Oleme kokku leppinud, et pole tähtis, et rüh
Läänemaa tantsupidu 2019. Arvo Tarmula[/caption]
Pärast kahte koroona-aastat saavad Läänemaa tantsijad taas pidada maakonna tantsupidu.
Haapsalus 28. mail peetav tantsupidu kannab pealkirja „Kohtumisrõõm”. Peo repertuaar on paigas, kuid rongkäigu marsuut on veel täpsustamisel.
Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul tuleb tänavune tantsupidu traditsiooniline ja väga keerulist repertuaari kavva pole võetud. „Me ei kavatse näidata, mida me kõike teha suudame, vaid nagu peo pealkiri ütleb, et me tuleksime pärast keerulisi aegu tantsumurule kokku. See olekski meie esimene kokkusaamine pärast kahte aastat,” ütles Viitmaa.
Tantsupeol saavad kokku rühmad lasteaialastest memmedeni. Sel aastal on kampa võetud ka laste võimlemisrühmad. „Pidu on pühendatud ka rahvatantsujuhile Heljo Talmetile, kelle sünnist möödub sügisel sada aastat,” ütles Viitmaa. Peo kavas on ka Talmeti loodud tantse.
Nagu tavaliselt, oodatakse tantsupeole 700–800 tantsijat, kuid Viitmaa sõnul on tänavu korralduses mõned erandid. „Oleme kokku leppinud, et pole tähtis, et rüh 
5
Kaua koorijuhid jaksavad ehk hobi korras laulupeole
[caption id="attachment_288197" align="alignnone" width="2000"]
Naiskoori Kaasike dirigent Sirje Kaasik on käinud alates 1982. aastast koorijuhina kõikidel laulupidudel. Foto Arvo Tarmula[/caption]
„Teen, kuni jaksan. Kui enam ei jaksa, siis enam ei tee,” ohkab teenekas dirigent Sirje Kaasik Haapsalu muusikakooli õpetajate toas enne kooriproovi algust.
Mõne minuti pärast seisab ta juba Kaasikese koori ees, silmad säramas ja rõõmus nägu ees. Naised laulavad hääli lahti. On neljapäev, 14. november. Kell on seitse õhtul. Akna taga ladistab troostitut sügisvihma. Ees ootab kaks tundi proovi.
Kaasik on üks neid, kellel püsivad laulupeod, mille üle eestlased on lõpmata uhked. Läinud suvel viis ta Tallinnasse laulupeole kolm koori – Kaasikese, Haapsalu toomkoori ja Uuemõisa mudilaskoori. Kaasiku palk selle eest on sadakond eurot kuus – maksavad koori liikmed ja kogudus ning Uuemõisa kool.
Naiskoori Kaasike dirigent Sirje Kaasik on käinud alates 1982. aastast koorijuhina kõikidel laulupidudel. Foto Arvo Tarmula[/caption]
„Teen, kuni jaksan. Kui enam ei jaksa, siis enam ei tee,” ohkab teenekas dirigent Sirje Kaasik Haapsalu muusikakooli õpetajate toas enne kooriproovi algust.
Mõne minuti pärast seisab ta juba Kaasikese koori ees, silmad säramas ja rõõmus nägu ees. Naised laulavad hääli lahti. On neljapäev, 14. november. Kell on seitse õhtul. Akna taga ladistab troostitut sügisvihma. Ees ootab kaks tundi proovi.
Kaasik on üks neid, kellel püsivad laulupeod, mille üle eestlased on lõpmata uhked. Läinud suvel viis ta Tallinnasse laulupeole kolm koori – Kaasikese, Haapsalu toomkoori ja Uuemõisa mudilaskoori. Kaasiku palk selle eest on sadakond eurot kuus – maksavad koori liikmed ja kogudus ning Uuemõisa kool. 
