Silt: loomade varjupaik

[gallery ids="345946,345948,345950,345952,345954,345956,345958,345960,345962,345964,345966,345968,345970,345972,345974,345976,345978,345980,345982,345984,345987,345989,345991,345993,345995,345997,345999,346001,346003,346005,346007,346009,346011"] Fotod: Elen Freivald Sügiseti jõuab Läänemaa loomade varjupaika rohkem kodutuid kasse, kui on nende tarbeks kohti. Läänemaa Varjupaiga MTÜ juhataja Helina Alpi sõnul liigub tegelikult ka kevaditi ringi palju koduta kasse, kuid siis saavad nad söögi hankimisega ise hakkama. „Ema püüab süüa, lapsed on söönud, saadakse hakkama,“ ütles Alp. Sügise saabudes muutub loomadel toidu hankimine aga keerulisemaks ja nii otsivad kodutud kassid asulatest sooja ja toitu. Sedakaudu jõuavad kodutud kassid varjupaika. Alpi sõnul on kassiuputus iga-aastane probleem ning sellega seisavad silmitsi ka teised varjupaigad. „Oskan öelda MTÜ Varjupaikade kohta, et üle Eesti on igal pool väga palju kasse,“ lisas Alp.

[caption id="attachment_319369" align="alignnone" width="2000"] Vilklas asuva Läänemaa loomade varjupaiga perenaise Helina Alpi sõnul jätkub neil
süle ja seljaga tööd niikaua, kuni inimesed õpivad oma tegude eest vastutama. Arvo Tarmula[/caption] Vilklas asuva Läänemaa loomade varjupaiga perenaise Helina Alpi sõnul jätkub neil süle ja seljaga tööd niikaua, kuni inimesed õpivad oma tegude eest vastutama. Mullu jõudis Läänemaa loomade varjupaika 204 lemmiklooma. Uue omaniku leidis 12 koera ja 86 kassi, omanikuga sai tänu varjupaigale uuesti kokku viis koera ja kaheksa kassi. Alpi sõnul võiks õnnelike taaskohtumiste arv olla kindlasti suurem. „Enamasti on ju kassid kiipimata ja kõik inimesed ei pruugi osata oma lemmiklooma varjupaigast otsida,” nentis Alp. Läbi aastate on ikka olnud nii, et enamasti lähevad leitud kassid ja paraku ka koerad ikkagi uude koju. Kui paljudel juhtudel on tegemist tahtliku hülgamisega, ei tea tegelikult keegi.