Silt: Lääne-Nigula

[caption id="attachment_425577" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu hakkab muutma valla põhimäärust – osavallad küll säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. Neljapäeval, sõna otsese mõttes volikogu istungi viimasel minutil teatas Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus (valimisliit Tugevad Kogukonnad), et volikogu menetlusse on antud eelnõu Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmiseks. „Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas Lõhmus. Vallavanem Janno Randmaa ütles hiljem Lääne Elule, et aastaseks kokkuhoiuks prognoositakse 80 000 eurot. Põhimääruse muutmisega kaovad osavallavalitsused kui ametiasutused ja moodustatakse üks ametiasutus – Lääne-Nigula vallavalitsus. Edaspidi enam osavallavanemaid pole, neid asendavad piirkonnajuhid. „Osavallad ise jäävad alles, osavallakogud jäävad tänasel kujul tööle,” ütles Lõhmus. „Kohapealne kaasarääkimine peab jääma, osavallakogud peavad jääma.” Milliseks võib vallajuhtimine põhimääruse muutmise tagajärjel muutuda, sellest on vallavanem Randmaa sõnul veel vara midagi arvata. „See on pikk protsess. Põhimäärus käib kahel lugemisel – ja mis sealt lõpuks tuleb?” arutles Randmaa. „Täna on olukord selline, et igas piirkonnas on väga erinev käekiri,” tõi vallavanem välja muudatuse ühe põhjustest. „Dokumendiregistriski paistab välja, kui palju on ühes või teises osavallas välja antud korraldusi kohaliku elu korraldamiseks.” Lõhmus lisas omalt poolt: „Esiteks pikaajaline finantsvõimekus ja teiseks juhtimisstruktuuri töövõimelisemaks tegemine.” Lõhmuse sõnul on Lääne-Nigula vallal lähiaastatel ees tõsised ülesanded, et üleval hoida haridust ja sotsiaalhoolekannet. „Kool on kindlasti prioriteet, sotsiaalhoolekanne samuti, selle võrra peab juhtimisstruktuur efektiivsem olema.”

[caption id="attachment_410796" align="alignnone" width="1920"] Neljapäevasel istungil jäi vallavanem Janno Randmaal andmata infotund ja vastamata revisjonikomisjoni küsimusele Lääne-Nigula Varahalduse majandusliku seisukorra ja likviidsete varade olukorra kohta. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu ei suutnud neljapäeval Roostal peetud istungil päevakorda etteantud aja jooksul läbi arutada ja osa päevakorrapunkte lükkus volikogu märtsiistungile. Vallavolikogu neljapäeval toimunud istungi päevakorras oli 13 punkti, kuid et istung oli veninud juba rohkem kui viie tunni pikkuseks, ei soostunud volikogu kell 20.20 enam viimase kolme päevakorrapunkti aruteluks istungit pikendama. Volikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et volikogu istung võib kesta viis tundi, kuid neljapäeval venis see veel paarikümne minuti võrra pikemaks. Ülemäära pikaks venis arutelu vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise üle. „Et käsil olnud päevakorrapunktiga lõpuni jõuda,” ütles Lõhmus. „Kõik olulised asjad olid läbi käidud, pooleli midagi ei jäänud,” nentis Lõhmus

[gallery ids="419097,419099,419100,419101,419102,419103"]   Reedel Oru kultuurisaalis peetud Lääne-Nigula ajalookonverents oli omamoodi isutekitajaks aasta lõpus ilmuvale Lääne-Nigula kihelkonna ajalooraamatule. Konverentsil, mida oli täiskasvanud ajaloohuviliste kõrval kuulama tulnud ka saalitäis õpilasi Lääne-Nigula koolidest, kõnelesid raamatusse artiklid kirjutanud ajaloolased Leho Lõhmus, Mati Mandel ja Kalev Jaago, Lääne-Nigula koguduse arhiivi korrastanud arhivaar Janis Tobreluts ja Eve Tamm-Hinno Linnamäe arenguseltsist. Kuna konverents peeti 2. veebruaril, mil möödus 104 aastat Tartu rahu sõlmimisest, koguneti alustuseks Lääne-Nigula kiriku juures asuva Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Mälestusmärgi püstitamisest rääkis oma ettekandes ka Leho Lõhmus. Tema sõnul sai samba loomise idee alguse juba 1923. aastal, kuid avamiseni jõuti seitse aastat hiljem, 1930. aastal.

[caption id="attachment_396962" align="alignnone" width="677"] Kõrgeimat palka saavad vallajuhid.[/caption] Neli omavalitsust – Haapsalu. Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna – maksid möödunud aastal ametnikele kokku ligi 76 000 eurot palgalisa. Summa hulka on arvestatud nii preemia, lisatasu täiendavate tööülesannete eest kui ka öötöö, ületunnitöö ja riigipühal tehtav töö. Kõige rohkem maksis mullu ametnikele põhipalgale lisaks Haapsalu linnavalitsus – kokku aasta jooksul veidi enam kui 46 000 eurot. Preemiata jäid vaid linnapea ja aselinnapead ning lühikest aega ametis olnud taristuspetsialist Priit Martin. Kokku said möödunud aastal ametis olnud 114 omavalitsuse töötajast preemiat või lisatasu 71. Neist kõige kopsakama palgalisa, aasta jooksul enam kui 6000 eurot, sai ametist lahkunud Haapsalu taristuspetsialist Sirli Vaksmann.

[caption id="attachment_393897" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul arutab koalitsioon vallavanema leidmist tuleval nädalal, kuid tõenäoliselt konkurssi vallale uue juhi leidmiseks ei korraldata.

[caption id="attachment_370287" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula valla uus finantsjuht Merilin Saska. Foto Urmas Lauri.[/caption] Lääne-Nigula valla finantsjuhiks saab Palivere osavallavanem Merilin Saska. „3. aprillil sõlmin temaga lepingu,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu neljapäeval volikogu liikmetele.

[gallery td_gallery_title_input="EV 105" ids="390422,390424,390423,390425,390426,390427,390428,390429,390430,390431,390432,390433,390434,390435,390436,390437,390438,390439,390440,390441,390442,390443,390444,390445,390446,390447,390448,390449,390450,390451,390452,390453,390454,390455,390456,390457,390458"] Eesti 105. sünnipäeva tähistamine Lääne-Nigulas. Fotod Andra Kirna. Lääne-Nigula Vabadussamba tähistati Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva küünalde ja lillede asetamisega vabadussamba jalamile.