Silt: lääne elu juhtkiri

Õiguskantsleri büroo ärgitas regionaal- ja põllumajandusministrit Henrik Johannes Terrast algatama seaduste muutmise. Muutmist vajavad rahvastikuregistri ja väikesaarte seadus, kus mõlemas räägitakse püsielanikest, kes kuskil „alaliselt ja peamiselt” elavad. Kuid kumbki ei selgita, kui alaliselt on seaduse mõistes alaliselt ja mida tähendab peamiselt kuskil elamine. Kui seadused saavad selle sammu järel selgemaks ja püsielaniku mõiste sõnastatakse täpselt ja kõigile ühtmoodi arusaadavalt,

Urmas Suklese ja mitmendat ringi linna juhtiva valimisliidu HaRi keskne sõnum sügisestel omavalitsuse valimistel näib olevat see, et Haapsalu on hästi valitsetud ja seniste valitsejatega ollakse rahul. Võimule pürgivate Isamaa ja EKRE sõnumid on pigem sedasorti, et praeguse linnavalitsemisega ei saa rahul olla, Haapsalu elu on kui seisev vesi, midagi ei arene ja muutusi on vaja. Muutusena pakub Isamaa linnapeakandidaat Olavi Seisonen tööstusettevõtete meelitamist Haapsallu, et teenusmajanduse poole ka

Nüüd, kui on avalikustatud teinegi kandidaat Haapsalu linnapea kohale praeguse meeri Urmas Suklese kõrval, võib öelda, et sügiseste omavalitsuste valimiste avapauk on tehtud. See avapauk oli mõneti üllatav. 18 aastat eri riigiameteis töötanud ja viimased neli aastat välisministeeriumi asekantsleri ametit pidanud Olavi Seisonen võib pealinna ametnike seas olla tuntud inimene, kuid Haapsalus on ta algkooli hoolekogu esimehe ametipostist hoolimata tundmatu

Et jaaniõhtu juurde käib pilves ilm ning leebem või tugevam vihmasadu, on juba üsna pikk traditsioon. Sellest on vaid üksikuid erandeid ja mida aeg edasi, seda vähem. Uue kombena on Eesti ilmastik juurutanud nii noorte kui ka üldlaulupidude vihmasajuga kiusamise. Kui tantsijad võivad veel enam-vähem kuivalt pääseda ja laulukaare sügavusse peitu pugenud lauljad ka, siis platsi poole jäävad lauljad ning kümned tuhanded pealtvaatajad kallatakse vihmaga kui mitte kahel, siis ühel päeval kindlasti üle. Hea küll, las suvel mõnel päeval ka sadada, kas või neil eestlastele tähtsatel pidupäevadel. Võib ju hea põllusaagi nimel paar sadu ära kannatada. Aga tänavu on nii, et vihm täidab mitte ainult jaanilaupäeva ja laulupeo põhikontserdi, vaid ka kõik nende ette, vahele ja taha jää

Haapsalu kolledžisse pürgis tänavu 97 kohale 336 sisseastujat ehk keskmiselt oli konkurss 3,5 noort ühele tasuta õppekohale. Keskmise ajab üles menukaim tervisejuhi eriala, kuhu pürginud 150 noorest võetakse vastu vaid 22. Tervisejuhi eriala avas kolledž veel enne, kui sellise kvalifikatsiooniga töötajate järele nõudlus tekkis. Nüüd, kui nõudlus olemas, on koolil otsekui peavõit käes. Võimalik, et sama ootab uusimat eriala, mille nimi on kogukonnatöö vananevas ühiskonnas. Mõne aja pärast, mil ühiskond selle ala spetsialiste rohkem vajab, on verivärsked lõpetajad varnast võtta. Kolledžit tuleb tõsiselt tunnustada selle eest, et õppekavu luues on suudetud ette näha, milliseid spetsialiste meil lähiajal vaja hakkab minema. IT-meeste ja -naistega on muidugi lihtne – neid läks meil vaja minevik

Läänemaal on piirkondi, kuhu kaabliga internet ei ulatu. Kus on ka mobiilse internetiga kehvasti, sest koht satub kõigil kolmel operaatoril mastide leviala vahele. Ja kuhu ei hakka riigi toetatav kiire internetiühenduse väljaehitamine lähimail aastail ulatuma, vähemalt mitte praeguse tempo ja rahastusega. Euroopa Liit ja ka Eesti on võtnud eesmärgi tagada kiire 1 Gbit ühendus maapiirkondades 2030. aastaks. Selle eesmärgi täitmiseks oleks aga vaja neli korda rohkem raha, kui praegu plaanile on eraldatud. Samas on kogu asjaajamine, sealhulgas suhtlus riigiasutustega kolimas aina rohkem internetti. Maainimesed, need, kellele riik jagab korraliku internetiühenduse väljaehitamiseks näpuotsaga raha, peavad internetis täitma riigi omaenda asutuse PRIA taotlusvorme, mis jõuavad praeguse mobiilse interneti ühenduskiir

Tänase lehe lugu GPSi häiretest näitab, et Venemaa vaenulik käitumine võib mõjutada igaüht meist. See võib juhtuda isegi kodusel Haapsalu Eeslahel, nagu läks seal purjetanud seltskonnaga, kellel lakkasid telefoni navigatsioonirakendused häiringu tõttu töötamast. GPSi segamine, mille taga on Vene Föderatsioonist pärit raadiohäired, on olnud nii Eestis kui ka teistes Läänemere-äärsetes riikides mureks paar aastat. Nüüd said seda oma nahal tunda läänlased. GPSi häiringud toimuvad pea iga päev Soomest Poolani. Rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu põhikiri keelab naaberriikidele raadiohäirete põhjustamise. Sama organisatsio

Oru kandi külad panid seljad kokku ja võitsid Läänemaa aasta küla tiitli. Kas au ja kuulsus saadab neid ka Eesti aasta küla konkursil, selgub 23. augustil. Sellise kogukondliku ühisrinde moodustamine ei ole Eesti aasta küla konkursi ajaloos küll päris ainulaadne, sest näiteks 2015. aastal osalesid seal üheskoos Kassari saare külad Hiiumaal. 15 külast koosnev Oru piirkond on kindlasti kokkuvõttes eriilmelisem kui üks konkreetne küla, olgu see kui tahes tore. Oma võlu on igal neist – nii enam kui 350 elanikuga Linnamäel kui ka paarikümne elanikuga Niibil. Oru kandi arengul on suureks abiks olnud Linnamäe arenguselts. Selle ellu kut

Plaanitav seadusemuudatus annaks linna- ja vallaelanikele õiguse algatada kohalikke rahvaküsitlusi. Lävend on küll üsna kõrge ehk oma allkirja peab toetuseks andma vähemalt 10 protsenti omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest, mis välistab, et küsitlust saaks naljategemiseks kasutada. Samas võib muudatus tähendada, et saame vastuse mõnele küsimusele, mis on ammu õhus olnud, aga omavalitsuse huvipuudusel või koguni vastuseisul lähema tähelepanuta jäänud. Praegu sõltub rahvaküsitluse algatamine volikogu ja seal võimul olijate suvast. Konkreetse vastuse võiksid tulevikus saada küsimused nagu see, kas elanikud on rahul või mitte