Silt: lääne elu juhtkiri

Esmaspäeval algab õpetajate streik, millele igaüks vaatab isemoodi.

Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ei näe selles, et vald soovib Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) kaubamärki enesele krahmata, midagi taunimisväärset. Tema sõnul tahetakse sellega tagada, et filmifestival Lääneranna valla maamärgi ja Lihula tunnusena säiliks. Vallavanem kasutas kaubamärgi omandamise põhjenduseks terminit „ettevaatusabinõu”. Taotluse kaubamärgi Matsalu Loodusfilmide Festival omandamiseks esitas vallavalitsuse palgatud patendivolinik patendiametile juba juunis.

Et vesi miinuskraadidega jäätub, on elementaarne. „Tavaline füüsika,“ ütleb jäätmefirma juht. Seda, et biojäätmed sisaldavad vett, isegi kui nende hulka ei kalla hapuks läinud suppi, on samuti kõigile teada ja arusaadav. Sellega, et talvel on külm, pole aga keegi arvestanud ei jäätmekäitluseeskirju koostades ega -lepinguid ette valmistades. Kui biolagunevad jäätmed konteineris ära külmuvad, siis prügifirma neid sealt välja valada ei saa ja ühel hetkel on konteiner külmunud jäätmeid täis.

x Tänavune aasta on kultuurilise mitmekesisuse aasta. Kui 40 aastat tagasi kõlas Haapsalus Kiltsis ja Pullapääl asunud Vene sõjaväebaaside tõttu väga palju vene keelt, siis nüüd enam mitte. Asemel on tulnud teised keeled. Tuleb välja, et Haapsalus elab rohkem kui 35 eri kodakondsusega inimesi, eri rahvuste esindajaid on aga rohkemgi. Esmapilgul siinse elanikkonna kirjusus silma ei paistagi. Samas ei tohiks taoline mitmekesisus kedagi üllatada, sest läbi aegade on siin mitmeid rahvusi koos elanud.

Eesti ajaloo pikim õpetajate streik tuleb. Ehkki nii ministeerium kui ka haridustöötajate liit räägivad, et nende soov on streik ära hoida, on väheusutav, et järgmise nädala jooksul jõutaks kokkuleppele. On mõistetav, et õpetajad nõuavad lubatut. Õpetajate palgakasvust on räägitud nii kaua, et võib jääda mulje, nagu pedagoogid lausa supleksid rahas. Ometi pole see nii, sest suureks puhutud palgakasv on tegelikult olnud tõus väikeste summade kaupa.

Milline rõõm on vanema jaoks, kui laps on uudishimulik, tahab kõike teada ja kõike proovida. Veel suurem on rõõm, kui laps õpib lisaks koolile mõnes huvikoolis. Ja mõni koguni mitmes. Las õpib ja treenib, kui nii hästi oma aega kasutada oskab ja kõigega hakkama saab. Lääne-Nigula emadel-isadel, kellel just sellised õpihimulised ja elurõõmsad lapsed on, läks sügisel ootamatult raskeks. Selgub, et omavalitsus suudab aidata lapsel ainult ühes huvikoolis käia, sedagi mitte nii nagu varem. Hinnad on tõusnud kõikjal ja vald peab seisma hea ka väga paljude muude valdkondade toimimise eest.

Käre pakane on pisut järele andnud ja maa on katnud lumevaip. Enne järgmise nädala sulailmasid seisab ees ideaalse talveilmaga nädalavahetus, mida saab kasutada selleks, et minna suusatama, kelgutama või uisutama. Seda enam, et tegu on koolivaheaja viimaste päevadega.

Seda, kas Jaanus Karilaid hüppas erakonda vahetades ja enda sabas Läänemaa keskerakondlasi vedades õiges suunas, saab hinnata järgmistel kohalikel valimistel tuleva aasta oktoobris. End rahvusliku konservatiivina kirjeldanud poliitikul oli enne hüpet kaks võimalust – kas minna EKRE või Isamaa poole. Aastaid on erakond Isamaa tuksunud valimiskünnise piiril, kuid uuel esimehel Urmas Reinsalul on õnnestunud tõsta partei toetus enneolematult kõrgele.

Aastavahetus nagu sünnipäevgi on sümboolne vahefiniš, kus peatutakse korraks, vaadatakse tagasi ja antakse edasi astumiseks lubadusi. Aga nagu ütles vend Johannes kultusfilmis „Viimne reliikvia“: „See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi.” Kuigi aastanumber muutub, tõuseb hommikul jälle päike ja õhtul loojub ning samamoodi see jätkub  – päevale järgneb päev, kuule kuu, aastale aasta.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Aastaid on nii politsei, haigla kui ka päästjad rääkinud, et pühad möödusid rahulikult ja nii rahulikke jõule ei mäletagi. Just nagu pühad olema peaksidki: rahulikud, suuremate vahejuhtumiteta. Paraku tänavu need Läänemaal rahulikud polnud.