Silt: lääne elu juhtkiri

Kultusfilmis „Mehed ei nuta” ütleb unetuse all kannatavate meeste sekka sattunud suure tehase direktor nn poolsaare moodi saarelt lahkumise kohta: „Põgenemine – igatahes! Kuid mitte paaniline, vaid organiseeritud.” Täpselt sedamoodi põgenevad kolme Balti riigi elektrivõrgud järgmise nädala lõpus Venemaa sagedusalast: mitte paaniliselt, vaid organiseeritult. Ja täpselt sedamoodi peaks seda protsessi võtma ka iga tarbija. Tänane Lääne Elu annab Läänemaa valmisolekust lahtiühendamiseks üksikasjaliku ülevaate. See ülevaade ja eriti selle juures olevad nõuanded tasub läbi lugeda igal

Tänasest Lääne Elust leiab tagasivaate suurprojektidele, mis ühel või teisel põhjusel Läänemaal ebaõnnestusid. Kõiki neid ühe vitsaga lüüa ei saa. Tuntuim on Haapsalu raudtee, mis annaks kindlasti maakonna arengule tõuke, sest looks turvalise ja kiire ühenduse pealinnaga. See võiks panna senisest enam inimesi mõtlema võimalusele töötada Tallinnas, aga elada samal ajal rahulikus väikelinnas. Haapsalu raudtee oli unistuseks jäänud suurprojektidest teostumisele kõige lähemal ja võib veel teokski saada, kui valitsus meelt muudab. Maanteel kulgeva transiitliikluse linnatänavatelt ümbersuunamine on samuti mõte, mis väärib edasp

Kõige lihtsam on kärpida kõige nõrgemate arvelt ja summat, mille olemasolu välja ei paistnud. Seni on riik andnud omavalitsustele raha, millega need toetasid lastele huviringe pakkuvaid klubisid. Huviringis käiva lapse vanemale on jagatav toetus olnud märkamatu. Aasta-aastalt on aga riik omavalitsustele makstavat toetust kärpinud ja varem või hiljem annab see endast lapsevanematele märku. Viimase viie aastaga on riik vähendanud laste huvitegevuseks mõeldud summat Läänemaal enam kui kolmandiku võrra. Samal ajal on kulud kasvanud. Kui toetused vähenevad ja kulutused suurenevad, on selge, et tekkinud vahe tuleb lõpuks kinni maksta lapsevanematel. Kohe laste huvitegevusele rohkem kulutamist karta ei ole, küll aga võivad hinnad tõusta

Haapsalu linnavalitsus tahab linna luua marsruudi, mis kannaks nime „kultuurikilomeeter”. Tegelikult on see kilomeeter 1,4 kilomeetrit pikk ehk oleks pikkuselt palju lähemal miilile ja annaks linna külastajale ette teekonna paljude märkimisväärsete kohtade väisamiseks. Muu hulgas ei jäta kultuurikilomeeter kõrvale ka võimalust turistidelt teenida, sest teekonnale jääb 21 toitlustusasutust ja kauplust.

Eesti 79 kohalikust omavalitsusest jättis 44 tänavuse maamaksu määra samale tasemele kui mullu. Vaid kuus tõstis maamaksu maksimaalses mahus ning nende kuue seas on ka Vormsi ja Lääneranna vald. Kaheksa omavalitsust koguni langetasid maksumäära. Osalt kompenseerivad omavalitsused maksutõusuga varasemas

Nõukogude ajal sai ühekopikasega osta tikutopsi ja kahekopikasega kasutada telefoniautomaati kohaliku kõne tegemiseks. Tänapäeval ei osta ühe- või kahesendine üksi midagi; isegi kõige odavamate asjade ostmiseks peab neid olemas koos päris mitu. Nii tundub pisisentide kokkukorjamine ringlusest olevat mõis

Kolumnist Anvar Samost kirjutab tänases Lääne Elus, kuidas valitsus on hakanud rohepöörde teemal kummi venitama. Loomulikult noogutab kaasa riiklik Eesti Energia, kes loodab, et põlevkivi ahju ajamine jätkub nagu varemgi. Kliima soojenemine on ammu näha kliimakaartidelt, kus igal aastal püstitatakse uus soojarekordeid. See on näha pilgust aknast õue, kus aastaaja järgi peaks valitsema tõsine talv, aga on kena kevadine sulailm. Kliima soojenemise eitamiseks peab tänapäeval olema ikka puruloll. Rohe

Kooliga jännis lapsed on igal ajal olemas olnud ja mõnda sellist mäletab oma koolipõlvest pea igaüks. Koroonapandeemia aegne sunnitud kodus istumine tõi neid juurde, kui koolist võõrdusid mõned isegi varem koolis käia armastanud ja seal hästi hakkama saanud lapsed. Mõne lapse puhul kestab koolitõrge siiamaani, ehkki pandeemiaisolatsioon jäi juba mitme aasta taha. Ühtlasi on koolitõrgetega tegelemi

Aastaga on põhja- ja lõunaläänlaste arv taas kahanenud, seekord 274 inimese võrra. Elanike kahanemistrend on kestnud juba pikemat aega ja ei tulnud muudatust seegi kord. Ainus kasvuaasta oli Vene-Ukraina sõja algusele järgnenud 2023. aasta, mis tõi Läänemaale sõjapõgenikud ja pole tegelikult mingi põhjus rõõmustamiseks. Elanikkonna kahanemisel on tavaliselt kaks põhjust. Üks on loomulik iive, kus inimesi sureb rohkem kui sünnib. Teine on migratsioon, kus inimesed kolivad maalt ja väiksematest