Silt: lääne elu juhtkiri

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Kes ütles, et tänapäeva lapsed enam ei loe raamatuid, passivad ainult mobiili- ja tahvliekraane? Läänemaa lapsed igatahes tõestavad vastupidist: tänavusest suvelugemisest võttis osa rekordarv lapsi. Lapsed loevad nagu mihklid ja programmist osavõtjate arv on kasvanud suvelugemise kaheksa aasta taguse algusaastaga võrreldes kümme korda. See on tõesti uskumatu, nagu ka lasteraamatukogu juht Jaanus Kõuts ütleb. See programm näitab ilmekalt, kuidas muidu võibolla igavana tunduva tegevuse saab huvitavaks muuta esiteks väike võistlusmoment ja teiseks saavutusest rõõmu tundmise võimalus, mis selles programmis mõlemad olemas on. Samuti see, et tegelikult sai laps paljude raamatute seast valida en

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Urmas Lauri foto[/caption] Arendaja poolt Haapsalu territooriumile plaanitav tuulepark tõstab esile keerulise küsimuse. Ühest küljest on Eesti ja Euroopa laiemalt võtnud eesmärgiks toota senisest rohkem rohelist energiat. Teisalt asuks see tuulepark Matsalu looduskaitseala vahetus läheduses. Kogenud linnuvaatleja Tarvo Valker toob välja, et seni pole olnud võimalik uurida mõju nii kõrgete tuulikutel, nagu Haapsalu lähedale plaanitakse. Tuulikute kõrgused kasvavad maailmas kiiremini kui meie teadmised, mis sellega kaasas käivad. Roheline energia on tore eesmärk, aga teemat tuleks kaaluda laiemalt kui ainult selle põhjal, milline on elektrit tootes atmosfääri eralduv süsinikukogus. Matsalu tähtsus lindude rändekoridorina ulatub märks

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Urmas Lauri foto.[/caption] Kui detsembrimässajad Eesti riiki kukutada püüdsid, olid nende rünnaku sihtmärkide seas ka postkontorid. Teise maailmasõja esimesel päeval ründasid Saksa väed Danzigis Westerplattel kõigepealt Poola Posti kontorit. Postkontorid olid pikka aega väga tähtsad. Ennekõike kui sidekeskused, aga need olid ka valitsusasutused. Märk, et riik on kohal. Et kui külas pole enam konstaablit, pole enam päästekomandot, on postkontor ometigi. Paljudes riikides on see endiselt nii. Meil pole enam ammu. Eesti Posti nime maha salanud Omniva ei pea end enam postiasutuseks, vaid peeneks teenindusettevõtteks, kes kahjuks on sunnitud kasumliku ja laieneva pakiautomaatide võrgustiku arvelt ülal pidama vähenevat ja kahjumlikku koj

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Omniva, vana nimega Eesti Post ei saa oma peamise tööga, postisaadetiste kojuveoga enam üldse hakkama. Kui varemgi on juhtunud seda, et mõni ajaleht või ajakiri on kogemata sattunud valesse postkasti või jäänud õigel päeval tulemata, siis nüüd on eksimine pigem juba metoodiline. Päev päeva järel jäävad tüh

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Läänemaa suurima jõe Kasari sängi on inimesed aja jooksul korduvalt muutnud. Kõigi nende muutuste keskpunktis on olnud inimesed ise, nende prevaleerivad majanduslikud huvid. Kui ikka on tarvis rammusaid jõeäärseid luhtasid üleujutuse alt vabastada, et seal karjatamise või niitmisega tulu teenida, kaevatakse jõgi sirgemaks ja pannakse vesi kiiremini voolama nagu nalja. Ehkki Kasarit pole paisutatud hüdroenergia

Kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni on jäänud kaks kuud. Praegu peaks olema aeg, kus kõik volikogudesse pürgijad on juba langetanud otsuse, milleks ja kellega koos nad kohalikku võimu tahavad teostama minna. Praegu peaks olema aeg, kus hakatakse hääli koguma – käiakse üritustel, aga ka ukselt uksele ning tutvustatakse end ja oma vaateid. Osa Haapsalus ja valdades kandideerijaist seda teebki. Kui rahvastepallist võrdlus tuua, on mitmele võistkonnale valitud kaptenid, need on enda ümber ko

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Lääneranna, endises Lihula gümnaasiumis pole septembrikuust uus mitte ainult koolimaja, vaid ka selle sisustus: mööbel ja muu. Lääneranna vald sõlmis juunis ligi miljonieurose hankelepingu kogu kooli sisustusele ning kui kõik läheb plaanikohaselt, istuvad lapsed septembris uues koolimajas uutel pinkidel uute lauda

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Me peame jälle rääkima Lääneranna vallast. Nimelt sellest, kuidas vallavalitsus küsib iseendalt Virtsu koolimajale lammutusloa, annab selle välja ning on valmis hoone lammutama, kellelegi kohalikest sõnagi lausumata. Kui mõni huviline poleks tähelepanelikult lugenud valla kodulehel dokumendiregistrit ja vihjanu

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Lääneranna vallavalitsus nõuab koos kaheksa teise kohaliku omavalitsusega, et riik maksaks kinni nende õpilaste peale kuluva raha, kes õpivad omal soovil mõne teise omavalitsuse koolis. Ühelt poolt võib mõista omavalitsuse hoiakut, et miks tuleks anda raha teisele vallale, kui koolikohad on koduvallas olemas. Lääneranna puhul on näha, et makstakse lõivu viimastel aastatel valda raputanud koolireformile. Näiteks Varbla lastel on lihtsalt geograafiliselt lähemal Tõstamaa kool, seepärast ei sõideta bussiga mitmekümne kilomeetri kaugusele oma valla kooli Lihulasse. Virtsu puhul tõi vallavanem küll näite, et sealt saaks 5. või 6. klassi õpilased minna mugavasti Kõmsi kooli või hilisemate põh

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Väikeses Vormsi vallas tuleb konkurents volikokku ootuspäraselt tihe. Nagu eelmistelgi valimistel, on seitsmele volikogu toolile istuda tahtjaid kolme nimekirja jagu, millest vähemalt kaks tulevad arvatavalt sama pikad või pikemadki kui volikogu liikmete arv. Neli aastat tagasi oli volikokku kandideerijaid neli ja pool inimest ühele kohale. Volikokku on Vormsis raske pääseda, aga seal tegutseda on veel raskem. Piisab lahkhelidest ühes valimisliidus või kas või ühe inimese üleminekust vastasleeri, kui valimiste järel saavutatud tasakaal juba laguneb. Seejärel vahetatakse vallavanemaid ja muid ametimehi vastavalt sellele, kuhu kaalukausid kalduvad, ning selle võrra jääb tegelikuks tööks vähem a