Silt: lääne elu juhtkiri

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Urmas Lauri foto.[/caption] Kui detsembrimässajad Eesti riiki kukutada püüdsid, olid nende rünnaku sihtmärkide seas ka postkontorid. Teise maailmasõja esimesel päeval ründasid Saksa väed Danzigis Westerplattel kõigepealt Poola Posti kontorit. Postkontorid olid pikka aega väga tähtsad. Ennekõike kui sidekeskused, aga need olid ka valitsusasutused. Märk, et riik on kohal. Et kui külas pole enam konstaablit, pole enam päästekomandot, on postkontor ometigi. Paljudes riikides on see endiselt nii. Meil pole enam ammu. Eesti Posti nime maha salanud Omniva ei pea end enam postiasutuseks, vaid peeneks teenindusettevõtteks, kes kahjuks on sunnitud kasumliku ja laieneva pakiautomaatide võrgustiku arvelt ülal pidama vähenevat ja kahjumlikku koj

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Omniva, vana nimega Eesti Post ei saa oma peamise tööga, postisaadetiste kojuveoga enam üldse hakkama. Kui varemgi on juhtunud seda, et mõni ajaleht või ajakiri on kogemata sattunud valesse postkasti või jäänud õigel päeval tulemata, siis nüüd on eksimine pigem juba metoodiline. Päev päeva järel jäävad tüh

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Läänemaa suurima jõe Kasari sängi on inimesed aja jooksul korduvalt muutnud. Kõigi nende muutuste keskpunktis on olnud inimesed ise, nende prevaleerivad majanduslikud huvid. Kui ikka on tarvis rammusaid jõeäärseid luhtasid üleujutuse alt vabastada, et seal karjatamise või niitmisega tulu teenida, kaevatakse jõgi sirgemaks ja pannakse vesi kiiremini voolama nagu nalja. Ehkki Kasarit pole paisutatud hüdroenergia

Kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni on jäänud kaks kuud. Praegu peaks olema aeg, kus kõik volikogudesse pürgijad on juba langetanud otsuse, milleks ja kellega koos nad kohalikku võimu tahavad teostama minna. Praegu peaks olema aeg, kus hakatakse hääli koguma – käiakse üritustel, aga ka ukselt uksele ning tutvustatakse end ja oma vaateid. Osa Haapsalus ja valdades kandideerijaist seda teebki. Kui rahvastepallist võrdlus tuua, on mitmele võistkonnale valitud kaptenid, need on enda ümber ko

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Lääneranna, endises Lihula gümnaasiumis pole septembrikuust uus mitte ainult koolimaja, vaid ka selle sisustus: mööbel ja muu. Lääneranna vald sõlmis juunis ligi miljonieurose hankelepingu kogu kooli sisustusele ning kui kõik läheb plaanikohaselt, istuvad lapsed septembris uues koolimajas uutel pinkidel uute lauda

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Me peame jälle rääkima Lääneranna vallast. Nimelt sellest, kuidas vallavalitsus küsib iseendalt Virtsu koolimajale lammutusloa, annab selle välja ning on valmis hoone lammutama, kellelegi kohalikest sõnagi lausumata. Kui mõni huviline poleks tähelepanelikult lugenud valla kodulehel dokumendiregistrit ja vihjanu

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Lääneranna vallavalitsus nõuab koos kaheksa teise kohaliku omavalitsusega, et riik maksaks kinni nende õpilaste peale kuluva raha, kes õpivad omal soovil mõne teise omavalitsuse koolis. Ühelt poolt võib mõista omavalitsuse hoiakut, et miks tuleks anda raha teisele vallale, kui koolikohad on koduvallas olemas. Lääneranna puhul on näha, et makstakse lõivu viimastel aastatel valda raputanud koolireformile. Näiteks Varbla lastel on lihtsalt geograafiliselt lähemal Tõstamaa kool, seepärast ei sõideta bussiga mitmekümne kilomeetri kaugusele oma valla kooli Lihulasse. Virtsu puhul tõi vallavanem küll näite, et sealt saaks 5. või 6. klassi õpilased minna mugavasti Kõmsi kooli või hilisemate põh

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Väikeses Vormsi vallas tuleb konkurents volikokku ootuspäraselt tihe. Nagu eelmistelgi valimistel, on seitsmele volikogu toolile istuda tahtjaid kolme nimekirja jagu, millest vähemalt kaks tulevad arvatavalt sama pikad või pikemadki kui volikogu liikmete arv. Neli aastat tagasi oli volikokku kandideerijaid neli ja pool inimest ühele kohale. Volikokku on Vormsis raske pääseda, aga seal tegutseda on veel raskem. Piisab lahkhelidest ühes valimisliidus või kas või ühe inimese üleminekust vastasleeri, kui valimiste järel saavutatud tasakaal juba laguneb. Seejärel vahetatakse vallavanemaid ja muid ametimehi vastavalt sellele, kuhu kaalukausid kalduvad, ning selle võrra jääb tegelikuks tööks vähem a

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Sügiseste kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste kandidaatide nimekirjade avaldamine pole veel alanudki – kuid juba on üks nimekiri, mis paistab iga päevaga aina pikenevat. See on valimisliitude ja erakondade loetelu inimestest, keda nad tahaksid näha Haapsalu linnavalitsust juhtimas. Sedavõrd populaarne pole Haapsalu meeri amet juba päris mitmetel kohalikel valimistel olnud. Eelmisel korral seadsid konkureerivad valimisliidud ja parteid üles neli kandidaati, varem on neid olnud sageli veelgi vähem. Eilse seisuga ent pürgib linnapeaks viis inimest ja arvatavasti pikeneb see nimekiri veelgi. Laupäevases Lääne Elus kujutas karikaturist Karel Rahu linnapeakandidaate nagu neljaliikmelist bändi. Tul

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Haapsalu linnapea Urmas Sukles esines hiljuti ühismeedias iroonilise sõnavõtuga, kus heitis ette, et valimiste eel kurdavad, teda ennast tsiteerides, „talveunest ärganud volinikud ja ka uued ja vanad linnakodanikud” kusagil nurgatagustel sotsiaalmeedialehekülgedel selle üle, mis Haapsalus parandamist vajab. Ühtlasi tegi ta üleskutse, et probleemidest tuleks teatada pigem annateada.ee portaalis, et linnavalitsu