Läänemaa omavalitsusjuhtidest sai mullu suurima sissetuleku Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Kohalike omavalitsuste juhtide värskelt avalikustatud palgaandmed 2017. aastal näitavad suurte lisatasude maksmist, mis paljudel juhtudel on seotud valdade ühinemistasudega, kirjutab Postimees. Silt: kohalik omavalitsus
Omavalitsused pöörduvad ministeeriumi vastu kohtusse
[caption id="attachment_458047" align="alignnone" width="1920"]
Valimisreportaaž: küll ma need nimekirjad kuskilt leian
[caption id="attachment_457569" align="alignnone" width="1920"] 72aastane Varje Sander oli teisipäevak Oonga poodi pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Kaire Reiljan[/caption]
„Ikka oma inimene peab olema. Oma kandist. Selline, kellest on abi,” ütleb 72aastane Oonga poepidaja Varje Sander kolm ja pool nädalat enne kohalikke valimisi.
Sander istub, ajab end siis püsti, läheb leti taha. Jalad pole enam need. Oonga poodi on ta pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Tuli 30aastasena, hakkas poodi pidama, kandideeris volikokku ja pääseski sinna. 1990. aastatel, kui hakkas see kõik siin pihta, nagu Sander ütleb, ja Eesti riik oli veel värske ja noor.
Toonast Martna valda ei ole juba kaheksa aastat, on suur haldusreformi järgne Lääne-Nigula, aga oma kant on Sandri jaoks ikka Oonga. „Ega meie kandist olegi kedagi peale Janno. Rehkaltid on ka, aga nemad jäävad juba kaugemale,” ütleb Sander. Janno ehk Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ei ela küll Oongas, aga ikkagi lähemal kui põllumeestest ja
72aastane Varje Sander oli teisipäevak Oonga poodi pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Kaire Reiljan[/caption]
„Ikka oma inimene peab olema. Oma kandist. Selline, kellest on abi,” ütleb 72aastane Oonga poepidaja Varje Sander kolm ja pool nädalat enne kohalikke valimisi.
Sander istub, ajab end siis püsti, läheb leti taha. Jalad pole enam need. Oonga poodi on ta pidanud 43 aastat ja 22 päeva. Tuli 30aastasena, hakkas poodi pidama, kandideeris volikokku ja pääseski sinna. 1990. aastatel, kui hakkas see kõik siin pihta, nagu Sander ütleb, ja Eesti riik oli veel värske ja noor.
Toonast Martna valda ei ole juba kaheksa aastat, on suur haldusreformi järgne Lääne-Nigula, aga oma kant on Sandri jaoks ikka Oonga. „Ega meie kandist olegi kedagi peale Janno. Rehkaltid on ka, aga nemad jäävad juba kaugemale,” ütleb Sander. Janno ehk Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ei ela küll Oongas, aga ikkagi lähemal kui põllumeestest ja 
Elanikud saavad õiguse algatada rahvaküsitlusi
[caption id="attachment_444222" align="alignnone" width="1920"] Rahvaküsitluse algatamist peab toetama vähemalt kümme protsenti hääleõiguslikest elanikest. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Valitsus kiitis heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise eelnõu, mis annaks elanikele õiguse algatada rahvaküsitlusi ja muudab lihtsamaks rahvaalgatuste koostamise.
Kui praegu on seaduses, et elanikud peavad esitama omavalitsusele rahvaalgatuse juriidiliselt korrektsel kujul, siis tulevikus saaks seda teha kirjalikult vabas vormis. Samas jääb aga kehtima senine nõue, et rahvaalgatuse arutusele võtmiseks on vaja vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike elanike toetust ja neid toetajaid ei tohi olla vähem kui viis inimest. Valla- või linnavalitsusel või volikogul on kohustus rahvaalgatust arutada, kuid neil pole kohustust algatust toetada.
Lääne-Nigula volikogu esimee
Rahvaküsitluse algatamist peab toetama vähemalt kümme protsenti hääleõiguslikest elanikest. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Valitsus kiitis heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise eelnõu, mis annaks elanikele õiguse algatada rahvaküsitlusi ja muudab lihtsamaks rahvaalgatuste koostamise.
Kui praegu on seaduses, et elanikud peavad esitama omavalitsusele rahvaalgatuse juriidiliselt korrektsel kujul, siis tulevikus saaks seda teha kirjalikult vabas vormis. Samas jääb aga kehtima senine nõue, et rahvaalgatuse arutusele võtmiseks on vaja vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike elanike toetust ja neid toetajaid ei tohi olla vähem kui viis inimest. Valla- või linnavalitsusel või volikogul on kohustus rahvaalgatust arutada, kuid neil pole kohustust algatust toetada.
Lääne-Nigula volikogu esimee
Juhtkiri: õigus kaasa rääkida
Plaanitav seadusemuudatus annaks linna- ja vallaelanikele õiguse algatada kohalikke rahvaküsitlusi. Lävend on küll üsna kõrge ehk oma allkirja peab toetuseks andma vähemalt 10 protsenti omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest, mis välistab, et küsitlust saaks naljategemiseks kasutada.
Samas võib muudatus tähendada, et saame vastuse mõnele küsimusele, mis on ammu õhus olnud, aga omavalitsuse huvipuudusel või koguni vastuseisul lähema tähelepanuta jäänud. Praegu sõltub rahvaküsitluse algatamine volikogu ja seal võimul olijate suvast. Konkreetse vastuse võiksid tulevikus saada küsimused nagu see, kas elanikud on rahul või mitte
5
Möödunud aastal tõusis omavalitsuste palgal olevate inimeste hulk
[caption id="attachment_315455" align="alignnone" width="696"]
Haapsalu linnavalitsuse vastuvõtulaud. Foto arhiiv.[/caption]
Rahandusministeeriumi möödunud aasta personalinumbrid näitavad, et viimastel aastatel on nii Läänemaal kui ka üle-eestiliselt omavalitsuste töötajate arv tõusnud, kuid olulisi muutusi töötajate arvus pole.
Haapsalu linnavalitsuse vastuvõtulaud. Foto arhiiv.[/caption]
Rahandusministeeriumi möödunud aasta personalinumbrid näitavad, et viimastel aastatel on nii Läänemaal kui ka üle-eestiliselt omavalitsuste töötajate arv tõusnud, kuid olulisi muutusi töötajate arvus pole. 
Vaata, palju teenisid mullu Läänemaa omavalitsusjuhid
[caption id="attachment_226246" align="alignnone" width="900"]
Läänemaa omavalitsusjuhtidest sai mullu suurima sissetuleku Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Kohalike omavalitsuste juhtide värskelt avalikustatud palgaandmed 2017. aastal näitavad suurte lisatasude maksmist, mis paljudel juhtudel on seotud valdade ühinemistasudega, kirjutab Postimees.
Läänemaa omavalitsusjuhtidest sai mullu suurima sissetuleku Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Kohalike omavalitsuste juhtide värskelt avalikustatud palgaandmed 2017. aastal näitavad suurte lisatasude maksmist, mis paljudel juhtudel on seotud valdade ühinemistasudega, kirjutab Postimees. 
