Silt: Kaja Rootare
33
Uuest nädalast saab küsida elektrihinna kompensatsiooni
Peagi saavad inimesed esitada kohalikele omavalitsustele nii paberil kui ka digitaalselt avaldusi elektrihinna kompensatsiooni saamiseks.
Haapsalu hakkas avaldusi välja võtma eilsest, kuigi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) ei ole taotluste esitamise programm veel täiesti valmis. See tähendab, et taotlusi saab esitada, kuid neid ei saa veel töödelda.
Lääne-Nigula vallas saab avaldusi esitada esmaspäevast, 10. jaanuarist. „Siis on inimesed viimased arved kätte saanud,” põhjendas kuupäeva Lääne-Nigula sotsiaalosakonna juhataja Tuuli Varik.
Korraga saab esitada tagasiulatuvalt kuni nelja kuu arved. See tähendab, et jaanuaris saab esitada arved septembri kuni detsembri elektri tarbimise eest ehk arved, mis on inimesteni jõudnud oktoobrist jaanuarini. Esitada tuleb ka kuludega samas kuus teenitud tulud.
Edaspidi on inimestel võimalik kompensatsiooni küsida ühe kuu kaupa või näiteks hoopis aprillis jaanuari-märtsi arvete eest.
Elektrihinna kompensatsiooni saavad kõik alla 1500 euro teenivad pered
[caption id="attachment_244920" align="alignnone" width="849"] Foto: Pixabay[/caption]
Valitsus plaanib laiendada elektrihinna kompenseerimist kõigile alla 1052 euro teenivatele üksi elavatele inimestele ja alla 1500 euro teenivatele peredele.
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et ei tea, kui palju seesuguse palga saajaid Haapsalus olla võib. Üle Eesti saaks seesugust toetust 320 000 peret. Toimetulekutoetuse saajaid on igal kuul Haapsalus ligi sada – suvel veidi vähem, talvel pisut rohkem.
Lasteaedade kohatasu on kiiresti tõusnud
[caption id="attachment_349873" align="alignnone" width="2000"] Lapsehoid läheb järgmisest aastast kallimaks nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula lasteaedades. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Lasteaedade kohatasu sidumine alampalgaga ja kohatasude ühinemisjärgne ühtlustamine viib nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula lapsevanemate rahakotist välja järjest rohkem raha.
Suurim hinnatõus ootab uuest aastast ees Noarootsi lasteaias käivate laste vanemaid – seal tõuseb kohatasu jaanuarist detsembriga võrreldes 22,7 euro võrra. Hinnatõusu peamine põhjus on, et Noarootsis seni kehtinud kohatasusoodustus lõpeb selle aastaga. Praeguseni tuli seal lasteaiakoha eest maksta kõigest kümme eurot.
Ministri pakutud koroonatoetus paneb vallajuhid õlgu kehitama
[caption id="attachment_329261" align="alignnone" width="2000"] Kaja Rootare. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Riigihalduse minister Jaak Aab lubab kohalikele omavalitsustele maksta kümme eurot iga täisealise täisvaktsineeritu pealt, kui 13. detsembriks on vallas või linnas kaitsepoogituid vähemalt 80 protsenti.
„Oleme seda arutanud ja arvutanud,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare Lääne Elule. Kui Haapsalu jõuaks maagilise 80 protsendi piirini, siis laekuks linna eelarvesse 10 000 euro ringis. Summa pole just väike, aga Rootare arvutuste järgi tuleks napilt kuu aja jooksul teise doosiga vaktsineerida 800 haapsallast. „See on päris suur hulk,” nentis Rootare. Rootare sõnul pole kohalikul omavalitsusel peale teavitamise võimalusi inimeste meelt muuta – kui teaks, mis mõjuks, siis teeks. „Ukselt uksele me käia ei jõua. Ma ei näe ühtegi tõhusat meedet. Ma ei kujuta ette end kaubamaja ukse peal flaiereid jagamas jutuga, et minge ometi vaktsineerima, siis linn saab raha,” ütles Rootare.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus nentis, et kohaliku omavalitsuse käed jäävad lühikeseks. Lääne-Nigulas on vaktsineeritud alla 70 protsendi elanikke. Kui kõik üle 18aastased oleks vaktsineeritud, saaks vald alla 6000 euro – Lõhmuse sõnul küll sümboolse väärtusega, kuid suhteliselt väike summa. „Ainus meede, mis ma näen, oleks üleskutsed valla lehes ja Facebookis,” ütles Lõhmus. „Hajaasustusega suures vallas ei kujuta ma midagi muud ette.” Kõige vähem on Lääne-Nigulas vaktsineerituid mitte eakate, vaid noorte seas. Kui üle 70aastaste vaktsineeritus on 83 protsenti, siis 18–29aastaste seas on kaitsepoogituid 54 protsenti (Haapsalus 57 ja Vormsis 58 protsenti).
Lasteaiajuhid soovivad Haapsallu uut lasteaeda
[caption id="attachment_345419" align="alignnone" width="2000"] Tarekese lasteaia direktor Riima Velbre on seda meelt, et vanu lasteaiahooneid parandada ei ole mõtet, vaid ehitada tuleks hoopis uus maja. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Keskerakond käis valimislubadusena välja plaani ehitada Haapsallu uus lasteaed, mis mahutab kahe senise lasteaia jagu lapsi.
Uue lasteaia ehitamise mõttega on olemasolevate lasteaedade juhid päri. „Lasteaedade ehitusaastad räägivad enda eest,” ütles Vanalinna lasteaedade direktor Merily Loderaud. Tema sõnul tuleb alustada keskkonnast, kui tahta muuta hariduse andmine innovaatilisemaks.
Ka Pääsupesa direktor Maarika Aru ütles, et on ideega nõus, sest vanade hoonete renoveerimine ei tasu end ära. „Uued asjad muutuvad vanas majas ruttu vanaks,” ütles Aru.
Haapsalu muusikakooli ja korvpallitreeningu osalustasu tõuseb
[caption id="attachment_257506" align="alignnone" width="948"] Läänemaa koolipoiste korvpalliturniiri kolm paremat võistkonda mõlemas vanuseklassis. Erkki Lass[/caption]
Haapsalu linnavolikogu andis reede loa tõsta korvpallitrenni ja muusikakooli osalustasu.
Aselinnapea Kaja Rootare ütles volikogus, et ettepaneku osalustasu tõsta on esitanud kahe huvikooli juhid - muusikakooli ja spordikooli direktor. Rootare sõnul on tehtud ka põhjalik analüüs ja põhjust vastu vaielda ei olnud.
Haapsalu üürimaja sai valmis
[caption id="attachment_325133" align="alignnone" width="2000"] Samal ajal kui vast valminud üürimaja ees peeti avakõnesid, paigaldasid töömehed veel aknapiirdeid. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäeval avati Niine tänaval Haapsalu üürimaja ja esimene elanik kolis juba samal päeval sisse.
Haapsalu Linnamajanduse juhi Peeter Vikmani sõnul oli ehituse valmimise tähtaeg kolmapäeval, mistõttu teisipäeval olid mõned liistud majas veel paika panemata. „Nagu korralik tudeng ikka – viimasel päeval jõuab väga palju teha,” ütles Vikman avamisel.
Samal ajal kui üürimaja ees peeti kõnesid, sättisid ehitajad paika aknapiiret. Aknad on majal suured – maast laeni, nende ette on piirdeid vaja.
Enim on koroonaviirusega nakatunuid Haapsalus
[caption id="attachment_324248" align="alignnone" width="2000"] Koroonaproovi andmise järjekord Haapsalus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Koroonaviirus ei näita Läänemaal vaibumise märke, nakatumine järjest kasvab – teisipäev tõi uue rekordi, kui positiivse koroonaproovi andis 39 inimest.
Kokku on teisipäeva ja kolmapäevaga lisandunud 55 uut nakatanut. Analüüsiti 345 läänlase proove ehk positiivseks osutus 15,94 protsenti võetud proovidest. Läänemaal on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1282, Eestis keskmiselt on näit üle 1500.
Terviseameti andmetel on viimase kümne päevaga lisandunud Läänemaale 194 koroonaviirusega nakatunut, kellest 18 ei ela tegelikult Läänemaal. Sama aja jooksul on lähikontaktsena isolatsiooni määratud 286 läänlast.
Haapsalu saadab ka HEV õpilased distantsõppele
[caption id="attachment_308691" align="alignnone" width="1024"] Haapsalu saadab kõik õpilased koju. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnavalitsus on otsustanud tänasest kuni 26. märtsini distantsõppele saata kõik linna üldharidiskoolide õpilased, kaasa arvatud hariduslike erivajadustega lapsed, kes riiklike piirangute järgi võiksid koolis käia. Linnavalitsuse otsus ei puuduta Viigi kooli, mis on riigikool.