Silt: Kaja Rootare

[caption id="attachment_356280" align="alignnone" width="2000"] Kärbla küla elanik Tõnu Nõupuu on juba seni ukrainlasi mitmel moel abistanud ja vajadusel saab ukraina pere ulualust tema Tammeoru talu saunamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Esimesed Ukraina sõjapõgenikud on Läänemaale kohale jõudnud ja kaardistatakse võimalusi põgenikevoo majutamiseks. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et Lääne-Nigula vallas on kaardistamine veel pooleli. „Kõik osavallavanemad vaatavad enda piirkonna üle, kuidas abi pakkuda,” ütles Viks.

[caption id="attachment_299320" align="alignnone" width="2000"] Kristi Erkmann[/caption] Veebruari alguses asus ametisse Haapsalu haridusspetsialist Kristi Erkmann, kelle peamine ülesanne on leida igale lapsele vastavalt tema vajadustele sobivaim kool või lasteaed. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul rääkis Erkmanni kasuks see, et ta on süsteemis varem töötanud. Erkmann on olnud noortekeskuse ja kunstikooli direktori kohusetäitja. „Tal on hea ettevalmistus, teab, mida ootame ja orienteerub süsteemis,” loetles Rootare Erkmanni plusse.

[caption id="attachment_353795" align="alignnone" width="2000"] Energiaarvete kompenseerimiseks tuli täita detailne avaldus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa suurimad välja makstud elektrihinna kompensatsioonid nelja kuu elektriarve eest ulatuvad üle 800 euro. Eelmiseks teisipäevaks oli Haapsalu linnavalitsusele esitatud üle 600 kompensatsiooni saamise avalduse, viimase nädala jooksul lisandus veel ligi 120 avaldust. Linnavalitsuse sotsiaalosakond pole neid kõiki veel menetleda jõudnud – 480 taotlejale oli eilseks välja makstud kokku 75 000 eurot. See tähendab, et keskmiselt on üks Haapsalu leibkond saanud kompensatsiooni 158 eurot.

[caption id="attachment_352451" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu  nantsjuhi Martin Schwindti sõnul on seis Haapsalu tänavavalgustusega kriitiline. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Suured elektriarved ei tühjenda üksnes eraisikute rahakotti, vaid kriitilises seisus on ka külamajad, linnavalitsus ja haigla. Piirsalu rahvamaja eestvedaja Lea Lai ütles, et viimane elektriarve oli tavapärasest kolm korda suurem. Laia sõnul saavad nad praegu maksmisega hakkama, kuid suurte elektriarvete jätkudes peavad vastu vaid paar kuud. Piirsalu rahvamajal on kaks küttesüsteemi – õhk-vesisoojuspump ja kaks ahju. Lai tunnistas, et on mõelnud kogu maja õhk-vesisoojusele üle viia, kuid praegu on ta õnnelik, et pole seda teinud. „See kuu saame elektriarve makstud,” ütles Kiideva külaseltsi juht Sirli Olgo. „Mis edasi saab… võtame üks kuu korraga, varsti on kevad,” jäi Olgo siiski positiivseks.

[caption id="attachment_264505" align="alignnone" width="896"] Palivere lasteaias käib lapsi ka Taeblast. Foto Urmas Lauri[/caption] Haridusministeeriumis loomisel olev alushariduse ja lapsehoiu seadus Läänemaal suuri muutusi kaasa ei too, sest omavalitsuste kinnitusel on siin kõigile lasteaiakoht juba olemas. Seaduseelnõu suurim muutus ongi Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul omavalitsuse kohustus tagada lasteaia või -hoiukoht soovi korral juba 1,5aastasele lapsele ja seda ka keset õppeaastat. Lääne-Nigula pakub 1,5aastastele lastele kohti sõimerühmas, Haapsalus on kaks eraldi rühma 1,5–2aastastele lastele.

Peagi saavad inimesed esitada kohalikele omavalitsustele nii paberil kui ka digitaalselt avaldusi elektrihinna kompensatsiooni saamiseks. Haapsalu hakkas avaldusi välja võtma eilsest, kuigi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) ei ole taotluste esitamise programm veel täiesti valmis. See tähendab, et taotlusi saab esitada, kuid neid ei saa veel töödelda. Lääne-Nigula vallas saab avaldusi esitada esmaspäevast, 10. jaanuarist. „Siis on inimesed viimased arved kätte saanud,” põhjendas kuupäeva Lääne-Nigula sotsiaalosakonna juhataja Tuuli Varik. Korraga saab esitada tagasiulatuvalt kuni nelja kuu arved. See tähendab, et jaanuaris saab esitada arved septembri kuni detsembri elektri tarbimise eest ehk arved, mis on inimesteni jõudnud oktoobrist jaanuarini. Esitada tuleb ka kuludega samas kuus teenitud tulud. Edaspidi on inimestel võimalik kompensatsiooni küsida ühe kuu kaupa või näiteks hoopis aprillis jaanuari-märtsi arvete eest.

[caption id="attachment_244920" align="alignnone" width="849"] Foto: Pixabay[/caption] Valitsus plaanib laiendada elektrihinna kompenseerimist kõigile alla 1052 euro teenivatele üksi elavatele inimestele ja alla 1500 euro teenivatele peredele. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et ei tea, kui palju seesuguse palga saajaid Haapsalus olla võib. Üle Eesti saaks seesugust toetust 320 000 peret. Toimetulekutoetuse saajaid on igal kuul Haapsalus ligi sada – suvel veidi vähem, talvel pisut rohkem.

[caption id="attachment_349873" align="alignnone" width="2000"] Lapsehoid läheb järgmisest aastast kallimaks nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula lasteaedades. Foto Arvo Tarmula[/caption] Lasteaedade kohatasu sidumine alampalgaga ja kohatasude ühinemisjärgne ühtlustamine viib nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula lapsevanemate rahakotist välja järjest rohkem raha. Suurim hinnatõus ootab uuest aastast ees Noarootsi lasteaias käivate laste vanemaid – seal tõuseb kohatasu jaanuarist detsembriga võrreldes 22,7 euro võrra. Hinnatõusu peamine põhjus on, et Noarootsis seni kehtinud kohatasusoodustus lõpeb selle aastaga. Praeguseni tuli seal lasteaiakoha eest maksta kõigest kümme eurot.

[caption id="attachment_329261" align="alignnone" width="2000"] Kaja Rootare. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Riigihalduse minister Jaak Aab lubab kohalikele omavalitsustele maksta kümme eurot iga täisealise täisvaktsineeritu pealt, kui 13. detsembriks on vallas või linnas kaitsepoogituid vähemalt 80 protsenti. „Oleme seda arutanud ja arvutanud,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare Lääne Elule. Kui Haapsalu jõuaks maagilise 80 protsendi piirini, siis laekuks linna eelarvesse 10 000 euro ringis. Summa pole just väike, aga Rootare arvutuste järgi tuleks napilt kuu aja jooksul teise doosiga vaktsineerida 800 haapsallast. „See on päris suur hulk,” nentis Rootare. Rootare sõnul pole kohalikul omavalitsusel peale teavitamise võimalusi inimeste meelt muuta – kui teaks, mis mõjuks, siis teeks. „Ukselt uksele me käia ei jõua. Ma ei näe ühtegi tõhusat meedet. Ma ei kujuta ette end kaubamaja ukse peal flaiereid jagamas jutuga, et minge ometi vaktsineerima, siis linn saab raha,” ütles Rootare. Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus nentis, et kohaliku omavalitsuse käed jäävad lühikeseks. Lääne-Nigulas on vaktsineeritud alla 70 protsendi elanikke. Kui kõik üle 18aastased oleks vaktsineeritud, saaks vald alla 6000 euro – Lõhmuse sõnul küll sümboolse väärtusega, kuid suhteliselt väike summa. „Ainus meede, mis ma näen, oleks üleskutsed valla lehes ja Facebookis,” ütles Lõhmus. „Hajaasustusega suures vallas ei kujuta ma midagi muud ette.” Kõige vähem on Lääne-Nigulas vaktsineerituid mitte eakate, vaid noorte seas. Kui üle 70aastaste vaktsineeritus on 83 protsenti, siis  18–29aastaste seas on kaitsepoogituid 54 protsenti (Haapsalus 57 ja Vormsis 58 protsenti).