Silt: Kaja Rootare

[caption id="attachment_357628" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare infolehega, kus on sõja jalust tulnutele esimesed juhised, kuidas meil hakkama saada. Foto: Elen Freivald[/caption] Läänemaale on sõja tõttu põgenenud üle 300 ukrainlase, kelle hulgas on alla poole lasteaia- või kooliealised lapsed. Osa põgenike lastest on juba läinud lasteaeda või kooli, kuid omavalitsused kooliminemist takka ei kiirusta. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul ei pruugi kõik lapsed soovidagi kohe Eestisse saabumise järel kooli minna või pole selleks lihtsalt veel valmis. „Anname tulijatele pigem võimaluse esmalt olukorraga harjuda,“ ütles ta. Kolmapäevase seisuga on esimesed põgenikest lapsed Haapsalus juba nii koolis kui ka lasteaias. „Kes tahab õppida, sellel see võimalus ka on,“ ütles Rootare.

[caption id="attachment_357371" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman ütles, et kui varem korjas sotsiaalmaja abi Ukrainasse saatmiseks, siis nüüd te-
hakse seda Haapsallu jõudnud sõjapõgenikele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu hotellides viibivate Ukraina põgenike abistamise on linn korraldanud sotsiaalmaja kaudu, vajaminevast põgenikud teada anda ei pelga. „Siiani tegelesime saadetistega, mis läksid üle piiri, aga nüüd kogume kolmandat päeva asju ukrainlastele, kes on siin,” ütles sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman. Sotsiaalmajja on tekitatud väike ruum, kus käib vajalike asjade kogumine ja pakkimine vastavalt nimekirjale. „Täna hommikul pakkis sekretär asjad Kongo hotellis viibivate inimeste soovide ja vajaduste järgi. Meie autojuht viis need sinna kohale,” selgitas Mitman. Kongost küsiti näiteks kirjatarbeid lastele: joonistusplokke, värvipliiatseid, laste mänguasju. „Midagi saime saata ka, aga väga palju ei ole,” tõdes Mitman.

[caption id="attachment_357175" align="alignnone" width="877"] Kolmapäeval saabusid Promenaadi hotelli kuus Ukraina sõja eest pagenut, neil aitas asju sisse kanda vabatahtlik Heiki (paremal).[/caption] Läänemaale on jõudnud üle saja Ukrainas toimuva sõja eest pagenud inimese, praegu on neil pudelikaelaks ajutise kaitse ehk aastase elamisloa saamine. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et läbi kaitse saamise laienevad põgenikele ka Eesti pere- ja toimetulekutoetused ning neil on võimalik asuda tööle ja saada kooli- või lasteaiakoht. Rootare ütles, et seetõttu on praegune sotsiaalkindlustusameti hankega hotellidesse paigutamine põgenike jaoks oluline. Hange näeb ette ka kolm korda päevas toitlustamist. Haapsalus saavad sel moel põgenikke 30 päeva majutada Fra Mare, Promenaadi, Hestia ja Kongo hotell. Kui 30 päeva läbi saab, majutab linn põgenikud korteritesse. Rootare sõnul on linnavalitsuseni jõudnud Pagulasabi kogutud info võimalike üürikorterite kohta.

[caption id="attachment_356531" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teada on Haapsallu jõudnud paar-kolmkümmend pagulast. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa omavalitsustesse on sõjas olevast Ukrainast saabunud poolsada inimest, enamik neist sugulaste-tuttavate juurde. Läänemaa omavalitsused on asunud usinalt Ukrainast saabuvatele põgenikele eluks vajalikku abi pakkuma ning kindlaks tegema nende edaspidiseid vajadusi ja huvisid. Haapsalu linna oli esmaspäevaks jõudnud 20–30 inimest, täiskasvanuid ja lapsi enam-vähem pooleks. Enamasti ongi saabujad lastega naised, sest võitlusvõimelisi mehi riigist välja ei lasta. Ukrainast saavad lahkuda mehed, kes on haiged või üle 63 eluaasta. „Meil on info nende kohta, kes on linnavalitsuseni jõudnud, aga infot uutest saabujatest tuleb pidevalt juurde,“ ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.

[caption id="attachment_356280" align="alignnone" width="2000"] Kärbla küla elanik Tõnu Nõupuu on juba seni ukrainlasi mitmel moel abistanud ja vajadusel saab ukraina pere ulualust tema Tammeoru talu saunamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Esimesed Ukraina sõjapõgenikud on Läänemaale kohale jõudnud ja kaardistatakse võimalusi põgenikevoo majutamiseks. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et Lääne-Nigula vallas on kaardistamine veel pooleli. „Kõik osavallavanemad vaatavad enda piirkonna üle, kuidas abi pakkuda,” ütles Viks.

[caption id="attachment_299320" align="alignnone" width="2000"] Kristi Erkmann[/caption] Veebruari alguses asus ametisse Haapsalu haridusspetsialist Kristi Erkmann, kelle peamine ülesanne on leida igale lapsele vastavalt tema vajadustele sobivaim kool või lasteaed. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul rääkis Erkmanni kasuks see, et ta on süsteemis varem töötanud. Erkmann on olnud noortekeskuse ja kunstikooli direktori kohusetäitja. „Tal on hea ettevalmistus, teab, mida ootame ja orienteerub süsteemis,” loetles Rootare Erkmanni plusse.

[caption id="attachment_353795" align="alignnone" width="2000"] Energiaarvete kompenseerimiseks tuli täita detailne avaldus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa suurimad välja makstud elektrihinna kompensatsioonid nelja kuu elektriarve eest ulatuvad üle 800 euro. Eelmiseks teisipäevaks oli Haapsalu linnavalitsusele esitatud üle 600 kompensatsiooni saamise avalduse, viimase nädala jooksul lisandus veel ligi 120 avaldust. Linnavalitsuse sotsiaalosakond pole neid kõiki veel menetleda jõudnud – 480 taotlejale oli eilseks välja makstud kokku 75 000 eurot. See tähendab, et keskmiselt on üks Haapsalu leibkond saanud kompensatsiooni 158 eurot.

[caption id="attachment_352451" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu  nantsjuhi Martin Schwindti sõnul on seis Haapsalu tänavavalgustusega kriitiline. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Suured elektriarved ei tühjenda üksnes eraisikute rahakotti, vaid kriitilises seisus on ka külamajad, linnavalitsus ja haigla. Piirsalu rahvamaja eestvedaja Lea Lai ütles, et viimane elektriarve oli tavapärasest kolm korda suurem. Laia sõnul saavad nad praegu maksmisega hakkama, kuid suurte elektriarvete jätkudes peavad vastu vaid paar kuud. Piirsalu rahvamajal on kaks küttesüsteemi – õhk-vesisoojuspump ja kaks ahju. Lai tunnistas, et on mõelnud kogu maja õhk-vesisoojusele üle viia, kuid praegu on ta õnnelik, et pole seda teinud. „See kuu saame elektriarve makstud,” ütles Kiideva külaseltsi juht Sirli Olgo. „Mis edasi saab… võtame üks kuu korraga, varsti on kevad,” jäi Olgo siiski positiivseks.

[caption id="attachment_264505" align="alignnone" width="896"] Palivere lasteaias käib lapsi ka Taeblast. Foto Urmas Lauri[/caption] Haridusministeeriumis loomisel olev alushariduse ja lapsehoiu seadus Läänemaal suuri muutusi kaasa ei too, sest omavalitsuste kinnitusel on siin kõigile lasteaiakoht juba olemas. Seaduseelnõu suurim muutus ongi Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul omavalitsuse kohustus tagada lasteaia või -hoiukoht soovi korral juba 1,5aastasele lapsele ja seda ka keset õppeaastat. Lääne-Nigula pakub 1,5aastastele lastele kohti sõimerühmas, Haapsalus on kaks eraldi rühma 1,5–2aastastele lastele.