Silt: Jaak Kaabel

[caption id="attachment_350421" align="alignnone" width="2000"] Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. Foto Urmas Lauri[/caption] Vormsi volikogu kinnitas reede õhtul peetud istungil vallavalitsuse uue koosseisu ja detsembris vallavanemaks valitud Maris Jõgeva sai kaela vallavanema ametiraha. Vormsi uus vallavalitsus on viieliikmeline. Lisaks vallavanemale kuuluvad sinna Vormsi lasteaed-algkooli juhataja Age Hälvin, valla kultuuri-, hariduse- ja noorsootööspetsialist Eda Leesalu, kunagise Vormsi ja viimati Rapla vallavanema ametis olnud Meelis Mägi ning ettevõtja Toomas Valge.

[caption id="attachment_350420" align="aligncenter" width="2000"] Vormsi volikogu esimees Jaak Kaabel (vasakul) esitas saare vallavanema kandidaadiks Maris Jõgeva. Foto: Urmas Lauri[/caption] Maris Jõgeva sai Vormsi vallavanemaks nelja poolthäälega, kaks volikoguliiget oli tema vastu ning üks volikoguliige ei osalenud hääletamisel. Reedel kogunes Vormsi volikogu esimest korda koosolekulaua taha täiskoosseisus – kohal olid nii neli võimuliidu kui ka kolm opositsioonipoliitikut. Eelmistel kordadel pole vastasrind istungil osalenud või on enne istungi lõppu välja marssinud. Volikogu esimees Jaak Kaabel ütles, et Vormsi vallavanema konkursil osales 17 kandidaati, vestlusvooru kutsuti neist kolm. Volikoguliikmed said Kaabeli sõnul osaleda konkursi kõikide voorude juures. „Seda võimalust kasutas kuus volikoguliiget,” lausus Kaabel. „Esimestes voorudes langesid meie arvamused rohkem ühte. Ka selles osas, kes lõppvooru saavad, olid kõik volikoguliikmed, kes osa võtsid, üksmeelsed.” Vestlusvoorus läksid arvamused aga lahku. „See on mõnes mõttes ka loogiline, et opositsiooni töö ongi olla teisel arvamusel,” lausus Kaabel. Võimuliidu nelja häälega seati Maris Jõgeva vallavanema kandidaadiks.

[caption id="attachment_349414" align="alignnone" width="2000"] Vormsi vallavolikogu esimees Jaak Kaabel. Foto Andra Kirna.[/caption] Vormsi volikogu saab vallavanema ametisse nimetada kõige varem 17. detsembril. Reede õhtul kogunesid Vormsi volikogu liikmed vallavanema konkursil osalenud 17 kandidaadi seast parimaid välja valima.

[caption id="attachment_347492" align="aligncenter" width="2000"] Vormsi volikogu uus koosseis alustas oma esimest istungit kuuekesi, kuid hääletamise ajaks jäid istungile vaid võitnud nimekirja liikmed. Foto: Meeme Veisson[/caption] Vormsi volikogu uue koosseisu esimesel istungil jättis opositsioon volikogus enamuse saanud valimisliidu Avatud Vormsi üksi otsuseid langetama. Reedel peetud Vormsi uue volikogu esimese istungi päevakavas oli uue volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse tagasiastumispalve vastuvõtmine. Volikogu uueks esimeheks valiti Jaak Kaabel ja aseesimeheks Kata Varblane. Istungi alguses olid volikogu saalis valimisliidust Avatud Vormsi volikokku pääsenud Kaabel, Varblane, Algor Streng ja Madli Tarjus ning Keskerakonna nimekirjast Arvo Allik ja Ivo Sarapuu. Viimased aga lahkusid istungilt enne volikogu esimehe hääletust. Kolmanda jõuna volikokku pääsenud valimisliidu Tasakaalukalt Arenev Vormsi esindaja Heino Paulus istungil ei osalenud ega soovinud oma puudumist ka Lääne Elule kommenteerida.

[caption id="attachment_346189" align="alignnone" width="2000"] Jaak Kaabel. Foto: Andra Kirna[/caption] Vormsi volikogu hakkab ilmselt juhtima valimised võitnud valimisliidu Avatud Vormsi esindaja Jaak Kaabel, vallavanem valitakse aga konkursiga. Valimised andsid Vormsi seitsmeliikmelises volikogus neli kohta Avatud Vormsile, mis tähendab, et neil pole vaja võimuliitu kaasata ei Keskerakonda ega ka valimisliitu Tasakaalukalt Arenev Vormsi.

Kohalikud valimised, mis andsid Vormsi seitsmeliikmelises volikogus neli kohta valla juhtimist kritiseerinud valimisliidule Avatud Vormsi, toovad saarel kaasa võimupöörde. Vormsi valimisaktiivsus oli Eesti kõrgeim – hääletamas käis 82,7 protsenti valijaist. Valimised võitnud valimisliidu Avatud Vormsi volikogu esimehe kandidaat ja enim hääli saanud Jaak Kaabel ütles, et väikeste saarvaldade kõrge valimisprotsent on mõneti mõistetav, sest olulist rolli mängib isiklik tutvus kandidaatidega. „On suur rõõm, et Vormsi areng nii paljudele korda läks,“ tõdes ta.

[caption id="attachment_344584" align="alignnone" width="1080"] Algor Streng (VL Avatud Vormsi), Ivo Sarapuu (Keskerakond) ja Jaak Kaabel (VL Avatud Vormsi) pürivad Vormsi volikokku. Foto: Andra Kirna[/caption] Võrreldes nelja aasta taguste valimistega, kui valida oli sisuliselt ühe valimisliidu nimekiri, on sel korral Vormsis oodata päris valimisvõitlust. Kui volikogu eelmine koosseis koosnes tervenisti ühe valimisliidu Terve Vormsi inimestest, siis seekord on suuresti sama seltskond jagunenud kahe valimisliidu – Avatud Vormsi ja Tasakaalus Areneva Vormsi – ning Keskerakonna nimekirja vahel. Ka on kandidaate seekordsetel vaimistel kümne võrra rohkem. Lääne Elu rääkis Vormsi valimisteemadest Keskerakonna nimekirja kokku pannud Ivo Sarapuuga, Algor Strengi ja Jaak Kaabeliga valimisliidust Avatud Vormsi ning Andreas Viksiga valimisliidust Tasakaalus Arenev Vormsi.

[caption id="attachment_308509" align="aligncenter" width="2000"] Ligi 1,6 miljonit eurot maksnud ümberehituse käigus paidaldati Tõllule akupangad, mis vähendavad diislikütuse tarbimist 20%, selgitas TS Laevade juhatuse liige Guldar Kivro. Foto: Urmas Lauri [/caption] Juba kolm aastat tagasi seadis Eesti valitsus suureks eesmärgiks viia kõik saartevahelised parvlaevaliinid üle elektrile. Praegu kaalutakse aga juba vesinikulaevade kasutusele võtmist. Saaremaa liinil kurseeriv hübriidaluseks ümber ehitatud parvlaev Tõll tõmbas kolmapäeval Eesti keskkonnasõbraliku energiatarbimise Exceli tabelisse linnukese, sest nüüdsest sõidab Tõll vahelduva eduga ka elektri jõul. Täielikult pole Tõllu elektritoitele veel üle viia võimalik, kuid lähiaastatel sätitakse nii Virtsu kui ka Kuivastu sadam selliseks, et liinil saab sõita vaid elektri jõul. Kui Virtsu–Kuivastu liini on elektrilaevadele kohaseks sättida lihtne ja rentaabel, sest tuulepark on kohe külje all, siis Hiiumaa liiniga on asi täbaram, sest tuulepargid asuvad sealsetest sadamatest kaugemal. Heltermaa sadamasse ei saa laadimispunkti üles panna ka sellepärast, saarel lihtsalt ei jätku selle tarvis piisavalt elektrienergiat. Hiiumaa poolt oleks võimalik elektrit saada vaid siis, kui sinna teha oma meretuulepark.