6.7 C
Haapsalu
Neljapäev, 12. märts 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Jaak Kaabel

Silt: Jaak Kaabel

Ministeerium teeb Vormsi laevaliini hankega uue katse (täiendatud 12. märtsil)

[caption id="attachment_468450" align="alignnone" width="1920"] Vormsi ja mandri vahel sõidab parvlaev Ormsö. Foto: Juhan Hepner[/caption] Regionaal- ja põllumajandusministeerium avaldas neljapäeva hommikul rahvusvahelise hanke, et leida väikesaarte parvlaevaliinidele vedaja. Eelmine hange vedaja leidmiseks mandri ja Vormsi, mandri ja Kihnu ning Hiiu- ja Saaremaa vahelistel liinidel lõppes mullu võitjat välja kuulutamata. Ministeerium pikendas seejärel olemasolevat lepingut Kihnu Veeteedega 2027. aasta sügiseni. Kõigile liinidele otsitakse ühist vedajat viieks aastaks. „Hanke eesmärk on leida üks vedaja kõigile laevaliinidele. Hanget osadeks jagada ei ole plaanis, sest säilima peab

Ormsö varuosa jõudis kohale, esimene reis kestab kuni kaheksa tundi (täiendatud kl 18.45)

[caption id="attachment_464248" align="alignnone" width="1920"] Vomrsi parvlaev Ormsö Rohuküla sadamas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kihnu Veeteed teatas oma kodulehel, et Ormsö naaseb liinile reede õhtul. Ettevõtte juht Jaak Kaabel ütles Lääne Elule, et Vormsi parvlaeva Ormsö kaua oodatud varuosa on lõpuks kohal. Ormsö mootori tootja esindaja tehnikud olid varuosa reede pärastlõunaks laeval paika pannud. "Päris lõppenud töö veel pole, aga on lõpusirgel," rääkis Kaabel reede pärastlõunal. Kihnu Veeteede kodulehel oli esmalt info, et kell 20.15 väljub Rohukülast reis, mis kestab tavapärase 45 minuti asemel kuni neli tundi. Kella 18.40 paiku teatas laevirma, et reis võib võtta isegi kuni k

Ormsö võib Vormsi liinile naasta nädala lõpus

[caption id="attachment_467621" align="alignnone" width="1920"] Vormsi parvlaev. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kihnu Veeteed loodab alates 6. veebruarist rikke tõttu kai ääres seisnud parvlaeva Ormsö korda saada sellel nädalavahetusel. „Varuosa on olemas ja peaks kiirtarnega Eestisse tulema. Loodame, et see oleks reedel Eestis,” ütles Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel. „Sellega võib minna natuke siia- või sinnapoole, aga reede võiks olla see päev. Siis on küsimus, kui kiiresti selle saab laevale panna. Parimal juhul võiks laev ehk sõita laupäeval.” Kihnu Veeteed on tühistanud Ormsö väljumised reedeni (kaasa arvatud) ja lubanud reedel oma kodulehel täpsustada, kas nädalavahetusel reisid toimuvad. Pikka aega oli ettevõte teadmatuses, millal varuosa k

Vormsi parvlaev ei sõida ka nädalavahetusel

[caption id="attachment_466837" align="alignnone" width="1552"] Parvlaev Ormsö. Foto: Tiina Kelviste[/caption] Vormsi parvlaevaliini haldav Kihnu Veeteed teatas, et tehnilise rikke ja varuosa tarneaja tõttu on tühistatud ka kõik parvlaev Ormsö nädalavahetuse väljumised. Tühistatud on lisaks esmaspäevased sõidud, kaasa arvatud kella 17.05 väljumine. Kas laev esmaspäeva õhtul kell 18.15 Rohukülast liinile läheb lubas Kihnu Veeteed täpsustada oma kodulehel hiljemalt esmaspäeval kell 17. Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel ütles reede pärastlõunal Lääne Elule, et laeva mootori tootja esindajalt on tulnud info, et varuosa on leitud ja seda katsetatakse. "Millal see testitud saab ja millel se

Parvlaeva rike hoiab Vormsit ühenduseta

[caption id="attachment_466142" align="alignnone" width="1920"] Parvlaev Ormsö Rohuküla sadamas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Ormsö peamasina turbo remondiks vajaliku varuosa tarneraskused tähendavad seda, et Vormsi saar on vähemalt selle nädala lõpuni laevaühenduseta. Vormsi ja mandri vahelist laevaliini haldav Kihnu Veeteed on tühistanud kõik Ormsö reisid kuni selle nädala lõpuni. Kas laev esmaspäevast, 16. veebruarist liinile pääseb, seda lubas ettevõte täpsustada oma kodulehel pühapäevaks. Varuosa tarne võtab aega Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel ütles, et vajaliku varuosa tarne võtab paraku aega, sest laeva peamasina tootja esindaja peab selle hankima väljastpoolt Eestit.

Parvlaevata jäänud Vormsi saab ametliku jäätee

[caption id="attachment_466036" align="alignnone" width="1920"] Ormsö peamasina tootja tehnikud uurisid esmaspäeva pärastlõunal laeva pardal, mis rikke põhjustas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Ormsö tehnilise rikke tõttu katkes reede õhtul parvlaevaühendus Vormsiga. Kaks ministeeriumi teatasid esmaspäeval, et Vormsi suunal alustatakse praeguse kriisi tõttu ettevalmistusi ametliku jäätee rajamiseks. Rohuküla-Sviby laevaliini haldava Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel ütles Lääne Elule esmaspäeva pärastlõunal, et Baltic Marine Groupi tehnikud tegelevad veel Ormsö pardal rikke täpsema põhjuse tuvastamisega. Baltic Marine Group AS on Rolls-Royce’i gruppi kuuluva Rolls-Royce Power Systemsi ja s

Rekordmadal veetase Väinameres takistab laevasõitu

[caption id="attachment_465609" align="alignnone" width="1920"] Parvlaev Tiiu Rohukülas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Parvlaevaliiklus Väinameres on väga madalale langenud mereveetaseme ja keeruliste jääolude tõttu mitmel liinil häiritud. Hiiumaa liini haldava TS Laevade laevandusvaldkonna juht Guldar Kivro ütles Lääne Elule, et veetaseme kriitiline piir, mille puhul tuleb aluse piisava süvise tagamiseks teenindada esmajärjekorras elutähtsaid kaupu vedavaid sõidukeid ning alles siis vastavalt võimalusele teisi, on umbes 70 cm alla keskmise EH2000 kõrgussüsteemi (rahvakeeli Amsterdami nulli) kohaselt. „Oleme sellele olukorrale lähedal, aga konkreetselt otsustab laeva kapten sõltuvalt paljudest nüanssidest,” rääkis Kivro. „Oleme broneerimissüsteemis piiranud raskete sõidukite arvu ning siiani ei ole broneeringuga raskeid veoseid veel maha jäänud.” „Kui veetase veelgi langeb, piirame raskete veoste arvu veelgi ning kapten teeb jooksvalt otsuseid sadamas – kas tuleb jätta mõni eelbroneeringuga veok maha või saab võtta mõne veoki hoopis peale. Sõiduautodele seni piiranguid ei ole,” ütles Kivro kolmapäeva pärastlõunal. Raskete veokite kohtade arvu on Kivro sõnul mõnevõrra

Vormsisse sõitjate arv kahanes

[caption id="attachment_464455" align="alignnone" width="1920"] Vormsi liinil sõidab parvlaev Ormsö. Foto: Juhan Hepner[/caption] Mullu langes Vormsi ja mandri vahelisel laevaliinil võrreldes aasta varasemaga mõnevõrra nii reisijate kui ka üle mere veetud mootorsõidukite arv. Kuid parvlaevaga veetud jalgrataste arv kasvas tunamullusega võrreldes. Rohuküla-Sviby laevaliinil haldava ettevõtte Kihnu Veeteed andmetel sõitis 2025. aastal Vormsi ja mandri vahel 76 806 reisijat. 2024. aastal oli neid 77 518, mis tähendab, et langus oli umbes 0,9 protsenti. Mootorsõidukeid veeti Vormsi liinil mullu 30 903, 2,3 protsenti vähem kui 2024. aastal, mil see arv oli 31 622. Mullune tulemus oli

Ministeerium pikendas Vormsi laevaliini lepingut

[caption id="attachment_448584" align="alignnone" width="1920"] Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Vormsi laevaliini uue vedaja hanke väljakuulutamise asemel pikendas regionaal- ja põllumajandusministeerium ligi kaheks aastaks lepingut senise vedajaga AS Kihnu Veeteed. Uut hanget enne järgmist aastat välja ei kuulutata. „Pikendasime kehtivaid otselepinguid, mis tähendab, et reisijaile jäävad tingimused samaks,” ütles ministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas. Pikendatud lepingud kestavad 2027. aasta oktoobrini senisest kõrgema hinnaga. „Hind vastab elukalliduse tõusule,” ütles Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel. Vormsi liini reisitasu baassuurus on uue lepingu järgi 125 eurot ja periooditasu üle 207 000 euro kuus. Kaabel ütles, et ettevõte tunneb hästi kolme liini – Vormsi, Sõru-Triigi ja Kihnu –, mille lepinguid ministeerium pikendas. „Olukord oli selline, kus hankega enam jätkata polnud võimalik,” ütles Kaabel. „Pidi meile sobima.” Tegelikult sooviks

Vormsi lükkas elanike vaide tagasi

[caption id="attachment_446641" align="alignnone" width="1920"] Vormsi vallamaja. Foto: Urmas Lauri[/caption] 13 Rumpo küla elanikku vaidlustas Vormsi volikogu märtsis algatatud detailplaneeringu, kuid volikogu lükkas vaide tagasi. Vaide järgi pole külaelanikke piisavalt kaasatud, üldplaneeringu järgi ei ole ala määratud arendusalaks ja otsust ei ole vaide järgi korralikult kaalutud. „Tekkimas on kompaktne elamuala, mida pole planeeritud kui tervikut, kus maaomanikke koheldakse ebavõrdselt ja mille väljaarendamise puhul ei ole küla elanikel võimalik kaasa rääkida,” seisis vaides. Volikogu majandus-, ehitus- ja keskkonnakomisjoni esimees Jaak Kaabel ütles volikogu istungil, et komisjon leidis vaide olevat piisavate põhjendusteta. Volinikel tekkis samuti küsimus, kas kõik vaidele alla kirju