Silt: Hundid

[caption id="attachment_317568" align="alignnone" width="2000"] Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption] Oidremal on hundiprobleem läinud nii suureks, et Lääneranna vallavanem pöördus enne hundilubade väljaandmist keskkonnaameti poole, et lube väljastades arvestataks ka selle murega. Huntide nägemine on Oidremal ja selle ümbruses üsna tavapärane. „Hunti nähakse lapsi lasteaeda viies, neid videoid, kus hunte nähakse, on palju,” ütles Oidrema ettevõtja ja Lõpe jahiseltsi juht Hardi Pikkmets. See probleem on Pikkmetsa sõnul kestnud kolm-neli aastat.

[caption id="attachment_353351" align="aligncenter" width="800"] Hundid. Foto: erakogu[/caption] Suur-Nõmmküla elanik Eha Timmermann kurtis, et neljapäeval käis päise päeva ajal nende taluhoovis kahel korral suur hunt. Hundid on neil ka varem taluõue sattunud, kuid seni öösiti; nende käigust on tagantjärele tunnistust andnud jäljed. Suur-Nõmmküla külavanem Paul Pigul huntides probleemi ei näe, kuid Timmermanni hinnangul tuleks piirkonnale anda vähemalt üks hundilaskmisluba, et kiskjaid heidutada.

[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. Valeri Štšerbatõh[/caption] Tallinna halduskohus peatas osaliselt hundijahi, Läänemaal on lubatud küttida veel kolm hunti. 7. detsembril otsustas halduskohus esialgse õiguskaitse korras peatada 64 hundilaskmisluba. Keskkonnaamet oli andnud 29. oktoobri käskkirjaga loa 140 hundi küttimiseks. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et sel talvel võib küttida kokku 76 hunti. Suur osa neist on lumiste novembri- ja detsembriilmadega juba lastud. Keeld kehtib kuni selle kohtulahendi jõustumiseni, sellega võib minna aga vähemalt paar aastat. Samuti võib keskkonnaamet keelu vaidlustada, aga siiani pole seda tehtud.

[caption id="attachment_311862" align="alignnone" width="1024"] Kulno Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption] Jahimeeste hulgas levib üleskutse hundijahist täielikult loobumiseks, samas on hundid viimastel nädalatel üha enam koduloomi murdnud. Poolteist nädalat tagasi lõpetasid hundid Piirsalus 15pealise lambakarja, eelmisel nädalavahetusel tapsid hundid seal kolm hoovikoera. Läinud teisipäeval rappisid hundid Oongas koguni 70pealist lambakarja. „Vältimaks huntide rünnakuid loomadele, soovitame loomaomanikel korrastada kiskjatõrjeaiad,” ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. „Korralik kiskjatõrjeaed on 1,2 meetri kõrgune 5-liiniline elektrikarjus, mis on korralikult paigaldatud ja pingestatud ning mille madalam traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel. Ööseks tasub loomad ajada lauta või väiksemasse suletud ööaedikusse hoonete vahetus läheduses.”

[caption id="attachment_311104" align="aligncenter" width="2000"] Rüütli talu koerast jäi järgi vaid jupp selgroogu, näitas peremees Tõnu Vahtra. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nädalavahetusel jäid kolm Piirsalu talu ilma hoovikoerast. Nädal varem murti külas 14 lammast. Jaanipalu, Saue ja Rüütli talu asuvad Piirsalu küla servas kolmnurgas, üksteisest paari-kolme kilomeetri kaugusel. Ööl vastu laupäeva pures hunt surmavalt Jaanipalu ketikoera, ööl vastu pühapäeva viidi minema üks viiest Saue talu koerast jning kuudist lohistati minema ja pandi nahka Rüütli talu laika. “See on müstika, mis praegu toimub!” ütles Piirsalu elanik Elvo Leppmaa kolmest murtud koerast rääkides. Leppmaa viitas ka sellele, et alles nädal tagasi tehti 15pealises lambakarjas Piirsalu keskel puhas töö, ellu jäi vaid üks tall. ... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="311096,311097,311098,311099,311100,311101,311102,311103,311104,311106,311107,311108,311109,311110,311111"]