Silt: Henri Bekmann

[caption id="attachment_416811" align="alignnone" width="1024"] Kunagine moonakatemaja. Foto: Kalli Pets[/caption] Lihula mõisa moonakatemaja, mille omanik eelmise aasta lõpul muinsuskaitseameti kooskõlastuseta lammutas, arvas kultuuriminister nüüd, sel nädalal, mälestiste nimekirjast välja. Möödunud aasta algul lammutas ettevõtja Henri Bekmann Lihulas Linnuse tee 9 asuva kunagise mõisa moonakatemaja ja asus selle asemele ehitama uut eramut. Lammutamise ajal oli maja veel ehitusmälestisena kultuurimälestiste registris ja lammutusluba sellel ei olnud. Lihula mõisa moonakatemaja ehitati arvatavasti 19. sajandi keskpaigas. Algselt ühekorruseline ja kõrge viilkatusega hoone põles 1950. aastatel põles ja pärast tulekahju valati keldri võlvlae asemele uus betoonist vahelagi. Esimese korruse paekiviseinte asemele laoti suuremas osas silikaattellistest seinad ja majale ehitati puidust teine korrus. 1990. aastatest seisis hoone tühjana. Mullu septembris fikseeris muinsuskaitseamet koos omanikuga hoone seisukorra ja suunas ta otsima sobivat arhitektuurset lahendust veel säilinud paekivimüüride säilitamiseks. Novembris tuvastas aga amet, et ka põhikorruse seinamüürid on lammutatud ja seega moonakatemaja hävinud. Sama aasta detsembris kooskõlastas muinsuskaitse ehitusloa Linnuse 9 ümberehitamiseks, leides, et maja algupärasel kujul taastamine ei ole põhjendatud – selleks oli algsest ehituskehandist säilinud liiga vähe ja vähe oli infot ka selle taastamiseks. Kultuuriministri kolmapäeval allkirjastatud käskkirja eelnõuga said nii Lääneranna vallavalitsus kui ka omanik tutvuda juulis ega esitanud vastuväiteid.

[caption id="attachment_411932" align="alignnone" width="1920"] Endise moonakatemaja asemele kerkib Lihula mõisamäele eramu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läinud aasta lõpul lammutati ilma loata Lihula mõisamäel muinsuskaitsealune mõisa moonakatemaja ja asemele hakkas kerkima eramu. Et lagunenud maja lammutatakse ja uus hoone asemele ehitatakse, pole ebaloomulik – sageli ongi lammutamine kõige mõistlikum. Pentsikuks teeb loo aga asjaolu, et peaaegu aasta eest olemast lakanud hoone on siiani kultuurimälestiste registris. Lihula mõisa moonakatemaja 3, aadressil Linnuse 9, on veel praegugi ametlikult ehitismälestis. Registrisse kanti see nagu teisedki Lihula mõisa hooned 1998. aastal.

[caption id="attachment_400044" align="alignnone" width="1250"] Lihula heinakatlamaja lähistele püsti pandava tehase trummelkuivatist läbi käinud kõrred pressitakse nii kokku, kui võimalik. 700–800 kilo kaaluvad heinapakid pistetakse merekonteineritesse, et alustada tuhandete kilomeetrite pikkust reisi maadesse, kus loomasööta napib. Foto: Sooaluse tee 7 detailplaneering[/caption] Lihula külje alla kavandatav heinatehas hakkab ilmet võtma, kuni 19. juunini on söödatehase detailplaneering avalikul väljapanekul. Tehase paneb püsti Baltimaade suurimaks loomasööda eksportijaks pürgiv Golden Fields Factory, heina kogub tehase jaoks põllumeeste ühistu Kevili. Söödatehas soovitakse rajada Lihula põhjapoolsesse serva Sooaluse tee 7 maaüksusele, kunagiste veiselautade alale. 1,4 hektari suurusele alale kavandatakse kuus kuni üheksa meetri kõrgust hoonet ja 30 meetri kõrgune korsten.

[caption id="attachment_378293" align="alignnone" width="2000"] Mööblit tootev Helland Baltic on käibe poolest väikeettevõte, kuid töötajate arvu poolest mitte. Foto: Arhiiv[/caption] Üha kallinevad energia- ja materjalihinnad ning sõjahirm on pannud Läänemaa puiduettevõtjad keerulisse olukorda. Praegu tullakse veel ots otsaga kokku, kuid kõige keerulisem on palgasurvega sammu pidada. „Keeruline on öelda, et hästi läheb,” ütles Skandinaavia turule mööblit tootvat Helland Balticut juhtiv Aivar Kaus. Tema sõnul on viimased kaks aastat tõusnud nii elektri kui ka materjali hinnad, kuid toote hinna fikseerivad nad aastaks ette. „Toorme hinnad tõusevad sagedamini,” ütles Kaus.

[caption id="attachment_322449" align="alignnone" width="2000"] Greencube´ i majatehase omaniku Henri Bekmanni sõnul kulub katuse ehitamise peale nädal. Hiljem tõstetakse see majale peale nagu müts. Urmas Lauri[/caption] Seitse aastat tagasi joonistas Lihula majatehase omanik Henri Bekmann paberile kuubiku. Joonistas valmis ja viis arhitektile, kes tegi joonised. Tulemus ei sarnanenud vähimalgi määral Bekmanni vaimusilmas olevaga. Bekmann läks ehituspoodi, ostis sae ja kõik muu vajaliku, klopsis näidise kokku, pani arhitekti laua peale ja ütles: „Selline peab see olema!” „Vaadates seda... Ma eeldan, et sul on tahtja olemas,” öelnud arhitekt ohates. Tahtja oli Bekmann ise – maja suurusega 20 m², ehitusluba ei ole vaja. Tee valmis ja koli sisse.

[caption id="attachment_245005" align="aligncenter" width="900"] Henri Bekmann (vasakul) maja osta sooviva kliendiga läbirääkimisti pidamas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Greencube OÜ omanik ja müügjuht Henri Bekmann ütles täna Äripäeva hommikuprogrammis esinedes, et kuigi ettevõtte toodetud puitmajad müüakse kõik siseturul, on Lihulas tegutsenud majatehas laienenud, ning nüüd on Greencube’il tehas ka Tõrvas. Bekmann rääkis raadiosaates, kuigi suurlinnade külje all on kasvamise võimalused paremad, on tema ettevõte jäänud tegutsema maapiirkonda. “Kõige tähtsam meie vaatevinklist on see, et meil on täna võimalik toota soodsamalt, kui seda kuskil suurlinnas, sest suurlinna palgad lähevad sellise hooga minema eest,” lausus Bekmann. “See annab meile võimaluse maapiirkonnas teha konkurentsivõimelisemat müügihinda.” Saatejuht ütles, et Greencube on kahe aastaga käibe kahekordistanud ja kasum kasvas eelmisel aastal kümme korda. “Neid numbreid on alati ilus vaadata ja otsida sealt tagant meeletuid edulugusid,” kommenteeris Bekmann.