Silt: hannes rumm
5
Hannes Rumm: kui rahva õnnetus on poliitiku õnn
[caption id="attachment_285380" align="alignnone" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
„Poliitikud on alati kriise armastanud,” ütles 9. märtsil, kolm päeva enne eriolukorra kehtestamist kogenud kriisikommunikatsiooni ekspert Ilona Leib ETVs.
Kui vaadata, kuidas on viirus mõjunud valitsusjuhtide mainele, siis saab selgeks, et nii see tõesti on. Maailma terviseorganisatsioon kuulutas 11. märtsil koroonaviiruse ametlikult pandeemiliseks. Ajakiri Economist koostas paar päeva tagasi ülevaate, kuidas on sellest ajast alates muutunud suuremate demokraatlike riikide juhtide populaarsus. Tulemusena pidas paika poliitiline rusikareegel, et rasketel aegadel koguneb rahvas oma juhtide taha.
Nii on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni toetus kasvanud 8 protsendipunkti, viiruse läbi põdenud Suurbritannia peaministril Boris Johnsonil 14, Kanada peaministril Justin Trudeaul 18. Isegi maailma ühes kõige masendavamas olukorras olevas riigis Itaalias on peaminister Giuseppe Conte isiklik reiting tõusnud märtsi 32 protsendilt 43 protsendini aprillis. Kui vaadata ringi meie naabrite seas, siis varasemast kõrgemalt hindavad oma valitsuse tööd raskes olukorras nii Läti, Soome kui ka Rootsi kodanikud.
Hannes Rumm: Eesti vajab kosu-aegset asendust laulupeole
Aasta 2008 kriis tõi käibele ning kinnistas õigekeelsussõnaraamatusse uudissõna masu (ÕS: argi majandussurutis. Masu+aeg).
Mulle tundub suupärane ning sisuliselt põhjendatud kutsuda tänavu puhkenud majanduskriisi kosuks (koroonaviiruse tekitatud majandussurutis) või cosuks (Covid-19 tekitatud surutis).
Cosu mõjub võõrapäraselt, aga sisult täpsemalt. Sõna kosu on eestipärane, aga sel on tähendus juba olemas (ÕS: murdes vana lagunenud ese. Maja+kosu, vankri+kosu.) Muidugi saab „kosule” anda uue tähenduse nii, nagu kirjanik Ain Kaalep andis sajandi alguses juba aegade hämarusse vajunud sõnale „lõimumine” uue tähenduse vastena sõnale „integratsioon”. Ent nagu osutas teiste seas Facebookis Tallinna ülikooli eesti keele professor Reili Argus: „Minul seostub „kosu” paraku kohe sõnaga kosuma ehk kasvama.”
Hannes Rumm: presidendivalimised kui paraolümpia
[caption id="attachment_285380" align="aligncenter" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
„Henn Põlluaas kisub üles mõttetut konflikti,” väitis Eesti Päevaleht hiljuti juhtkirjas, pannes riigikogu esimehele pahaks soovi nõuda Venemaalt tagasi Petserimaad.
Ent see, mis võib olla mõttetu Eesti vabariigi jaoks ning kahjulik meie välissuhtlusele, võib olla igati mõttekas Henn Põlluaasa poliitilise karjääri jaoks.
Hannes Rumm: uus vaade vanadele tegijatele
[caption id="attachment_285380" align="alignnone" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Tavaliselt küsitakse avaliku arvamuse küsimustes inimeste käest, millist parteid või poliitikut nad parasjagu valiksid.
Vastused neile küsimustele eeldavad ratsionaalseid valikuid, aga sageli oleme me oma eelistustes hoopis emotsionaalsed. Mõni inimene lihtsalt meeldib meile ja teine ärritab esimesest silmapilgust. Tuntud inimeste puhul nopime uudistest välja need faktid, mis meie varasemat suhtumist temasse kinnitavad, ning vaatame enamasti mööda neist, mis on varasemate eelarvamustega vastuolus.
Hannes Rumm: Jüri Ratase kiire kukkumise aasta
[caption id="attachment_285380" align="alignnone" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
See Jüri Ratas, kes alustas 2019. aastat, oli hoopis teine poliitik kui see Jüri Ratas, kes aasta lõpetab.
Jaanuaris võis Ratas hommikul habet ajades endale peeglis rahulolevalt otsa vaadata – ta oli valitsusjuht, kes oli muutnud ühe Eesti suurematest erakondadest valitsuskõlblikuks. Ta oli üllatavalt kobedalt hakkama saanud Isamaa ja sotsidega sõlmitud valitsuse juhtimisega. Ta oli end edukalt tõestanud isegi välissuhtluses, mida kroonis Eesti ajalooline eesistumine Euroopa Liidus. Ta lootis igati põhjendatult võita riigikogu valimised.
Hannes Rumm: Ott Tänak – kellele pühak, kellele nuhtlus
[caption id="attachment_287070" align="alignleft" width="2000"] Uus rallikuningas pritsib võidušampust. Ott Tänak on ralli
maailmameister. Hannu Rainamo / AFP / Scanpix[/caption] Alustan seekord mälumänguküsimusega: viimastel aastatel on eestlased tuhandeid kordi kuulnud ja lugenud nime Tänak. Aga kas te teate, mida murdesõna „tänak” ennevanasti Saaremaal Kärla, Kihelkonna ja Mustjala kihelkonnas tähendas? Õige vastuse saate teada siis, kui loo lõpuni loete. Muuseas, perekonnanimi Tänak kirjeldab Oti päritolu väga täpselt, sest ta on Vikipeedia andmetel sündinud just Kärla vallas. Aga nüüd teema juurde. Viimastel aastatel on Eesti ühiskonda ühtviisi valusalt polariseerinud nii EKRE kui ka rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja.
maailmameister. Hannu Rainamo / AFP / Scanpix[/caption] Alustan seekord mälumänguküsimusega: viimastel aastatel on eestlased tuhandeid kordi kuulnud ja lugenud nime Tänak. Aga kas te teate, mida murdesõna „tänak” ennevanasti Saaremaal Kärla, Kihelkonna ja Mustjala kihelkonnas tähendas? Õige vastuse saate teada siis, kui loo lõpuni loete. Muuseas, perekonnanimi Tänak kirjeldab Oti päritolu väga täpselt, sest ta on Vikipeedia andmetel sündinud just Kärla vallas. Aga nüüd teema juurde. Viimastel aastatel on Eesti ühiskonda ühtviisi valusalt polariseerinud nii EKRE kui ka rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja.