Silt: hannes rumm

[caption id="attachment_285380" align="alignnone" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Juba päris oktoobri alguses saatis ühte meililisti kirja pensioniealine USA kodanik: „Juba hääletatud! Kurb on tõdeda, et minu hääl läheb kahjuks vett vedama, aga kirja läheb ta siiski.” Selgituseks hääle kaotsimineku kohta lisas enamasti New Yorgis elav eestlane, et kuigi ta hääletas president Donald Trumpi jätkamise poolt, siis tema koduosariigis lähevad enamiku valijate hääled traditsiooniliselt „äärmusliberaalsetele sotsialistidele”.

Ärge muretsega, teiega on kõik korras ka juhul, kui kolumni pealkiri jääb esmapilgul arusaamatuks. Kuna kirjutan äsja esilinastunud maailma 2020. aasta kõige kõmulisemast filmist „Tenet”, siis panin pealkirjaks 24 tähe pikkuse liitsõna, mis on üks pikemaid eesti keeles konstrueeritud palindroome. Palindroom on sõna või lause, millel on mõlematpidi lugedes täpselt sama tähendus. Meie popkultuurist näidet tuues on palindroom etnobä

[caption id="attachment_285380" align="alignnone" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Tänavuse aasta kõige enam Eesti elu mõjutanud otsus on eelmisel teisipäeval Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud kokkulepe, mille rahaline väärtus on 1,8 triljonit eurot ja mille kaudne mõju meie turvatunde suurendamisel on veel hinnalisem. Kuna kõigis EL riikides mõõdetakse tippkohtumiste tulemust selle järgi, mida nende peaminister võitis või kaotas, kasutan sama võtet. Jüri Ratas võitis Brüsselist ühe kõige väärtuslikuma poliitilise punkti oma praeguse valitsusjuhi-aja vältel. Täiesti põhjendatult luges peaminister pärast ülemkogu uhkusega ette pika nimekirja saavutustest. Äsja EKRE esimeheks saanud Martin Helmele võib ülemkogus otsustatud plasti maksustamine ja võimalik digimaks tähendada juba kolmandat oma väravasse lastud palli kolme esimese esimeheks oldud nädala vältel. Aga kõigest järjekorras. Kahjuks kehtis meie avalikus ruumis euroliidu ajaloolise otsuse puhul vana halb põhimõte, mille kohaselt 75 000 eurot > 1,824 triljonit eurot. See tähendab, et ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias tegeleti Martin Helme ja Tanel Kiige sõjaga mõne MTÜ rahastamise üle palju põhjalikumalt kui meie elu päriselt mõjutava euroliidu otsusega. Muidugi võib väita, et väiksel mittetulundusühingute toetamiseks kuluval summal on sümboolne tähendus. See tähendus on tõesti summast suurem, aga Euroopa Liidu võimel teha raske kriisi ajal pöördelisi rahanduspoliitilisi otsuseid on sadu kordi suurem sümboolne väärtus. Ei taha mõeldagi, millise majandusliku tagasilöögi oleks terve Euroopa saanud, kui poleks suudetud korralikule kokkuleppele jõuda.

[caption id="attachment_285380" align="alignnone" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eelmise sügise parimas poliitilises anekdoodis satuvad pärast laevaõnnetust keset ookeani üksikule saarele kolme valitsuspartei juhid Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder. Viimaks leiavad meeleheitlikus olukorras olevad mehed rannast pudeli ning lasevad sellest välja džinni, kes lubab täita nende kolm soovi. „Koju naise ja laste juurde!” soovib esimesena Ratas ja kaob saarelt.

[caption id="attachment_285380" align="alignnone" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kui Inglismaal Bristolis rebisid rassismivastasel meeleavaldusel osalejad nädal tagasi maha linnasüdames seisnud 17. sajandi orjakaupmehe Edward Colstoni skluptuuri ning uputasid selle jõkke, siis elas mu tütar sellele Tallinnas otsepildis kaasa. Otsepilti pakkusid oma telefoni abil paar kaastudengit Bristoli ülikoolist, kes meeleavaldusel osalesid. Üks neist, sotsioloogiat ja kriminoloogiat õppiv tumedanahaline briti poiss, käis tänavu talvel kuus nädalat karkudega. Selle poisi jaoks lõppes Bristoli ööklubi külastamine samalaadses olukorras nagu Minneapolises politseimõrva ohvriks langenud George Floydil. Kõigepealt kahtlustasid turvamehed teda põhjendamatult narkootikumide müümises ning viskasid siis ilma igasuguse põhjuseta ööklubist välja. Tal ei lastud garderoobist ära võtta isegi jopet, mille taskus olid telefon ja koduvõtmed. Kui poiss õigust nõudes häält tõstis, murdsid valged turvamehed ta mõnitades maha, vigastades tõsiselt põlvesidemeid.

[caption id="attachment_285380" align="alignnone" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Me elame maailmas, kus paljude majandusanalüütikute arvates on ebavõrdsus ajaloo kõigi aegade suurim. AS Tavidi analüütik Adrian Bachmann kirjutas hiljuti ajakirjas Edasi, et maailma 2200 miljardärile kuulub praegu rohkem vara kui 4,6 miljardile tavalisele inimesele kokku. „Situatsiooni obstsöönsus (nilbus või rõvedus) muutub inimlikult hoomatavaks, kui kujutame ette olukorda, kus Loksa linnakese elanikkonnal on rohkem vara kui kõikidel Hiina, India, Euroopa ja Aafrika rahvastel kokku,” tõi Bachmann piltliku võrdluse.