18.2 C
Haapsalu
Reede, 19. juuli 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Hannes Aasma

Silt: Hannes Aasma

Päästetööd tuleb igal vallal ise kinni maksta

[caption id="attachment_365214" align="alignnone" width="2000"] Roosta rannast on leitud üksikuid masuuditombukesi, kuid puhkajaid need ei sega. Foto: Urmas Lauri[/caption] Viimaste aastate suurima merereostuse likvideerimise kulud saab välja nõuda reostajalt, kuid seni pole suudetud kindlaks teha, kust on pärit Vormsi, Hiiumaa ja Läänemaa randa jõudnud masuut. Läinud nädala tormituuled viisid Vormsi ja Hiiumaa rannikut reostanud masuudijääke ka Riguldi rannikule, kus Elbiku ja Dirhami küla vaheliselt kaheksa kilomeetri pikkuselt lõigult leiti masuudiklompe. „Ma ei näe praegu katastroofi,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo eile ennelõunal. Noarootsi osavalla rannik on tema sõnul ajakirjanike poolt teisipäeval põhjalikult läbi otsitud. Postimees teatas seitsmest masuudikänkrast, mis Roosta puhkeküla ja Dirhami sadama vaheliselt rannaosalt leiti. Paanikaks pole Hirmo sõnul vähimatki põhjust. „Vastavalt vajadusele reageerime. Kui on reostus, korjame kokku,” lausus Hirmo.

Masuudireostus on levinud ka Hobulaiule

[caption id="attachment_363397" align="alignnone" width="2000"] Hannes Aasma. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus levis pühapäevaks Hiiumaa rannikule ning nüüdseks on reostatud ka Haapsalu linnale kuuluv Hobulaid. Reostuse likvideerimist koordineeriv Hiiu–Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma ütles, et Hobulaiu reostus on suhteliselt väike. Tema sõnul ei ole Hobulaid praegu päästeameti prioriteetide eesotsas. „Meil on praegu poole hullemaid laide, millele rõhku pannakse. Ornitoloogid ja looduskaitsjad koos keskkonnaametiga koostavad nimekirja, kus kõigepealt peaks toimetama,” ütles Aasma.

Vormsi masuudireostus on arvatust palju suurem

[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="2000"] Kolme päevaga korjasid päästjad ja vabatahlikud Vormsi rannikult kokku terve tonni reostust. Foto: erakogu[/caption] Läinud kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus jõudis nädalavahetusel ka Hiiumaa idarannikule. Vormsil on reostunud kokku 15 km ja Hiiumaal 50 km rannariba, reostust on ka laidudel. Pühapäeva õhtuks oli Vormsil kolme koristuspäeva jooksul üle käidud viis kilomeetrit rannajoont ja kogutud tonni jagu masuuti, mis viidi saare jäätmejaama ja ootab mandrile toimetamist. Koristamist alustati Saxbyst, sealt liiguti Förby poole, kus on reostus kõige suurem. Kaasa lõi ka Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Kas minust oleks rohkem kasu rannas või suhtlemas ametnikega?“ arutles Jõgeva. Eilseks oli suudetud korraldada rannakoristajate toitlustus ja vahenditega varustamine ning kõik toimis.

Hooletu lõkketegemine süütas kulu

[caption id="attachment_359861" align="alignnone" width="960"] Kulupõleng. Foto: Hannes Kliss[/caption] Reede pärastlõunal põles Kullamaa lähedal Ubasalus poolteist hektarit kulupõldu. Päästjad said väljakutse põlengule kell 15.39, kustutama sõitsid Palivere vabatahtlikud ja Risti kutselised päästjad. Tulekahju sai alguse hooletust lõkketegemisest. Risti meeskonnavanema Hannes Klissi sõnul oli keset kulupõldu tehtud paarikümnemeetriste vahedega kolm lõket, iga lõke 3–4meetrise ümbermõõduga. Tuul lennutas aga sädemed laiali ja need süütasid kulu. Päästjatel kulus tulekahju kustutamiseks ligi tund aega.

Sõjaohu korral on kõige turvalisem maal

[caption id="attachment_359570" align="alignnone" width="2000"] Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption] Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta. Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.
  1. aasta jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse kogemus läänlastel juba on, kuid näiteks ulatuslikest elektrikatkestustest oleme seni pääsenud.
Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainasse koguneb iga nädal regionaalne kriisikomisjon, kuhu kuuluvad omavalitsusjuhid ning pääste, politsei ja kaitseliidu esindajad. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on kriisikomisjoni kokkusaamistel praegu peamised teemad põgenikud ja julgeolekukriis. „Mulle tundub, et suurte teemade ja kriiside puhul on kõige olulisem koordineerimine – kes kellele infot annab, kuidas on jaotatud vastutus ja rollid,“ ütles Jõgeva.

Kriisid kasvatavad kaitseliidu ja naiskodukaitse liikmeskonda

[caption id="attachment_359149" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsega liitudes võib valida püssiga metsas käimise, supikeetmise ja veel mitme tegevuse vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ukrainas alanud sõda on kasvatanud huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu ka Läänemaal. Eestis on sel aastal kaitseliiduga liitunud juba üle 1000 inimese ja avaldusi tuleb iga päev juurde. Kaitseliidu Lääne maleval on liikmeid umbes 900, neist veidi alla veerandsaja on uued liikmed. Lääne maleva pealiku Andres Välli sõnul praegu menetlemises veel 10–15 avaldust. Menetlemine tähendab, et kaitseliitu astuda soovijate kohta tehakse taustakontroll ja näiteks kriminaalse minevikuga inimesi vastu ei võeta. Liitujate keskmist vanust ei osanud Välli nimetada, kuid tema hinnangul on tegemist pigem nooremate inimestega.

Päästjad võivad tulevikus asendada kiirabi

[caption id="attachment_354887" align="alignnone" width="1097"] Õppustel on päästjad kannatanuid varemgi tassinud, kuid selle aasta alguses pidid nad Mihkli tänaval lebanud inimese päriselt kanderaamil haiglasse viima. Foto: Urmas Lauri[/caption] Päästeamet on üha enam abistamas kiirabi töötajaid, päästeameti Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma arvab, et selles suunas päästeameti töö liigubki. Sel aastal on kahel korral olnud olukordi, kus kiirabi asemel osutavad haigele abi hoopis päästjad. Näiteks said päästjad tänavu teate, et Mihkli tänaval on mees pikali maas ja ei kontakteeru. Ühtegi kiirabibrigaadi parajasti Läänemaal ei olnud ja kuna päästjad kahtlustasid peatraumat, võtsid nad kanderaami ja tassisid hädalise Läänemaa haiglasse. „Neli meest marssisid kanderaamiga haigega läbi linna,” kirjeldas Aasma. „Häirekeskus hoiatas EMOt ette.”

Vesi võttis seitse inimelu

[caption id="attachment_353082" align="alignnone" width="1141"] Eelmise aasta üks keerukamaid tulekahjusid oli äikesest alguse saanud Nõva metsapõleng. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eelmisel aastal ei hukkunud Läänemaal tules ühtegi inimest, uppunute arv oli seevastu ajaloo kõrgeim. Läinud aastal uppus Läänemaal seitse inimest. „See on läbi ajaloo kõrgeim arv,” ütles Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Palju polnud puudu, et uppunute arv võinuks veelgi suurem olla – kevadel päästeti üsna viimasel minutil kaks Topu lahel paadiõnnetusse sattunud inimest ja jaanipäeva paiku tõmmati tiigist välja purjus mees. Aasma sõnul on uppumiste puhul keeruline mõnd kindlat põhjust välja tuua. „Võiks ju öelda, et sooja suve ohvrid, aga meie uppunud olid enne sooja suve,” lisas ta. Aasma sõnul on Läänemaa veeõnnetuste üks põhjusi olnud kaldalt vette kukkumine – lüüakse pea ära, ollakse joobes ja ei saada vees hakkama. Päästepiirkonna juht ei välistanud, et mõnel juhul võisid uppumiste taga olla ka koroonast tingitud vaimse tervise mured. Ta lisas, et uppumiste arv tõusis üle Euroopa. Seitsmest mullusest uppunust kolm olid Läänemaa inimesed. Neljal uppunul tuvastati joove, mis kolmel oli üsna suur – üle kahe promilli.

Päästeamet kaotab Läänemaal operatiivkorrapidajad

[caption id="attachment_352552" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu operatiivkorrapidajate Risto Roometi (vasakult), Janek Hiiemäe ja Hannes Klissi korraldada on olnud ka õppused ja koolitused. Foto: Urmas Lauri[/caption] Päästeameti kokkuhoiukava näeb ette Haapsalu korrapidamisgrupi kaotamist ning Risti ja Nõva komando viimist ühe juhi alla. Operatiivkorrapidajad on need, kes juhivad päästetöid suuremate õnnetuste puhul. Märtsist kaotab päästeamet korrapidamisgrupi Haapsalus, Viljandis, Järvamaal, Rakveres ja Võrus. See tähendab 20 inimesele senise töö kaotamist, neist neli on Läänemaal. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu põhjendas Delfile antud intervjuus viie korrapidamisgrupi kaotamist sellega, et suuri sündmusi, kus operatiivkorrapidajad käivad, juhtub enim Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Ida-Virumaal ja Pärnu piirkonnas ning sinna jäävad operatiivkorrapidajad alles.