Algamas on kalameeste lemmikaeg- varakevadine meriforellipüük, mis meelitab nii kutselisi kui ka pühapäevakalureid vette väärtuslikku saaki püüdma. Selleks tõmmatakse jalga kummipüksid, moodsa nimega kahlamispüksid, mis reklaami järgi tagavad vaba liikumise ja jätavad jalad 100 protsenti kuivaks, kummikud kaitsevad aga vees libisemise eest. Siinkohal ei tohiks aga unustada ohutust, kuidas nendega turvaliselt vees askeldada.
Õnnetused Saaremaa kaluritega
Igal aastal võtab meri mõne kalamehe elu, kes on läinud kummipükstes lanti loopima või võrke panema. Saaremaal on sel talvel juhtunud juba kaks õnnetust, kus mängus kahlamispüksid. Esimene lõppes õnnelikult. Kivi otsa komistanud ja selili vette kukkunud kalamees pääses eluga täna kainele mõtlemisele ja eelnevalt tasku pistetud noale, millega ta oma püksid kiirelt lõhki tõmbas, et õhk kummipükstest välja pääseks. Samas ütles hättasattunu, et püsti oli tal ikkagi keeruline saada, sest oli külmas vees rabelemisest väsinud ning riidedki läbi vettinud ja rasked.
Eelmine nädal tõi päästeameti statistikasse kahjuks juurde ühe kurva numbri, kui 15. märtsil tõid päästjad Saaremaa vallas Salme alevikus kaldast umbes 200 meetri kauguselt merest välja uppunud kalamehe, kes oli läinud, kahlamispüksid jalas, võrke panema.
Neid kahte juhtumit ühendab, on see, et kummalgi juhul polnud kalameestel seljas päästevesti. Iga kalamees peab arvestama, et kui sügavamal vees kergema laine või komistamise tõttu vesi pükstesse satub, saab neist kui ujuvpoi, sest kummikutesse ja säärtesse kinni jäänud õhk tõstab jalad üles ja võib kalamehe pea ootamatult vee alla suruda. Seda olukorda aitab ära hoida korralikult selga pandud päästevest või uppumiskindel jope.
Kahlamispükstega merele minnes jälgi ohutusnõudeid
Siinkohal on paslik üle korrata ka teised ettevaatusabinõud, et edaspidi selliseid traagilisi õnnetus vältida.
Enne merele minekut tuleks kõigepealt hinnata oma tervislikku seisundit ja jõuvarusid, et probleemide tekkimisel kaldale tagasi jõuda. Võimaluse korral tuleks kalale minna koos kaaslasega, siis saab terviserikke või komistamise korral vajadusel üksteist aidata. Üksi minnes anna kindlasti oma lähedastele või sõpradele teada, kuhu lähed ja mis ajaks plaanid kaldal tagasi olla.
Valmista ennast juba kaldal kalastamiseks ette ja säti kogu varustus paika, et ei peaks vees enam liigseid tähelepanu hajutavaid tegevusi tegema. Mõtle ka läbi, kuidas käitud, kui ootamatult vette kukud. Vees liigu väikeste sammudega ja väldi merepõhjas peituvaid libedaid kive, mille otsa võib kergesti komistada. Arvesta ka lainetusega, sest see võib kergesti su tasakaalust välja viia.
Samas saavad ka kodused ja sõbrad aidata selliseid õnnetusi ära hoida. Kui ikka naised oma kalamehi ilma päästevestita kodust välja ei lase, siis kodurahu huvides otsib nii mõnigi mees oma vesti varakult välja või seab hommikul sammud kõigepealt kalastuspoodi ja siis, saatjaks kalli kaasa suudlus, sätib ennast merele.
Küürakaid ja lolle pidavatki parandama ainult haud.