Silt: Hannes Aasma

[caption id="attachment_423819" align="alignnone" width="1920"] Vormsi meestel tuli mullustel talgutel kõvasti rassida. Foto: Egon Erkmann[/caption] Teeme Ära meeskond ja päästeamet innustavad tänavusel talgupäeval tähelepanu pöörama kodukandi tiikide ja kraavide ohutusele. Vormsi saarel ootab talgujuht Krista Veissoni sõnul kordategemist Norrby rannas endise piirivalvetorni juures olev vana kaev. „Kavas on korrastada ka rannas olev ohutusstend. Selle saime püsti Teeme Ära talgupäeval aastaid tagasi. Selge on, et see tahab igal kevadel uuesti kordategemist,“ ütles ta.

[caption id="attachment_421562" align="alignnone" width="1224"] Pälli külas läks lõke käest ära. Foto: päästeamet[/caption] Sel nädalal on Läänemaa päästjad käinud juba kolmel korral kulupõlenguid kustutamas, kahel juhul sai tulekahju alguse lõkkest. Esmaspäeva õhtul kl 17.42 said päästjad teate, et Haapsalus Paralepa alevikus põletatakse teadlikult põllul kulu. Ümbruskonnas oli näha nii leeki kui ka suitsu.

Tulekahjusid oli Läänemaal mullu vähem kui aasta varem, kuid muid päästesündmusi rohkem. Lõppenud aastal said Läänemaa päästjad 714 väljakutset, mida oli ligi 80 võrra rohkem kui tunamullu. Juba mõnda aega ei saa päästjaid nimetada tuletõrjujateks, sest tulekahjud moodustavad vaid veidi enam kui kümnendiku 408 sündmustest, millele päästjad mullu reageerisid. Eelmisel aastal oli Läänemaal 46 tulekahju, mida on ligi paarkümmend vähem kui aasta varem. Hoonetulekahjusid oli mullu kümme, millest omakorda pooled olid eluhoonetes.

[caption id="attachment_418579" align="alignnone" width="1920"] Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sügistormid ja sagenenud elektrikatkestused on küll parandanud inimeste valmisolekut kriisideks, aga päris valmis me siiski pole, leiab Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma, kui mullu jaanuaris aastat kokku võtsime, ütlesite, et peaks hakkama jälle pihta lihtsatest asjadest ja kontrollima suitsuandureid. Sügisel oligi suitsuandurite kontroll. Milline oli tulemus? Nagu meil kahtlus oli, on suitsuanduri kasutamine langustrendis – Läänemaal oli 76 protsendil suitsuandurid olemas ja ülejäänutel puudus. Paljudel puhkudel tuli suitsuandur taas korda seada – sellel oli kas patarei läbi või oli see mingil põhjusel maha võetud, või tuli leida andurile parem asukoht. Oli ka kodusid, kus me ei leidnud ühtegi jälge, et seal suitsuandurit oleks kunagi üldse üles pandud.

[caption id="attachment_398412" align="alignnone" width="2000"] Ingkülas toimunud õppusel said vabatahtlikud tuletõrjujad esimest korda harjutada elumaja põlengu kustutamist. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval harjutasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad Ingkülas talumaja kustutamist. Mitmele vabatahtlikule päästjale oli see esimene kord kogeda päris majapõlengut. Ega tule kustutamine läinudki kohe alguses lihtsalt – küll ei püsinud voolik korralikult käes, küll ei tabanud vesi tulekollet. „Üle maja ei ole mõtet lasta. Lase maja pihta või ära lase üldse,” kõlasid kogenud päästjate õpetussõnad algajatele. Õpetussõnu oli teisigi. Näiteks andis Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma juhiseid, mida peaksid esimesena sündmuskohale jõudnud vabatahtlikud tegema seni, kuni saabuvad kutselised päästjad. Vabatahtlike üks ülesanne on näiteks paika panna voolikuliinid.

[caption id="attachment_398244" align="alignnone" width="640"] Õppusel harjutavad päästjad päästetöö juhtimist, suitsusukeldumist ning tehnilisi ja taktikalisi tegevusi. Foto: erakogu[/caption] Nädal aega kestnud päästeameti õppused lõpevad laupäeval Ingkülas talumaja põletamisega. Õppusel harjutavad päästjad päästetöö juhtimist, suitsusukeldumist ning tehnilisi ja taktikalisi tegevusi. „Maja põletamise õppus pakub võimalust aru saada, mida hoonetulekahju endast kujutab – ümberringi suits ja tulemüha, tekkiv adrenaliin ja hirm, kas ma teen kõik õigesti. Õppusel saabki end proovile panna ja kõiki neid tundeid kogeda,” ütles Lääne päästekeskuse juht Hannes Aasma.

[caption id="attachment_388062" align="alignnone" width="2000"] Siseminister Lauri Läänemets Haapsalu päästekomandos. Malle-Liisa Raigla.[/caption] Kui eelmise aasta lõpus teatas päästeamet, et Haapsalu päästekomando uue hoone ehitamiseks raha pole, siis sel nädal tuli teade, et raha on leitud ja ehitus algab juba sel aastal. „Riigi Kinnisvara ASiga sai selle aasta investeeringud üle vaadatud ja kuna ehitus on natuke odavamaks läinud, avanes võimalus Haapsalu uue komandohoone ehitamiseks,” ütles neljapäeval Haapsalus komando praeguse olukorraga tutvumas käinud siseminister Lauri Läänemets Lääne Elule. Läänemetsa sõnul on Haapsalu komandohoone ehituseks 5,1 miljonit eurot. „Uudis, et raha leiti, on tore, aga enne ei usu, kui sisse kolime,” ütles Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Ta lisas, et Haapsalu komandohoonega on selles mõttes olukord hea, et suurem osa eeltööst on tehtud ja ehitusprojekt sisuliselt valmis.

Lõppenud aasta oli Läänemaa päästjate jaoks tuleõnnetuste poolest üks mustemaid, sest elu kaotas kolm inimest. Ükski inimene mullu õnneks ei uppunud. „Lääne päästekeskuse piirkonnas pole kunagi aasta jooksul 19 inimest tulekahjus hukkunud,” ütles Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Lääne päästekeskus hõlmab viit maakonda. Läänemaalgi hukkus tulekahjudes viimati nii palju inimesi 2011. aastal, kui Haapsalu lastekodu põlengus kaotas elu 10 last. Viimane tulekahju, kus inimene elu kaotas, oli Läänemaal aastal 2018.