Silt: Hannes Aasma

[caption id="attachment_385941" align="alignnone" width="2000"] Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on päästeamet viimasel ajal tegelenud rohkem elanikkonnakaitsega, kuid aastalõpu rohketele tuleõnnetustele mõeldes tuleks taas hakata rääkima suitsuandurist. Eelmise aasta lõpus ei möödunud nädalatki, kui poleks tulnud teadet tules hukkunud inimestest. Millest selline tulesurmade arvu tõus? Hea küsimus. Ma ei oska sellele vastata. Eelmine aasta näitas, et suitsuandurite kasutamine kodudes on vähenenud. Avastame järjest rohkem kodusid, kus suitsuandur on maha võetud või on see vananenud ega anna enam märku.

[caption id="attachment_303424" align="aligncenter" width="1610"] Haapsalu päästekomando Tööstuse tänaval. Foto: arhiiv[/caption] Eelmise aasta lõpus otsustas päästeamet, et rahapuudusel lükkub Haapsalu päästekomando uue maja ehitus edasi. Ehitus lükatakse edasi hindade kallinemise tõttu. „Elva, Paide ja Viljandi päästehoone ehitused läksid nii palju kallimaks, et päästeametil ei ole raha praegu Haapsallu uut hoonet ehitada,” ütles päästeameti haldusosakonna juht Janar Kärner. Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma ütles, et kui siseministeeriumis koostati nimekiri ehitamist vajavatest hoonetest, oli Haapsalu seal selgelt prioriteedina sees. Ehituse edasilükkamine tuli Aasma sõnul Haapsalu päästjatele halva üllatusena. „See oli aastalõpu viimane uudis, mis tegi meid tegelikult kurvaks. Kui oled nimekirjas ja sind lauasahtlisse tõstetakse, tähendab see jälle roppu tööd, et sealt jälle nimekirja saada,” ütles Aasma. [caption id="attachment_328511" align="aligncenter" width="2000"] Lääne–Hiiumaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Foto: Urmas Lauri[/caption]

[caption id="attachment_385155" align="alignnone" width="2000"] Aastavahetus möödus rahulikult. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Päästeteenistusele, politseile ja haigla erakorralise meditsiini osakonnale möödus aastavahetus rahulikult. Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul saab tänavust aastavahetust nimetada üheks läbi aastate rahulikumaks. „Tegemist oli täiesti tavapärase nädalavahetusega,“ ütles ta. Lepmetsa sõnul ei saabunud haiglasse ka ühtegi aastavahetuspidustustel viga saanud inimest.

[caption id="attachment_384878" align="alignnone" width="2000"] Kui päästjad Haapsalus Raudtee 8 maja juurde jõudsid, käisid leegid aknast välja. Kaks ja pool tundi hiljem oli tuli kontrolli all ja südaööks kustutatud. Foto: Andra Kirna[/caption] Jõulureede õhtul süttis Haapsalus Raudtee tänava majas tulekahju, milles kaotas elu kaks naist – üks elas põlema läinud korteris ja teine oli tema naaber. Teade Raudtee tänava maja põlengust jõudis häirekeskusse reede õhtul kell 19.29. Helistas sama maja teises otsas elav Aleksandra Zubtšenko, kes aknast välja vaadates märkas naaberkorteri aknast välja käinud leeke. Häiret hakkas andma ka ühes korteris olnud G4S valvesüsteem koos suitsuanduri ja liikumisanduritega, mis edastas teate G4S juhtimiskeskusse, mistõttu reageeris ka turvafirma patrull.

[caption id="attachment_321524" align="alignnone" width="2000"] Väike viik. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kuigi laupäevast on ametlikult lubatud minna siseveekogude jääle, pole Läänemaal jääolud selleks sobivad. „Meie mõõtmised näitavad, et jää ei ole ohutu,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Tema sõnul takistas korraliku jääkihi tekkimist esmalt paks lumekord. „Lähipäevadel tuleb sula ja see teeb olukorra veel halvemaks,” ütles Aasma.

[caption id="attachment_383685" align="alignnone" width="2000"] Tuisus oli keeruline liikuda ka jalakäijatel, sest kohati oli tuul puhunud kõnniteedele kõrged hanged. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeval möllanud torm andis päeval kõige rohkem tööd sahajuhtidele ja puksiiridele, samas politseile ja päästjatele möödus päev rahulikult. Facebookis pakkus haapsallane Erik Virk, et võib vajadusel lumme kinni jäänud autosid välja tõmmata. Kella kolmeks oli ta tõmbamas käinud nelja autot. Kaks autot olid kinni jäänud Üsse teel, üks Uuemõisas ja üks Haapsalu kaubamaja parklas. „Ei saanud kohalt minema, natuke oli tõugata vaja,” ütles Virk parklas lumme kinni jäänud auto kohta. Virk arvas, et õhtu poole tuleb tööd juurde, sest tormi kõrghetk oli just õhtul. Tema sõnul oli juba päeval külateedel keeruline sõita ka nelikveolise autoga.

[caption id="attachment_383046" align="alignnone" width="2000"] Äsja renoveeritud Tallinna maantee 2 on Haapsalu Linnamajanduse juhi Peeter Vikmani sõnul kõige rohkem kriisideks valmis, seal on olemas ruum varjumiseks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ulatusliku ja pikalt kestva elektrikatkestuse korral on kõige haavatavamad just korterites elavad inimesed, kellel puuduvad alternatiivsed võimalused sooja ja vee saamiseks. Eramajade elanike olukord on veidi parem, sest neil on enamasti kasutusel ka mõni teine kütteliik ja suure tõenäosusega ligipääs oma veele. 70 kortermaja haldava Haapsalu Linnamajanduse juhi Peeter Vikmani sõnul on tuleva aasta alguses plaanis hakata korteriomanikega arutama, kuidas kriisiks valmistuda ja mida elanikud oma majja soovivad. Selleks tahab Linnamajandus teha nimekirja koos maksumusega, mida ühistutele tutvustada. „Praegu ei ole ühelgi majal generaatorit ega varjumiskohta,” ütles Vikman.

[caption id="attachment_380838" align="alignnone" width="2000"] Päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura kleepis kolmapäeva hommikul esimese varjumiskoha märgi Haapsalu kultuurikeskuse uksele. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolmapäeva hommikul kleepis päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura esimese varjumiskoha märgise Haapsalu kultuurikeskuse uksele. Kokku saab märgise viis Haapsalu varjumiskohta. Lisaks kultuurimajale on need ka Ehte 9 riigimaja keldris, Haapsalu noorte huvikeskuses, Haapsalu kaubamajas ja Uuemõisa lossis. Sõja ajal varjumiskohana tähistatud hooneid pommitada ei tohi. „Arvestades, millist sõda peab meie idanaaber, ei ole see kindel,” ütles Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma.

[caption id="attachment_365214" align="alignnone" width="2000"] Roosta rannast on leitud üksikuid masuuditombukesi, kuid puhkajaid need ei sega. Foto: Urmas Lauri[/caption] Viimaste aastate suurima merereostuse likvideerimise kulud saab välja nõuda reostajalt, kuid seni pole suudetud kindlaks teha, kust on pärit Vormsi, Hiiumaa ja Läänemaa randa jõudnud masuut. Läinud nädala tormituuled viisid Vormsi ja Hiiumaa rannikut reostanud masuudijääke ka Riguldi rannikule, kus Elbiku ja Dirhami küla vaheliselt kaheksa kilomeetri pikkuselt lõigult leiti masuudiklompe. „Ma ei näe praegu katastroofi,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo eile ennelõunal. Noarootsi osavalla rannik on tema sõnul ajakirjanike poolt teisipäeval põhjalikult läbi otsitud. Postimees teatas seitsmest masuudikänkrast, mis Roosta puhkeküla ja Dirhami sadama vaheliselt rannaosalt leiti. Paanikaks pole Hirmo sõnul vähimatki põhjust. „Vastavalt vajadusele reageerime. Kui on reostus, korjame kokku,” lausus Hirmo.

[caption id="attachment_363397" align="alignnone" width="2000"] Hannes Aasma. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus levis pühapäevaks Hiiumaa rannikule ning nüüdseks on reostatud ka Haapsalu linnale kuuluv Hobulaid. Reostuse likvideerimist koordineeriv Hiiu–Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma ütles, et Hobulaiu reostus on suhteliselt väike. Tema sõnul ei ole Hobulaid praegu päästeameti prioriteetide eesotsas. „Meil on praegu poole hullemaid laide, millele rõhku pannakse. Ornitoloogid ja looduskaitsjad koos keskkonnaametiga koostavad nimekirja, kus kõigepealt peaks toimetama,” ütles Aasma.