Silt: Haapsalu raamatukogu
Nädalalõpp toob raamatukokku kirjanikud ja külalislaenutajad (uuendatud 25.10)
[caption id="attachment_412988" align="alignnone" width="1920"]
Möödunud aastal olid külalislaenutajatena ametis gümnaasiuminoored, tänavu tulevad tööd proovima kutsekoolis õppivad noored. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal tähistatakse üle Eesti raamatukogupäevi ja sel puhul tulevad laupäeval Haapsallu lugejatega kohtuma kirjanikud Urmas Vadi, Gert Kiiler ja Kadri Hinrikus. Kolm esimest kohtuvad lugejatega raamatukogu lugemissaalis, Hinrikus aga väikeste lugejatega lasteraamatukogus.
Teenindusosakonna juhataja Anni Kaasiku sõnul valis raamatukogu ise kirjanikud, keda kutsuda. „Sel aastal kutsusime külla kirjanikud, kelle raamatuid meie lugejad laenutavad,” ütles Kaasik. Näiteks Urmas Vadi „Kuu t
Möödunud aastal olid külalislaenutajatena ametis gümnaasiuminoored, tänavu tulevad tööd proovima kutsekoolis õppivad noored. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal tähistatakse üle Eesti raamatukogupäevi ja sel puhul tulevad laupäeval Haapsallu lugejatega kohtuma kirjanikud Urmas Vadi, Gert Kiiler ja Kadri Hinrikus. Kolm esimest kohtuvad lugejatega raamatukogu lugemissaalis, Hinrikus aga väikeste lugejatega lasteraamatukogus.
Teenindusosakonna juhataja Anni Kaasiku sõnul valis raamatukogu ise kirjanikud, keda kutsuda. „Sel aastal kutsusime külla kirjanikud, kelle raamatuid meie lugejad laenutavad,” ütles Kaasik. Näiteks Urmas Vadi „Kuu t
Lugejad neelavad omamaist ilukirjandust
[caption id="attachment_436667" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raamatukoguhoidjad Anni Kaasik (vasakul) ja Taimi Hein otsisid välja ja panid virna aasta loetuimad raamatud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolm aastat jutti välismaiseid krimi- ja lembelugusid ahminud lugejad ootavad kannatlikult järjekorras, et pista nina hoopis Sven Mikseri või Urmas Vadi romaanidesse.
„Võrreldes eelmise aastaga on teistmoodi nimekiri,” ütleb Haapsalu raamatukoguhoidja Taimi Hein neljapäeval. Raamatukogu iga-aastane laenutuste edetabel on sama põnev kui Nobeli kirjanduspreemia, mis juhtumisi samal päeval välja kuulutatakse.
„Murakami võiks saada,” ütleb Hein. Haapsalu raamatukoguhoidja Anni Kaasik soostub.
Haapsalu raamatukoguhoidjad Anni Kaasik (vasakul) ja Taimi Hein otsisid välja ja panid virna aasta loetuimad raamatud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolm aastat jutti välismaiseid krimi- ja lembelugusid ahminud lugejad ootavad kannatlikult järjekorras, et pista nina hoopis Sven Mikseri või Urmas Vadi romaanidesse.
„Võrreldes eelmise aastaga on teistmoodi nimekiri,” ütleb Haapsalu raamatukoguhoidja Taimi Hein neljapäeval. Raamatukogu iga-aastane laenutuste edetabel on sama põnev kui Nobeli kirjanduspreemia, mis juhtumisi samal päeval välja kuulutatakse.
„Murakami võiks saada,” ütleb Hein. Haapsalu raamatukoguhoidja Anni Kaasik soostub. 
Haapsalu raamatukogus näeb efektseid hõbeehteid
[caption id="attachment_435329" align="alignnone" width="1920"]
Hõbedast kaelaehe. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raamatukogu laenutussaalis eksponeerib oktoobri lõpuni oma loomingut Ülle Mesikäpp: ehtekunstnik, kes ise kunagi ehteid ei kanna.
„Ei! Mitte ühtegi!“ kinnitas Mesikäpp. „Minu jaoks on ehete tegemine protsess. Ma ei tunne mingit vajadust osa protsessist endale külge riputada!“ Mesikäpa jaoks on ehte olemus mõte, mitte ese, ja mõtteid kannab ta nagunii kogu aeg endaga kaasas.
Hõbedast kaelaehe. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raamatukogu laenutussaalis eksponeerib oktoobri lõpuni oma loomingut Ülle Mesikäpp: ehtekunstnik, kes ise kunagi ehteid ei kanna.
„Ei! Mitte ühtegi!“ kinnitas Mesikäpp. „Minu jaoks on ehete tegemine protsess. Ma ei tunne mingit vajadust osa protsessist endale külge riputada!“ Mesikäpa jaoks on ehte olemus mõte, mitte ese, ja mõtteid kannab ta nagunii kogu aeg endaga kaasas. 
Haapsalus käis vilgas raamatuvahetus
[caption id="attachment_434576" align="alignnone" width="1920"]
Kasutatud raamatute laat Haapsalu kultuurikeskuse ees. Foto Kai Lugus[/caption]
Eesti rahvusraamatukogu ja Lääne maakonna keskraamatukogu ühiselt läbi viidud „Anna raamatule uus elu“ teabe- ja kogumispäeval viidi koju ligikaudu 5000 teost.
Rahvusraamatukogu hoiuraamatukogu juhataja Kai Lugus ütles, et kogu Haapsalu kultuurikeskuse esine plats oli pakutava tasuta kirjandusega kaetud. „Haapsalu kolleegid olid kõik kogumisnädala jooksul kokku toodud trükised süsteemselt kastidesse ja laudadele välja pannud,“ rääkis ta.
Kasutatud raamatute laat Haapsalu kultuurikeskuse ees. Foto Kai Lugus[/caption]
Eesti rahvusraamatukogu ja Lääne maakonna keskraamatukogu ühiselt läbi viidud „Anna raamatule uus elu“ teabe- ja kogumispäeval viidi koju ligikaudu 5000 teost.
Rahvusraamatukogu hoiuraamatukogu juhataja Kai Lugus ütles, et kogu Haapsalu kultuurikeskuse esine plats oli pakutava tasuta kirjandusega kaetud. „Haapsalu kolleegid olid kõik kogumisnädala jooksul kokku toodud trükised süsteemselt kastidesse ja laudadele välja pannud,“ rääkis ta. 
Keskraamatukogu direktoriks saab Ulvi Vaarja
[caption id="attachment_362242" align="alignnone" width="1920"]
Raamatukogu. Foto Urmas Lauri[/caption]
Kaheksa kuud Läänemaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjana töötanud Ulvi Vaarjast saab esmaspäevast keskraamatukogu direktor, sest 30 aastat asutust juhtinud Ilme Sepp pani ameti maha.
Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus ütles, et Vaarja valiti välja kolme kandidaadi seast ning tema kasuks rääkis juhtimiskogemus.
Raamatukogu. Foto Urmas Lauri[/caption]
Kaheksa kuud Läänemaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjana töötanud Ulvi Vaarjast saab esmaspäevast keskraamatukogu direktor, sest 30 aastat asutust juhtinud Ilme Sepp pani ameti maha.
Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus ütles, et Vaarja valiti välja kolme kandidaadi seast ning tema kasuks rääkis juhtimiskogemus. 
Haapsalu raamatukogu avaldas sünnipäevaks kroonika
[gallery ids="426348,426349,426350,426351,426352,426353,426354,426355,426356,426357,426358,426359,426360,426361,426362,426363,426364,426365,426366,426367,426368,426369,426370,426371,426372,426373,426374,426375,426376,426377,426378,426379,426380"]
Haapsalu raamatukogu tähistas reedel oma 96. sünnipäeva. Selle tähistamiseks avas raamatukogu oma kodulehel Haapsalu raamatukogu kroonika.
Thea Karin tutvustas Tuneesiat
[gallery ids="424542,424543,424544,424545,424546,424547,424548,424549,424550,424551,424552,424553,424554,424555,424556"]
Thea Karini "Minu Tuneesia" esitlus. Fotod Andra Kirna.
Aprilli viimasel õhtul esitles Haapsalu raamatukogu lugemissaalis oma raamatut „Minu Tuneesia. Nõustumise ja vastupanu vahel“ rändaja, giid ja reisiajakirjanik Thea Karin.
Ernst Enno sai püsinäituse
[caption id="attachment_421345" align="aligncenter" width="1920"]
Raamatukogu juhataja Ilme Sepp tutvustas lugemissaali tagu- mises osas üles pandud püsinäitust Ernst Ennost. Foto: Andra Kirna[/caption]
Neljapäeval, luuletaja Ernst Enno surma-aastapäeval avati Haapsalu raamatukogus luuletajast luulepüsinäitus, mille koostas raamatukogu direktor Ilme Sepp.
Lugemissaali klaasvitriinides on Ennole ja tema lapselapsele kirjanik Elin Toonale kuulunud esemeid, Enno kirjutatud ja tema kohta kirjutatud raamatuid ning artikleid.
Raamatukogu juhataja Ilme Sepp tutvustas lugemissaali tagu- mises osas üles pandud püsinäitust Ernst Ennost. Foto: Andra Kirna[/caption]
Neljapäeval, luuletaja Ernst Enno surma-aastapäeval avati Haapsalu raamatukogus luuletajast luulepüsinäitus, mille koostas raamatukogu direktor Ilme Sepp.
Lugemissaali klaasvitriinides on Ennole ja tema lapselapsele kirjanik Elin Toonale kuulunud esemeid, Enno kirjutatud ja tema kohta kirjutatud raamatuid ning artikleid. 
Eestiaegsed pitsid jõudsid näitusele
[gallery ids="419195,419196,419197,419198,419199,419200,419201,419202,419203,419204,419205,419206,419207,419208,419209,419210,419211,419212,419213"]
Haapsalu raamatukogu vitriinides saab veebruaris näha eestiaegseid pitse, käsitöömaterjale, õmblustarvikuid ja muid hoolega säilitatud mälestusi sõjaeelse aja olmest.
Kõik raamatukogu laenutussaali vitriinides väljapandu on kuulunud Haapsalus elanud Erna Sündevale, kes pärandas need Vilve Virrole. Viimane esemed näitusele tõigi.
Näitusel saab näha enne teist maailmasõda müüdud pitse, nii Eesti tekstiilitööstuste toodangut kui ka välismaiseid, paljudel veel tolliplommidki küljes, aga samuti Erna enda peent näputööd.