Silt: Haapsalu raamatukogu
Galerii: haapsallased kukkusid raamatuaasta vaipa tikkima (vaata ka videot!)
[gallery ids="450693,450697,450690,450687,450686,450688,450689,450692,450694,450696,450698,450695"]
Kui Lääne Elu paar minutit enne kolmapäeva keskpäeva raamatukokku jõudis, et tikkijaid tabada, olid need juba kohal ja välgutasid nõela.
Päris esimesed pisted tehti teisipäeva õhtul, kui 16 meetri pikkune eesti raamatu sünnipäeva piltvaip Haapsalu raamatukogu lugemissaalis lahti rulliti. Enne kolmapäeva keskpäevaks välja kuulutatud avalööki oli Haapsalu linnapea Urmas Sukleski jõudnud oma näputöö ära teha, nõela poolelioleva B-tähe sisse torganud ja minema kiirustanud. Linnapea tööd jätkas Haapsalu raamatukogu direktor Ulvi Vaarja.
Vaarja kõrval harutas tikandit Haapsalu raamatukogu kunagine juht Ilme Sepp. „Keegi on karutööd teinud,” märkis ta.
16 meetri pikkune vaip ootab tikkijaid
Kolmapäeva keskpäevast ootab Haapsalu raamatukogu lugemissaalis tikkijaid 16 m pikkune piltvaip, millest läänlastel tuleb täita meeter.
Eesti raamatu aasta piltvaip jõudis Haapsallu pühapäeval. Oma teekonda alustas vaip veebruaris Tartumaalt ja lõpetab teekonna 2026. aasta jaanuaris Lääne-Virumaal. Haapsallu jääb vaip 24. juunini. 25. juunist 8. juulini ootab vaip tikkijaid Kullamaal. „Kes ei jõua meie juurde tulla, saab minna sinna,” ütles Haapsalu raamatukogu pearaamatukoguhoidja Janne Tenson.
Oodatud on kõik. „Mõte ongi selles, et tuleks kogu Eesti rahvas ja tee
Raamatukogu tegi Paralepast näituse
[caption id="attachment_446171" align="alignnone" width="1920"]
Paralepat tutvustav näitus. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Haapsalu raamatukogu lugemissaali trepikoja galeriis on üleval Paralepa-teemaline näitus. Näha saab nii ajalo
Paralepat tutvustav näitus. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Haapsalu raamatukogu lugemissaali trepikoja galeriis on üleval Paralepa-teemaline näitus. Näha saab nii ajalo
Koolilapsed tõid tähendusega raamatud näitusele
[gallery ids="444961,444960,444964,444963,444962"]
140 koolilast neljast Läänemaa koolist vastas Haapsalu ja Läänemaa muuseumide üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu.
Sel konkursil oli osalejaid rohkem kui varasematel, kus muuseum on palunud õpilastel kodust otsida tähendusega rõivaid või mööblit.
Raamatute valik, mida Haapsalu põhikooli, Lää
10
Haapsalu raamatukogus laenutati kõige enam Sven Mikseri romaani
[caption id="attachment_436667" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raamatukoguhoidjad Anni Kaasik (vasakul) ja Taimi Hein otsisid välja ja panid virna aasta loetuimad raamatud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu raamatukogu möödunud aasta laenutuste edetabeli esikohal oli Sven Mikseri
Haapsalu raamatukoguhoidjad Anni Kaasik (vasakul) ja Taimi Hein otsisid välja ja panid virna aasta loetuimad raamatud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu raamatukogu möödunud aasta laenutuste edetabeli esikohal oli Sven Mikseri
Kollektsionäärid tõid ARSi keraamika näitusele
[caption id="attachment_439077" align="alignnone" width="1920"]
ARSi keraamika jõudis raamatukokku kahe kollektsionääri kogust. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kunagi tegutsenud kunstikombinaadi ARS 80. sünnipäeva puhul tõid haapsallased Tiina Tõnisma ja Vilve Virro ARSi kunstnike keraamika oma kogust raamatukokku näitusele.
80 aastat tagasi tarbekunsti keskusena asutatud ja vahepeal kunstikombinaadi ARS nime kandnud asutus koondas oma tipphetkel keraamika-, naha-, metall-, tekstiili-, dekoratiivkudumis-, kujundus- ja monumentaalkunstiateljeesid. Neist keraamikaateljee rajati 1948. aastal. ARSis toodetu polnud küll päris ainulaadne
ARSi keraamika jõudis raamatukokku kahe kollektsionääri kogust. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kunagi tegutsenud kunstikombinaadi ARS 80. sünnipäeva puhul tõid haapsallased Tiina Tõnisma ja Vilve Virro ARSi kunstnike keraamika oma kogust raamatukokku näitusele.
80 aastat tagasi tarbekunsti keskusena asutatud ja vahepeal kunstikombinaadi ARS nime kandnud asutus koondas oma tipphetkel keraamika-, naha-, metall-, tekstiili-, dekoratiivkudumis-, kujundus- ja monumentaalkunstiateljeesid. Neist keraamikaateljee rajati 1948. aastal. ARSis toodetu polnud küll päris ainulaadne
Hanna Miller vahendab lugejale kadunud maailma
[caption id="attachment_438529" align="alignnone" width="696"]
Tõlkija Hanna Miller avastas baltisakslaste loo neile giidiks olles. ANDRA KIRNA[/caption]
Mitme baltisakslase mälestusi eesti keelde tõlkinud Hanna Miller on seda meelt, et baltisakslaste rolli meie ajaloos ei tohi ära unustada.
„Baltisakslaste teema on nii sügavalt Eestimaad puudutav ja baltisakslaste pärand, mida nad on meile jätnud, on nii meeletult suur,” ütles teisipäeva õhtul Haapsalu raamatukogus lugejatega kohtunud Miller.
Ülikoolis saksa keelt õppinud Milleri huvi baltisakslaste vastu sai alguse 1970. aastate teisel poolel,
Tõlkija Hanna Miller avastas baltisakslaste loo neile giidiks olles. ANDRA KIRNA[/caption]
Mitme baltisakslase mälestusi eesti keelde tõlkinud Hanna Miller on seda meelt, et baltisakslaste rolli meie ajaloos ei tohi ära unustada.
„Baltisakslaste teema on nii sügavalt Eestimaad puudutav ja baltisakslaste pärand, mida nad on meile jätnud, on nii meeletult suur,” ütles teisipäeva õhtul Haapsalu raamatukogus lugejatega kohtunud Miller.
Ülikoolis saksa keelt õppinud Milleri huvi baltisakslaste vastu sai alguse 1970. aastate teisel poolel,
Nädalalõpp toob raamatukokku kirjanikud ja külalislaenutajad (uuendatud 25.10)
[caption id="attachment_412988" align="alignnone" width="1920"] Möödunud aastal olid külalislaenutajatena ametis gümnaasiuminoored, tänavu tulevad tööd proovima kutsekoolis õppivad noored. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal tähistatakse üle Eesti raamatukogupäevi ja sel puhul tulevad laupäeval Haapsallu lugejatega kohtuma kirjanikud Urmas Vadi, Gert Kiiler ja Kadri Hinrikus. Kolm esimest kohtuvad lugejatega raamatukogu lugemissaalis, Hinrikus aga väikeste lugejatega lasteraamatukogus.
Teenindusosakonna juhataja Anni Kaasiku sõnul valis raamatukogu ise kirjanikud, keda kutsuda. „Sel aastal kutsusime külla kirjanikud, kelle raamatuid meie lugejad laenutavad,” ütles Kaasik. Näiteks Urmas Vadi „Kuu t
Möödunud aastal olid külalislaenutajatena ametis gümnaasiuminoored, tänavu tulevad tööd proovima kutsekoolis õppivad noored. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal tähistatakse üle Eesti raamatukogupäevi ja sel puhul tulevad laupäeval Haapsallu lugejatega kohtuma kirjanikud Urmas Vadi, Gert Kiiler ja Kadri Hinrikus. Kolm esimest kohtuvad lugejatega raamatukogu lugemissaalis, Hinrikus aga väikeste lugejatega lasteraamatukogus.
Teenindusosakonna juhataja Anni Kaasiku sõnul valis raamatukogu ise kirjanikud, keda kutsuda. „Sel aastal kutsusime külla kirjanikud, kelle raamatuid meie lugejad laenutavad,” ütles Kaasik. Näiteks Urmas Vadi „Kuu tLugejad neelavad omamaist ilukirjandust
[caption id="attachment_436667" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raamatukoguhoidjad Anni Kaasik (vasakul) ja Taimi Hein otsisid välja ja panid virna aasta loetuimad raamatud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolm aastat jutti välismaiseid krimi- ja lembelugusid ahminud lugejad ootavad kannatlikult järjekorras, et pista nina hoopis Sven Mikseri või Urmas Vadi romaanidesse.
„Võrreldes eelmise aastaga on teistmoodi nimekiri,” ütleb Haapsalu raamatukoguhoidja Taimi Hein neljapäeval. Raamatukogu iga-aastane laenutuste edetabel on sama põnev kui Nobeli kirjanduspreemia, mis juhtumisi samal päeval välja kuulutatakse.
„Murakami võiks saada,” ütleb Hein. Haapsalu raamatukoguhoidja Anni Kaasik soostub.
Haapsalu raamatukoguhoidjad Anni Kaasik (vasakul) ja Taimi Hein otsisid välja ja panid virna aasta loetuimad raamatud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolm aastat jutti välismaiseid krimi- ja lembelugusid ahminud lugejad ootavad kannatlikult järjekorras, et pista nina hoopis Sven Mikseri või Urmas Vadi romaanidesse.
„Võrreldes eelmise aastaga on teistmoodi nimekiri,” ütleb Haapsalu raamatukoguhoidja Taimi Hein neljapäeval. Raamatukogu iga-aastane laenutuste edetabel on sama põnev kui Nobeli kirjanduspreemia, mis juhtumisi samal päeval välja kuulutatakse.
„Murakami võiks saada,” ütleb Hein. Haapsalu raamatukoguhoidja Anni Kaasik soostub. 
Haapsalu raamatukogus näeb efektseid hõbeehteid
[caption id="attachment_435329" align="alignnone" width="1920"] Hõbedast kaelaehe. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raamatukogu laenutussaalis eksponeerib oktoobri lõpuni oma loomingut Ülle Mesikäpp: ehtekunstnik, kes ise kunagi ehteid ei kanna.
„Ei! Mitte ühtegi!“ kinnitas Mesikäpp. „Minu jaoks on ehete tegemine protsess. Ma ei tunne mingit vajadust osa protsessist endale külge riputada!“ Mesikäpa jaoks on ehte olemus mõte, mitte ese, ja mõtteid kannab ta nagunii kogu aeg endaga kaasas.
Hõbedast kaelaehe. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raamatukogu laenutussaalis eksponeerib oktoobri lõpuni oma loomingut Ülle Mesikäpp: ehtekunstnik, kes ise kunagi ehteid ei kanna.
„Ei! Mitte ühtegi!“ kinnitas Mesikäpp. „Minu jaoks on ehete tegemine protsess. Ma ei tunne mingit vajadust osa protsessist endale külge riputada!“ Mesikäpa jaoks on ehte olemus mõte, mitte ese, ja mõtteid kannab ta nagunii kogu aeg endaga kaasas.