Silt: haapsalu lasteraamatukogu

[gallery ids="465981,465980,465982,465979,465983,465984"]   Lasteraamatukogus saab Eesti vabariigi sünnipäevakuul uudistada illustraator Kadri Roosi pilte, millel ta kujutab Eesti Maju, suvekodusid ja -laagreid igast maailma nurgast. Haapsalus on nende piltide esimene „avalik esinemine”. Pakkudes näitust esmalt meie linna lasteraamatukogule, mõlkusid kunstnikul meeles traagilised aastad 1944–1945 ja pagemine võõrsile. Teiste hulgas lahkus siit ka Ilon Pääbo, hilisem tuntud illustraator Ilon Wikland. Seetõttu tundus Kadri Roosile sümboolne, et haapsallased on esimesed, kes näevad, milliseid vahvaid paiku on rajanud Eestist lahkunud kaasmaalased üle terve ilma. Idee, täpsemalt

[caption id="attachment_465463" align="alignnone" width="1920"] Noorema ja keskmise vanuserühma luuleprõmmutajad Haapsalu lasteraamatukogus. Andra Kirna[/caption] Haapsalu lasteraamatukogus said eesti kirjanduse päeval kokku kooliõpilased, kes mitte ainult ei kirjuta luuletusi, vaid on valmis neid ka publikule võidu ette lugema. Võimalus sõita veebruaris Tartusse üle-eestilisele luuleprõmmule tõi Haapsalu lasteraamatukogu küünlasaali 30. jaanuaril rahvast tuupi täis. Bibliograaf ja žürii liige Krista Kumberg märkis, et nii rahvarohket luuleprõmmu pole tema silmad veel näinud, kuigi ka mullu oli osalejaid palju. Kohal oli 41 noorukest (7–19aastast) luuletajat (33 tüdrukut ja kaheksa poissi). Hardas vaikuses klõpsati põlema neli elektriküünalt. Kumberg meenutas, et 1900. aasta jaanuaris debüteeris toona 22aastane tulevane romaanikirjanik Anton Hansen Tammsaare Eesti Rahva Lõbu Lehes just värssidega. Rohkem luuletusi tema sulest ei ilmunud, küll aga sai Tammsaarest kirjanik, kelle sünniaastapäeval heisatakse lipud, et tähistada eesti kirjanduse päeva. Oma luule etlusvõistlus Ei oska öelda, mis pani üle 40 noore inimese sel päeval vabatahtlikult Haapsalus luuletusi ette

[caption id="attachment_463220" align="alignnone" width="1920"] Krista Kumberg kõneleb prantsuse lasteraamatutest. Kaire Reiljani foto[/caption] Haapsalu lasteraamatukogu lõpetab aasta, tutvustades mudilastele prantsuse kirjandust ja näidates multikaid. „Et pärast pühi ja enne aasta lõppu oleks meie majas muudki teha kui raamatuid vaadata,” ütles Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg. Just 18. sajandil elanud prantsuse filosoof Rousseau oli esimene, kes märkis, et lapsed on erilised, mitte väikest kasvu täiskasvanud, neid tuleb õpetada ja kasvatada. „Sellest ajast saame rääkida lapsepõlve mõistest,” ütles Kumberg. 400 aastat tagasi kirjutas esimese loo Punamütsikesest just prantsuse kirjanik Charles Perrault, keda peetakse muinasjutu kui žanri toojaks kirjandusse. „Tem

[caption id="attachment_462178" align="alignnone" width="1615"] Andra Kirna foto[/caption] Haapsalu lasteraamatukogu akendele on end sisse seadnud hiirepered. Haapsalus käisid sügisel külas kultuuritöötajad Põlvamaalt. „Kanepi seltsimaja juhataja Marju Jalas küsis, kas me ei tahaks nende hiiri enda juurde võtta,” ütles raamatukoguhoidja Grete Nootre. Kanepis on hiirepered seltsimaja jõuluaknaid kaunistanud koroonaajast saati. Juba varem olid seltsimaja naised hakanud naaberküla – Hurmi – taaskasutuskeskusest ostma sümpaatseid hiirenukke. Aastatega oli neid kogunenud omajagu. „Kui koroonaajal ei lubatud korraldada pidusid ega koosviibimisi, siis jalutamist ei keelanud keegi. Nii kaunistas Kanepi seltsimaja rahvas aknad stseenidega hiireperede jõulutoimetustest, et lastele veidigi jõulurõõmu pakkuda,” selgitas Nootre. Kanepi rahvamaja juhataja mõtles hiiri raamatukogule pakkudes hiirte ja lasteraamatukogu jõulukambri peale. Jõulukambri piparkoogimaania idee oli aga juba pa

[gallery ids="461880,461881,461882,461883,461884,461885,461886,461887,461888,461889,461890,461891,461892,461893,461894,461895,461896,461897,461898,461899,461900,461901,461902,461903,461904,461905,461906,461907"]   Haapsalu lasteraamatukogus pühendas lapsi Sileesia piparkookide kaunistamise iidsetesse saladustesse Sławomira Borowska-Peterson Poola suursaatkonnast. Eile keskpäeval oli Haapsalu lasteraamatukogu magusat piparkoogilõhna ja siginat-saginat täis, nii et raamatukoguhoidja Krista Kumberg seisis kesk melu, käed puusas ning täheldas, et töö käib nagu laevaköögis. Just ahjust tulnud piparkoogid ootasid laua peal kaunistajaid ja uksest paiskus sisse Borowska-Peterson, kotis pakikesed vürtspipra, kuivatatud jõhvikate ja kardemoniga. „Käisin poes, nii et kõik ei ole Poolast,” ütles ta. „Aniisi ma küll ei leidnud, aga leidsin lõhnavat pipart.” Kibekiiresti vahetusid ühekordsed plastlusikad laual pärislusikatega. „Märksa parem kui plast,” märkis Borowska-Peterson ja ti

[gallery ids="461706,461707,461708,461709,461710,461711,461712,461713,461714,461715,461716,461717"]   Viiendat aastat lasteraamatukogus sisse seatud jõulukamber on sel aastal piparkoogiteemaline. „Meil on palju jõuluraamatuid ning et need korraga vaadata ja lehitseda oleks, tegime neile eraldi kambri,” rääkis idee autor ja peamine täideviija, raamatukoguhoidja Grete Nootre. Kambrid on igal aastal olnud pisut omamoodi, et väikestel lugejatel ja ka raamatukoguhoidjatel endal oleks huvitav. Viienda jõulukambri inspiratsioon on pärit disaini- ja arhitektuurigalerii näitustesarjast „Piparkoogimaania”. „Jaanuaris mõtlesingi, et äkki neil jääb midagi üle, mida meie saaks omakorda kasutada,” ütles Nootre. Jõulukambri staarid – Bremeni linna mooseka

  Haapsalu lasteraamatukokku jõudnud illustratsiooninäitus kannab pealkirja „Terves kehas terve vaim”. Näituse toomist Haapsallu ette valmistanud raamatukoguhoidja Krista Kumberg muutus nii sportlikku pealkirja kuuldes kaunis umbusklikuks: raamatu lugemine on üsna paigaline tegevus ja raamatukogu ei olnud tema meelest küll suuremaks spordiks sobilik koht. Kohale jõudnud illustratsioonid hajutasid aga kahtlused. Meie lasteraamatutes on päris palju pilte, millel peategelased kas spordivad või siis vähemalt liiguvad vägagi loominguliselt. Osa näitusele jõudnud pilte oli raamatutest tuttavad ja nii said ka need raamatud näitusele. Näitusel on väljas 19 illustraatori looming. Piltidel näeb kõiksugu liikumist või liigutamist – sportimisest ja tantsust tsirkuse, malemängu ning isegi loomade ja looduse liikumiseni välja. Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on „Terves kehas terve vaim” ajendatud soovist uurida liikumist selle mitmekesistes vor

[gallery ids="459720,459718,459719,459716,459717"]   Libarebaseid jätkub kahele korrusele ja kolme tuppa. Rahvusvahelise illustratsiooninäituse „Libarebased. Rebaste võlu” pildid jõudsid Haapsalu lasteraamatukokku. Selleteemalise näituse eesti kunstnike töid sai lasteraamatukogus näha neli aastat tagasi. Nüüd avanes võimalus eksponeerida teiste maade illustraatorite lähenemist idamaistele legendidele. Esindatud on kümmekonna riigi kunstnike looming. Illustraatorid Itaaliast, Hispaaniast, Lätist, Iisraelist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Eestist ja mujalt on püüdnud tabada selle idamaise vaimolendi loomust. Kujumuutmine on tundunud (ja tundub küllap prae

[gallery ids="458636,458635"] Neljapäeval toimus Haapsalu lasteraamatukogus 4. klasside ettelugemisvõistluse Läänemaa eelvoor. Parimaks ettelugejaks valis žürii särava ja humoorika esituse eest Johanna Kuhi-Thalfeldti Haapsalu linna algkoolist. Tema saab võimaluse esindada Läänemaad üleriigilisel lõppvõistlusel Tallinnas. Esikolmikus oli hoogsalt ja kindlalt esinenud Robert Sarv Uuemõisa lasteaed-algkoolist ning Nora Õismaa Haapsalu põhikoolist. Neil õnnestus lugemisel anda edasi erinevaid karaktereid ning kirjanduspala meeleolu. Eraldi leidis ära märkimist Oru k

[gallery ids="457716,457729,457725,457733,457695,457732,457731,457701,457708,457698,457699,457703,457697,457707,457705,457704,457711,457710,457712,457713,457709,457718,457715,457727,457720,457724,457728,457717,457730,457726"]   Reedel, 26. septembril peetava Euroopa keeltepäeva puhul said Läänemaa kooliõpilased tutvuda Haapsalu lasteraamatukogus 16 maa keele ja kultuuriga. "Selline keelte paabel on meie majas esimest korda," ütles lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. Kohal olid Austria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti,  Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Tšehhi suursaatkond ja lisaks Briti Nõukogu, Goethe instituudi, Liszti instituudi, Soome in