Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] USA–Iraani konflikti jõudmine uuele tasemele on pannud tegutsema ka Venemaa. Moskva on ametlikult üritanud teha head nägu, pakkudes oma välisministri Sergei Lavrovi kaudu dialoogi USA ja Iraani vahel ja öeldes, et Venemaa soovib edasi minna ka Iraani tuumaleppega. Ent nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis ei pruugi asjalood Moskva suhtes head paista. Iraani ülestunnistus – see küll jõudis maailmani mitu päeva hiljem –, et Ukraina reisilennuki allatulistamise taga oli Iraani sõjavägi, pani Moskva piinlikku olukorda. Oli ju Venemaa varem jõudnud teatada, et nemad ei usu, nagu saaks lennuki allatulistamises süüdistada Iraani armeed. Peale selle meenus Iraani ülestunnistusega seoses paljudele Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamine 2014. aastal Ida-Ukraina kohal. Venemaa on seni raevukalt eitanud igasuguseid seoseid lennuki allatulistamisega ja paisanud ka eetrisse kõikvõimalikke valeuudiseid (näiteks et lennukis olid juba enne laibad). Mis iganes olid Iraani motiivid lennuki allatulistamine üles tunnistada, Venemaad see moraalselt heas valguses ei näita.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Milline oli mööduv välispoliitika-aasta tagasivaates? Vastamiseks on mitu moodust: võib tuua välja tähtsamad sündmused või rääkida ka süvenevatest trendidest. Siinne artikkel üritab teha mõlemat: mainida olulisemad sündmused, aga riivata ka maailmapoliitika suundumusi. Terve 2019. aasta möödus Brexiti ootuses. 31. märts ja 31. oktoober olid kuupäevad, mil Brexit pidi juhtuma, aga ei midagi. Lõpuks, kui kõigi kannatus hakkas katkema, suutis Briti peaminister Boris Johnson suurelt võita 12. detsembril peetud valimised ja niiviisi kindlustada, et ülima tõenäosusega leiab Brexit aset järgmise aasta 31. jaanuaril. Brexit stoppas mitmeid arenguid Euroopas, sest Euroopa Komisjon oli sunnitud tegelema brittide lahkumislepinguga. Brexit seab pikemas perspektiivis raskeid küsimusi ka Eestile. Ühendkuningriik on Eestile tähtis julgeolekupartner, olles Eestis NATO eelpaigutatud vägede juhtriik. Oluline oli ka Johnsoni esimene valimisjärgne visiit just Eestisse, mis näitas brittide pühendumust julgeolekupartnerlusele. Jah, oli ka neid, kes viitasid, et jõulueelne kohtumine sõduritega on brittide ammune tava, kuid ikkagi jääb küsimus, miks Johnson otsustas tulla nimelt Eestisse. Just partnerlussuhte säilitamine Ühendkuningriigiga muutub Euroopa Liidule lähiaastail oluliseks, sest kui ette kujutada, et Ühendkuningriigist kujuneb ELile samasugune konkurent nagu USA või Hiina, muutubki Eesti jaoks keeruliseks mitme välispoliitiliselt mõjuka partneri vahel laveerimine. Juba praegu peab Eesti laveerima ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt USA erinevate huvide vahel.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Teisipäevane uudis, mille järgi on Eesti kooliõpilased eelmise aasta PISA testide alusel maailmas esirinnas, näitas meie haridussüsteemi tugevust ja võttis maha mõne hirmu, mida kooliga seoses on väljendatud. Alustada võiks ajaloost. Juba 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul olid Läänemere provintsid suurima kirjaoskusega piirkond keiserlikul Venemaal. Alus eestlaste kirjaoskusele pandi sellesama koolihariduse ja eestikeelse ajakirjanduse levikuga 19. sajandil. Kui lugeda tolleaegseid mälestusi, saatsid talupojad ikka ühe poja linna gümnaasiumisse õppima. Eks ole see ka „Tõe ja õiguse” Indreku lugu. Sellele kõigele pani krooni eestikeelse Tartu ülikooli avamine 1. detsembril 1919; rahvusülikooli tähtpäeva tähistati äsja suure pidulikkusega. Eestlaste üheks põhijooneks on tõesti olnud Jakob Hurda nägemus suureks saamisest vaimult. Et eestlasi on maailmas ikka nii vähe, ei saa meie rahvuslikuks tunnuseks olla vallutused või muud moodi massiga löömine, vaid ikka nutikus. Üldiselt töötab haridussüsteem siis, kui on tahe õppida. Võib leiutada mistahes süsteeme, aga kui soovi õppida ei ole, ei aita suurt miski. Kuid nagu ülaltoodust nägime, on eestlaste soov õppida juba ajalooline.

Ikka juhtub, et meedias lendu lastud sõna või fraas annab tulemuse, mida rääkija ei osanud oodata. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni intervjuu ajakirjale Economist, kus Macron väitis NATO ajusurmas olevat ja kahtles, kas alliansi aluslepingu viies artikkel ikka töötab, vallandas reaktsioonide laine nii alliansi sees – kaasa arvatud Eestis – kui ka väljaspool allianssi.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Jutt sellest, et halvasti öeldud sõnad jäävad vaid sõnadeks ja et aeg-ajalt peabki krõbedalt ütlema, on paraku vale. Pärnu kultuuriklubis Tempel toimunu näitab selgelt, et sõnadega asi ei piirdu. Nimelt kogunes grupp EKRElasi 26. septembril Templi ette, et pildistada inimesi, kes olid tulnud vaatama ameerika lesbilise poetessi Emily Dickinsoni eluloofilmi „Metsikud ööd Emily seltsis”. EKRE polnud rahul ka sellega, et Pärnu linnavalitsus toetab Templit, kus peeti LGBT+ filmifestivali Festheart, mille raames linastus ka Dickinsoni elust rääkiv film. Filmi ennast oli saabunud vaatama vaid kolm inimest, sest ilmselt oli EKRE kihutustöö Templi vastu olnud piisav. Aga ikkagi – mida peaks mõtlema ja tundma, kui keegi sind kinno minnes  pildistab? Fotod olla küll lõpuks kustutatud, aga ülima tõenäosusega ei jää see viimaseks korraks. Füüsilise turvatunde kadumisele lisaks võib pildistamisele järgneda ahistamiskampaania sotsiaalmeedias, kus kinokülastaja pilt pannakse üles teatud gruppidesse parastamiseks. Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Enne valimisi ikka juhtub. Nii juhtus näiteks sotsiaaldemokraat Rainer Vakraga, et Eesti Ekspress avastas tema bakalaureusetöö plagiaadi. Nüüd on enne oktoobris peetavaid valimisi juhtunud ka Kanada peaministri JustinTrudeauga. Välja on ilmunud pildid ja videod tema 20ndatest eluaastatest, mil Trudeau kehastus grimmi abil mustanahaliseks (räägitakse nii blackface’ist kui ka brownface’ist). Ent kui Vakra lõputöö osutuski plagiaadiks, siis Trudeau puhul asi nii ühemõtteline pole. Muidugi tekib esmalt küsimus, miks ilmusid need pildid välja alles nüüd, mitte siis, kui Trudeau esimest korda peaministrikohta jahtis, kuid võibolla ei peetud teda toona piisavalt tõsiseks kandidaadiks.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] See nädal tõi meile uudise, mille järgi jääbki Eesti Päevaleht ilmuma viiel päeval nädalas. Suvine viiepäevane ilmumistsükkel osutus ilmselt kulude seisukohalt nii mõistlikuks, et EPL otsustas viiepäevase ilmumisega ka jätkata. Ma töötasin paarkümmend aastat tagasi Postimehes, kui leht otsustati panna käima ka pühapäeviti. Just vastuseks sellele, et Eesti Päevaleht otsustas pühapäeviti ilmuda. Niigi polnud ajakirjanikel vahet, kas tööl olla riigipühadel või pühapäeviti, kuid peaaegu sajaprotsendilise tõenäosusega ei pidanud laupäeviti tööl käima (välja arvatud erakordsete sündmuste kajastamine, aga kirjutama ikka samal päeval ei pidanud). Nüüd siis lisandus laupäevane tööl käimine. See kõik oli väga tüütu ja ehkki loomulikult ei olnud kogu toimetus laupäeviti tööl, sest järgmise päeva leht oli õhuke, rikkus pühapäevane leht ajakirjanike nädalavahetuse korralikult ära.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Nende ridade kirjutamise aegu peaks üleatlandiliselt purjereisilt New Yorki jõudma Rootsi keskkonnaaktivist, 16aastane koolitüdruk Greta Thunberg. Purjereisi võttis Thunberg ette selleks, et veenda inimesi vähem lennukiga sõitma. Thunberg pälvis meedia tähelepanu nn koolistreikidega Rootsi parlamendi ees. Praeguseks on temast saanud üleilmne keskkonnaaktivist, kelle sõnul tuleb tegutseda kohe, sest muidu ei jää planeedist suurt midagi alles. Kliimastreigid on levinud nüüdseks üle maailma, kaasa arvatud Eestisse, kus kliimamuutustele on tähelepanu juhtinud esmajoones koolilapsed. Thunbergi tegevus pole jätnud mõju avaldamata. Rootslased on näiteks võtnud kasutusele sõnad flygskam ja tågskry, mis tähendavad vastavalt lennuhäbi ja rongiuhkust. Ehk siis kokkuvõetuna: üha vähem rootslasi lendab lennukiga ja üha rohkem sõidab rongiga. Sest nii on keskkonnasõbralikum.