Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Soome endine peaminister Esko Aho kirjutab oma värskes raamatus „Mustien joutsenten vuosi” („Mustade luikede aasta”), kuidas 1991. aasta ehk aasta, mil ta sai peaministriks, kujunes ootamatuste paraadiks. Esmalt kukkus kokku pealtnäha heas korras olnud Soome majandus, sest tarbimine kasvas ülemäära palju ja idakaubandus kadus, lisaks sellele lagunes Nõukogude Liit ja iseseisvusid Baltimaad. Kõik ühel aastal. Aho raamatu pealkiri ei räägi loodusest, vaid nähtusest, mida Liibanoni–Ameerika teadlane Nassim Nicholas Taleb on nimetanud „mustaks luigeks” ehk millekski, mida pole võimalik ennustada ja mida seletatakse alles tagantjärele. 1991. aastal olime silmitsi mitme musta luigega ja 2020. aasta oli samasugune.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] 20. sajandi eel, 1898. aastal avaldas Poola juudi päritolu pankur Ivan Bloch kuueköitelise teose, milles ta analüüsis tulevase sõja tunnuseid. Blochi peaväideteks olid tõdemused, et kaasaegne sõjatehnika muudab maapealsed manöövrid võimatuks, nii et tuleb minna kaevikutesse; ja et industriaalsed sõjad panevad sõdivatele riikidele tohutu koorma, nii et riigid võivad näha sisemisest rahulolematusest tõusvaid revolutsioone. Blochi keegi väga kuulda ei võtnud, kuid esimene maailmasõda laias laastus nii kulgeski, nagu ta kirjutas – tuli minna kaevikutesse ja Saksamaal ning Venemaal puhkesid revolutsioonid. Sõjapidamine oli igaveseks muutunud.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Eelmisel reedel tapeti Teherani lähedal Iraani juhtiv tuumateadlane Mohsen Fakhrizadeh. Vaatlejad viitasid juba sellele, et kuna Iraani tuumaprogramm ei sõltu enam ammu ühest teadlasest, peavad mõrva motiivid olema poliitilised. Neid motiive juba tõesti jätkub. Fakhrizadeh’ mõrv järgnes Joe Bideni valimisvõidule USAs. Teatavasti oli Biden lubanud USA taasühinemist Iraani tuumaleppega, millest oli eemaldunud Donald Trumpi administratsioon. Ühinemine Iraani tuumaleppega tähendaks aga, et vähemalt retoorikas poleks Iraan enam vaenlane. See aga muudaks Iisraeli positsiooni kohe keerulisemaks – on ju Iisraeli poliitika põhinenud eeldusel, et nende peavaenlane on Iraan ja selles on vaja veenda ka ülejäänud maailma. USA eemaldumine leppest ja Iraani enda agressiivsus muutis Iisraeli positsiooni maailmas tugevamaks. Sel aastal on leidnud aset märkimisväärne pööre Iisraeli–Araabia suhetes. Nimelt on sel aastal Iisraeliga sõlminud ametlikult suhted kolm Araabia riiki – Bahrein, Araabia Ühendemiraadid ja Sudaan (viimane asub küll Aafrikas, kuid 97 protsenti elanikest on moslemid). Meenutagem, et enne olid Iisraeliga Araabia riikidest normaalsed suhted vaid Egiptusel (1979. aastast) ja Jordaanial (1994. aastast). Nüüd aga tekkis ühe aastaga sääraseid riike juurde veel kolm.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Esmaspäeval blokeerisid Poola ja Ungari Euroopa Liidu kokku 1,82 triljoni euro suuruse eelarve ja taastepaketi, tekitades niiviisi ühenduses uue kriisi. Blokeerimise põhjuseks oli kavatsus siduda juurdepääs eurorahale õigusriigi põhimõtetest kinnipidamisega. Poola ja Ungari on ise saanud Euroopa Liidust alates liikmeks saamisest 2004. aastal miljardeid eurosid ja koroonakriisi arenedes läheks uut raha kindlasti vaja. Kuid Varssavi ja Budapest näevad Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtete rakendamises kavatsust riivata nende suveräänsust.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Nagu oligi oodata, ei saanud me eile ehk kolmapäeva pärastlõunaks teada USA presidendivalimiste võitjat. Posti teel saabunud hääli oli koroonapandeemia tõttu tulnud tavalisest rohkem ja nende ülelugemine võttis aega. Küll aga – samuti oodatult – tegi eile hommikul (kõik Eesti aja järgi) Valges Majas avalduse president Donald Trump, kuulutades end valimiste võitjaks. Peale selle soovis ta häälte lugemise peatamist, ähvardades muidu minna ülemkohtusse. Ses valguses peab lootma, et Trump osutub tagasivalituks, sest siis saaks rääkida avaldusest vaid kui möödunud episoodist. Ausad ja vabad valimised on USA ja tegelikult mis tahes demokraatia põhialus. Kui võtta valimisõigus ära sadadelt tuhandetelt, võibolla miljonitelt inimestelt, nii nagu seda teeks häälte lugemise peatamine, oleks tegemist demokraatia fundamentaalsete aluste rikkumisega. Mitmedki analüütikud jõudsid eile hommikul nentida, et ajal, kui ameeriklased käivad ise üle maailma vaatlemas valimisi, et nood vastaksid demokraatlikele standarditele, teeb nende president avalduse, mis kaldub kõrvale demokraatlikest traditsioonidest.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Filmitriloogia „John Wick” viimases osas otsib nimitegelane inimest, kes langetab tegelikke otsuseid. Wick teab, et on olemas küll kurjategijate juhatus, aga alati on kuskil keegi, kes seisab juhatusest kõrgemal. Lõpuks nad saavadki kokku. Välispoliitilise analüüsi üks osa on olnud alati ka aru saada mingi riigi/organisatsiooni otsustusprotsessist. Põhimõtteliselt on küsimus lihtne: kelle käes on võim, kes otsustab? Sest kui sa ei tea, kes otsustab, siis ei ole võimalik ka sellest riigist/organisatsioonist aru saada. See analüüs võib võtta väga erinevaid vorme. Euroopa Liidu puhul räägitakse koguni komitoloogiast ehk süsteemis olevatest komiteedest, mis jälgivad Euroopa seaduste täitmist. Komitoloogia võib olla mõnikord nagu täppisteadus.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Norra filmitegijate seninägematud kaadrid parvlaevast Estonia ja iseäranis vrakis laiutavast august tekitasid oodatult uue vandenõuteooriate laine. Paljudest, kes varem olid samal ajal immigratsiooni-, dopingu-, viroloogia-, meedia- ja uue kunsti eksperdid, said üleöö ka laevaehitusasjatundjad. Kui mõelda tagasi aastasse 1994, mil Estonia katastroof aset leidis, siis ei olnud sotsiaalmeediat ja internetki oli Eestis lapsekingades. Alternatiivsed teooriad Estonia katastroofi põhjustest levisid ka siis, kuid mitte säärase võimenduse ja haardega nagu praegu. Estonia huku uurimiskomisjon sai toona kindlasti rahulikumalt töötada. Interneti, aga eriti sotsiaalmeedia levik on viinud meid tõesti tõejärgsesse ajastusse. Igale teooriale leidub vastuteooria ja igale väitjale leidub oponent. Juba olemuslikult sünnitab igasugune suur tragöödia vandenõuteooriaid, mida on peaaegu võimatu ümber lükata, sest on raske vaielda väitega, nagu valitsus varjaks midagi. Valitsus varjabki alati midagi, enamasti julgeoleku-, aga mõnikord ka välispoliitilistel põhjustel (partneritega on kokku lepitud, kui palju millestki räägitakse).

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Tuleb tunnistada, et nagu Pärnu linnavolikogu liige Heldur Paulson (EKRE), ei mõista ka mina suuresti uut kunsti. Teatavasti esines Paulson Pärnu linnavolikogus hingestatud sõnavõtuga Läänemere kunstisadama vastu, aga jõudis kiiresti uue kunsti kui niisuguse tümitamiseni. Vestlesin siinse kolumni jaoks ühe oma muusikust sõbraga. Tunnistasin talle, et kuna elevant on mulle kõrva peale astunud, ei mõista ma näiteks Arvo Pärdi muusikat. Aga ta seletas mulle, mis teeb Pärdi muusika erakordseks. Vaadates ka seda, kuidas Pärt ennast ülal peab, on selge, et tegemist on väljapaistva isiksusega. Maailmas on palju asju, millest ma aru ei saa. Välja arvatud mõni sõna, ei saa ma näiteks aru hiina keelest, aga ma ei arva sellegipoolest, et hiinlasi või nende keelt tuleks sellepärast kuidagi ignoreerida. Sama kehtib uue kunsti kohta. Kui sellest aru ei saa, ei tähenda see, et uus kunst oleks halb ja tuleks ära keelata.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamine Novitšokiga on pannud Euroopa keema. Muidu Venemaa igasugustele sigadustele läbi sõrmede vaatav Euroopa Liit on seekord võtnud tavatult tugeva hoiaku, nõudes Moskvalt mürgitamise igakülgset uurimist. Novitšok ei ole rotimürk, vaid keemiarelv, ja seetõttu on Euroopa häiritud – keemiarelva kasutamine on otsene oht kodanike elule ja heaolule. Pealegi polnud Novitšoki kasutamine esmakordne ning see fakt näitab Moskva jultumust ja ülbust Euroopa suhtes. Muu hulgas on Saksamaal – see on teatavasti riik, kus Navalnõi on haiglas – hakanud järjest rohkem kõlama hääled, et Berliini ja Moskva ühisprojekt, gaasijuhe Nord Stream 2 tuleks lõpetada. Kui Saksamaa lõpetaks Nord Stream 2, tähendaks see täispööret Saksamaa suhetes Venemaaga ning mõjutaks ilmselt ka tervikuna Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid. Suhted kindlasti ei paraneks ja tuleks oodata Venemaa vastumeetmeid.