Silt: Eesti Vabariigi aastapäev

[caption id="attachment_467284" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi kõnevõistluse võidukõne autor Ron Rääli. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi kõnevõistluse võidukõne Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita on öelnud: „Üldiselt võttes on tänapäeval väärtuslik kõik see, mida ei saa guugeldada.” Leian, et aina arenevas tehisaruühiskonnas on äärmiselt tähtis märgata ja väärtustada kõike, mida annab avastada ilma guugeldamata ja tehisaru kasutamata. Elades Eestis, võivad meile siinsed väärtused tunduda kohati iseenesestmõistetavad, kuid tegelikkuses on tarvis jõuda tõdemuseni, mida kodumaa meile pakub. Eesti Vabariigi aastapäeva eel tärkab meis, eestlastes, eriline patriootlikkus, mida on sõnadesse raske panna. Tunnen, et kõige lihtsamini annab seda võrrelda emotsioonidega, mis tekivad nii Kalevi staadionil kui ka laulukaare all laulu- ja tantsupidudel. Need tunded tekivad juba esimesest proovist ja ku

[caption id="attachment_277067" align="alignnone" width="1920"] Eesti lipp. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teisipäeval, vabariigi 108. sünnipäeval, heisatakse Eesti

[gallery ids="467089,467090,467091,467092,467093,467094,467095,467096,467097,467098,467099,467100,467101,467102,467103,467104,467105,467106,467107,467108,467109,467110,467111,467112,467113,467114,467115,467116,467117,467118,467119,467120,467121,467122,467123,467124,467125,467126,467127,467128,467129,467130,467131,467132,467133,467135,467136,467137,467138,467139,467140,467141,467142,467143,467144,467145,467146,467147,467148,467149,467150,467151,467152,467153"] Lääne-Nigula vald tähistas vabariigi aastapäeva pühapäeval Oru kultuurisaalis vastuvõtuga, kus tänati inimesi ja algatusi, kelle pühendumus ja hoolivus on viinud edasu valla arengut ning aidanud kujundada kodukohta paremaks paigaks. Aastapäevakõnes tuletas Lääne-Nigula volikogu aseesimees Hardi Rehkalt meelde, et Eesti algab küladest ja taluõuedest. Vallavanem Janno Randmaa kõneles muutustest, mis Lääne-Nigulas viimastel aastatel läbi on viidud ja väljakutsetest, millega omavalitus silmitsi seisab. "Meie elanikud peavad t

[gallery ids="466923,466924,466925,466926,466927,466928,466929,466930,466931,466932,466933,466934,466935,466936,466937,466938,466939,466940,466941,466942,466943,466944,466945,466946,466947,466948,466949,466950,466951,466952,466953,466954,466955,466956,466957,466958,466959,466960,466961,466962,466963,466964,466965,466966,466967,466968,466969,466970,466971,466972,466973,466974,466975,466976,466977,466978,466979,466980,466981,466982,466983,466984,466985,466986,466987,466988,466989,466990,466991,466992,466993,466994,466995,466996,466997,466998,466999,467000,467001,467002,467003,467004,467005,467006,467007,467008,467009,467010,467011,467012,467013,467014,467015,467016,467017,467018,467019,467020,467021,467022,467023,467024,467025,467026,467027,467028,467029,467030,467031,467032,467033,467034,467035,467036,467037,467038,467039,467040,467041,467042,467043,467044,467045,467046,467047,467048,467049,467050,467051,467052,467053,467054,467055,467056,467057,467058,467059,467060,467061,467062,467063"] Haapsalu linnapea Olavi Seisonen ja volikogu esimees Andres Õige kutsusid haapsallased laupäeva õhtul Haapsalu kultuurikeskusse tähistama Eesti sünnipäeva. Tänavune vastuvõtt oli tavapärasest veidi erinev, sest lisaks kutsututele said sellest osa nii kutsete kui ka pileti ostnud inimesed.

https://www.youtube.com/live/nbCGGabmP5g   Eesti vabariigi 108. aastapäeva kontsertaktusele Haapsalu kultuurikeskuses saab täna õhtul kaasa elada ka veeb

[caption id="attachment_263497" align="alignnone" width="902"] Talisuplejad tähistasid vabariigi aastapäeva pidulauaga jääaugu ääres. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu talisuplejad tähistavad vabariigi aastapäeva ühisujumisega, mille käigus kaetakse laud kiluleibadega jääaugu äärde ning söögile tuleb järele ujuda. Haapsalu talisuplejate eestvedaja Kertu Kaljuveer ütles, et vabariigi aastapäeval on ühisujumist korraldatud 2019. aastast. „On täpselt nagu alati: saun ja kiluleivad,” ütles Kaljuveer. Aastaid pole aga sobivaid jääolusid olnud, et auk jäässe teha ja selle servale laud katta. Talisupluse juures on Kaljuveeri sõnul saun see, mis inimesi kohale meelitab. „Saun a

[caption id="attachment_466617" align="alignnone" width="1920"] Päikeseline ilm tõi mullu haapsalu lossiplatsile vabariigi aastapäeva tähistama rohkelt inimesi. Foto Kaire Reiljan[/caption] Lähenev Eesti vabariigi aastapäev tähendab, et aeg on välja otsida rahvuslikud mustrid ning hoolitseda selle eest, et peolauas vürtsikilust ja mustast leivast puudu ei tuleks. Eesti 108. sünnipäeva tähistatakse üle Läänemaa hommikuste lipuheiskamiste, mälestushetkede, rahvuslike kokkusaamiste, kontsertide ja pidulike vastuvõttudega. Üritusi jagub terveks nädalaks. Haapsalus on vabariigi aastapäeva kese traditsiooniliselt 24. veebruaril toomkirikus ja Lossiplatsil. Toomkirikus algab kl 11 kontsert-jumalateenistus, kus esineb naiskoor Kaasike Sirje Kaasiku juhatusel ning teenivad õpetaja Mart Salumäe ja organist Lea Salumäe. Kõne peab Läänemaa ühisgümnaasiumi kõnevõistluse võitja Ron Rääli. Keskpäeval marsivad Lossiplatsile kaitseliidu Lääne maleva üksused. Vabadussõjas langenute mälest

[caption id="attachment_466582" align="alignnone" width="1620"] Matsalu loodusfilmide festivali algataja Tiit Mesila. Foto Arvo Tarmula[/caption] Lääneranna vald pidas täna vabariigi aastapäeva puhul Vatla mõisas meeles vallaelu edendajaid, andes üle valla aukodaniku tiitli, teenetemärgid ja tänukirjad. Lääneranna valla aukodaniku tiitli koos aurahaga sai Matsalu loodusfilmide festivali looja ja arendaja Tiit Mesila. Tiit Mesila pani koos abikaasa Vaikega Matsalu loodusfilmide festivalile aluse 2003. aastal. Nüüseks on kohaliku algatusena sündinud filmifestivalist saanud rahvusvaheliselt tunnustatud kultuurisündmus, mis toob igal sügisel Lihulasse loodus- ja dokumentaalfilmi tegijai

[caption id="attachment_466597" align="alignnone" width="904"] Oma kõne „Mu Haapsalu, mu arm" esitab 9.d klassi õpilane Saskia Klooster[/caption] Nädal enne Eesti sünnipäeva pidasid Haapsalu põhikooli õpilased traditsioonilist kõnevõistlust. Haapsalu põhikoolis on tavaks, et kõnevõistlusel osalejad saavad valida viie ette antud pealkirja vahel. Sel korral oli kolm teemat Eestis, kaks aga Haapsalu kohta. Haapsalu põhikooli huvijuhi Hele Lepiku sõnul esitati tänavu kõnevõistlusele 24 kõne, millest žürii märkis ära kuus. Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul eelistasid noored Haapsalu seotud teemasid „Minu Haapsalu, mu arm” ja „Haapsalu – rikkaim linn Eestis”. Vähem kirjutati teemal „Väike riik suurtes tormides” ja „Nutikas Eesti”. Viiendat teemat „Uue põlvkonna uus Eesti” aga

[gallery ids="443842,443843,443844,443845,443846,443847,443848,443849,443850,443851,443852,443853,443854,443855,443856,443857,443858,443859,443860"]   23. veebruaril tähistasid vormsilased rahvamajas Eesti riigi 107. sünnipäeva. Aktusel esitati täismajale etendus Vormsi ajaloost, vallavalitsus kuulutas välja aukodanikud ja tervitas viimase aasta jooksul sündinud uusi vormsilasi. Aktuse juhatas sisse Kaisa Valmi kõne. „Aegadel, mil Vormsi oli suurest maailmast eraldatud, suutsid inimesed säilitada oma traditsioonid ja eluviisid. Nad näitasid, et ka kõige raskemad ajad on ületatavad, kui usume endasse,” tunnustas ta vormsilasi läbi aegade. Volikogu esimees Kata Varblane rääkis loo vahetusõpilasena Prantsusmaal käinud noorest, kes elas perekonnas, kus oli teine arusaam Venemaa kallaletungist Ukrainale. „Ta mõistis esimest korda, kui tähtis on talle Eesti ja meie vabadus,” kirjeldas Varblane noore üleelamisi. Vallavanem Triin Lepp kõneles las