Silt: Daire Kaup

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Kui sulle sajab sülle võimalus veeta kuu aega Prantsusmaal, Michelini tärniga pärjatud restoranis praktiseerides oma ala parimate juures, kas siis loobuksid? Vist mitte, mina ka mitte! Pakin kohvri, viin koera ämma juurde ja hapusaia juuretise annan Heli hoole alla. Heli tahaks nii väga osata ka ise hapusaia valmistada, seda on ta mitu korda maininud. Nüüd on tal võimalus proovida, kas on selleks valmis. Nii nagu väikeste lastega, kes koera soovivad ja peavad enne mängukoeraga kuu aega hommikul kell 6 õues pissil käima, peab Heli kuu aega minu juuretist toitma. Kord nädalas tainast paar tundi toatemperatuuril hoidma, seejärel toitma ja siis õrnalt külmikusse tagasi asetama. Heli lubab iga kord mulle pildi saata tõestamaks, et juuretis veel elus on – elame, näeme.

[caption id="attachment_350034" align="alignnone" width="1918"] Praetud maks. Foto Daire Kaup[/caption] Kui pidada söömist hardaks ja nostalgiliseks tegevuseks, siis kõige ehedamal viisil teeme seda pühade, peamiselt jõulude ajal. Pikkadel pühadel täidavad meie kodu eriliselt meeldivad lõhnad ning valmimas on enneolematul hulgal maitsvaid ja traditsioonilisi hõrgutisi.

[caption id="attachment_349409" align="alignnone" width="696"] Haugi-lõhekotlett. Foto Daire Kaup.[/caption] Üsna igapäevane on olukord, kus seltskond naudib restoranis hõrgutisi, juues kõrvale hoolikalt valitud veini, ning jõuab vestluses tervise-, toitumis- ja vere kolesteroolisisalduse teemani. Kolesteroolist räägivad üha enam ka mehed, kes siiani oma toitumisele suurt tähelepanu pööranud pole.

[caption id="attachment_349038" align="alignnone" width="2000"] Kõrvitsarisoto. Foto: Daire Kaup[/caption] Üha tavalisem on olukord, et õhtusöögile saabub seltskond, kus on nii veganid, taime- kui ka segatoidulised. Veganlus ehk range taimetoitlus on filosoofia või elustiil, mis väldib loomade ja loomsete saaduste kasutamist toidus, riietuses ja mujal. Veganid ei söö ka mett ja mune ega kasuta igapäevaelus tooteid, mis sisaldavad näiteks villa, pärleid, sulgi jm loomset päritolu materjale. Taimetoitlus põhineb pigem taimsete toiduainete söömisel. On taimetoitlasi, kes ei söö liha, aga samas söövad kala ja mune. On taimetoitlasi, kes väldivad kõiki lihasaadusi, aga on jätnud piimatooted menüüsse jne.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption]

16. novembril tähistas maailm kiirtoidu päeva. Tavaliselt peetakse kiirtoidu all silmas hamburgereid, pitsat, friikartuleid või frititud kanapalasid. Üsna tihti aga pannakse võrdusmärk rämps- ja kiirtoidu vahele. Rämpstoit on madala toiteväärtusega, sisaldades näiteks vähe või üldse olematu koguse vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid, seal on suur kogus rasva, sh transrasva, soola või suhkruid. Tänapäeval on aga saadaval üsna hea valik tervislikku kiirtoitu – ka hamburger sisaldab rohkelt salatit, burgerikotlet on valmistatud kohapeal ja valminud grillil.

Üsna keeruline on hoida tervislikku joont, kui süüa kiirtoitu pidevalt, sest tema peamiseks ebatervislikuks mõjuriks organismile on portsjoni suurus ja kaloraaž ning transrasvade hulk. Organismile pole oluline ainult päeva jooksul saadud energiahulk, vaid ka selle jaotus õigete toitainete vahel. Täiskasvanud inimene peaks saama kogu päeva energiast 10–15% valke, 25–30% rasvu, sh 1 g transrasvu, ja 50–60% süsivesikuid. Võib juhtuda, et ühe portsjoni kiirtoiduga saab sööja kätte päevase energiahulga, ise seda tunnetamata. See ei tähenda, et kiirtoitu ei tohiks üldse süüa või seda peaks vältima. Oluline on mõõdukus. Ning tore on kiirtoitu vahelduseks ise kodus või sõpradega valmistada.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Lastel on kombeks kiiresti kasvada. Ärkad ühel hommikul üles – ja suureks nad saanud ongi. Kaugel pole aeg, kui vähemasti osa neist seab sammud kodust kaugel asuvatesse koolidesse. Muude suurte elumuudatuste seas seisavad nad silmitsi faktiga, et nüüd on vaja ise süüa osta ja teha. Mõni aasta tagasi Swedbanki läbi viidud uuring tõestas, et 57 protsendile üliõpilastest tuli üllatusena, et toit on kallis.

[caption id="attachment_347024" align="alignnone" width="1333"] Ühepajatoit. Daire Kaup[/caption] Novembris tähistatakse Eestis toidukunstikuud. ETV2 näitab sel puhul väärtfilme kõigest, mis toiduga seotud – alates valmistamisest ja lõpetades eri riikide toidukultuuridega ning sealsete kokkade ja nende elustiili esitlemisega. Toidukunst (Culinary Arts) on lihtsalt öeldes kunst, milles on ühendatud toidu valmistamine, esitlemine ja serveerimine. Lihtsaim viis mõelda toidukunstist on kujutleda end lemmikrestorani laua taha ning imetleda sulle serveeritud toitu kõigi meeltega: kuidas on see taldrikule sätitud, kuidas lõhnab, kuidas maitseb, milline on toidu struktuur. Professionaalse toidukunstniku ülesanne on tagada, et sinu kõik meeled töötaksid ja tajuksid rooga kõige positiivsemal kujul ja sa oleksid tulemusega ülimalt rahul. Toidukunst algab parima tooraine valikuga – ei ole võimalik saada head tulemust kehvadest koostisosadest. Tipprestoranis jälgib olulise tooraine ostuprotsessi tavaliselt peakokk, olgu tegemist seente, kapsa või kalaga. Järgmisena otsustab tipprestoranis peakokk, missugust rooga neist valmistada, et olemasolevat toorainet võimalikult hästi ja maitsvalt ära kasutada. Teadlik kokk suudab menüüd ko

[caption id="attachment_346436" align="alignnone" width="1700"] Täidetud tomatid-paprikad Kreeka moodi. Foto Daire Kaup[/caption] Ei oleks osanud uneski näha, et parim otsus on just nüüd ja praegu osta lennupiletid ja põrutada Kreekasse. Jah, puhkama on alati hea minna. Aga kui minna siis, kui oled kuuleka kodanikuna järginud kõiki reegleid, pole kaks aastat kodust nina väga kaugele välja pistnudja oled teinud kõik endast oleneva, et eakaid kaaskodanikke ja sugulasi kaitsta, on tunne, justkui saabunuks lõpuks paradiisi. Paradiisi sõna otseses mõttes ja ollespäriselt tänulik võimaluse eest tunnetada mägiste matkaradade puhast õhku, väikeste külade ja sealsete inimeste siirast soojust, maitsta imelisi roogasid. Esimest korda saan aru, milline väärtus on reisimisel ja uue kogemisel.

[gallery ids="344656,344659,344661,344663,344665,344667,344669,344671,344673,344675,344677,344679,344682,344684,344686,344688,344690,344692,344694,344696,344698,344700,344702,344704,344706,344708"] Malle-Liisa Raigla fotod Detsembris avab enam kui 20 aastat tühjana seisnud endises arvutusjaama hoones Haapsalus uksed hotell. Uues hotellis on kümme tuba, mis mahutavad 24 inimest. Kolm hotellituba on kahe toa ja kööginurgaga. Maja ühes osas on omanike Daire ja Veiko Kaubi korter.