Silt: Arno Peksar
Lääneranna vallas levib koroonaviirus suure kiirusega
[caption id="attachment_321856" align="aligncenter" width="2000"]
Lääneranna vallavanem Arno Peksar on mures: haigestunud või eneseisolatsioonis on ka vallavalitsuse liikmeid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Viimase kümne päevaga on Lõuna-Läänemaal Lääneranna vallas tulnud juurde 74 koroonaviirusega nakatunut, neist kuus lisandus eile.
Lääneranna vallavanem Arno Peksar nentis, et nakatumisnäitaja vallas kasvab. Viimase kahe nädala nakatumine koroonaviirusega 100 000 elaniku kohta oli Lääneranna vallas 1412. Läänemaal on viimase kahe nädala nakatumine 100 000 elaniku kohta Eesti madalaim – 239,7. Eestis keskmiselt on see näit 576,1 – see on kaks ja pool korda madalam kui Läänerannas.
Koroonaviirus levib peamiselt Lihula kandis, kus on üks kolle – Lihula gümnaasium, kus kokku on koroonaviirusega nakatunud üle 20 õpilase ja õpetaja. „See on kümme protsenti kooliperest,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla.
Lääneranna vallavanem Arno Peksar on mures: haigestunud või eneseisolatsioonis on ka vallavalitsuse liikmeid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Viimase kümne päevaga on Lõuna-Läänemaal Lääneranna vallas tulnud juurde 74 koroonaviirusega nakatunut, neist kuus lisandus eile.
Lääneranna vallavanem Arno Peksar nentis, et nakatumisnäitaja vallas kasvab. Viimase kahe nädala nakatumine koroonaviirusega 100 000 elaniku kohta oli Lääneranna vallas 1412. Läänemaal on viimase kahe nädala nakatumine 100 000 elaniku kohta Eesti madalaim – 239,7. Eestis keskmiselt on see näit 576,1 – see on kaks ja pool korda madalam kui Läänerannas.
Koroonaviirus levib peamiselt Lihula kandis, kus on üks kolle – Lihula gümnaasium, kus kokku on koroonaviirusega nakatunud üle 20 õpilase ja õpetaja. „See on kümme protsenti kooliperest,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla. 
Lihula gümnaasium sai remondiks kaks miljonit eurot
[caption id="attachment_204897" align="alignnone" width="1024"]
Lihula gümnaasium. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavalitsus sai Lihula gümnaasiumi remondiks kaks miljonit eurot toetust.
„Praegu on info, et 1,5 miljonit tuleb riigieelarvest ja pool miljonit energiasäästu programmist,” ütles Lääneranna vallavanem Arno Peksar.
Kaks miljonit Lihula kooli remondiks on investeeringute hulgas kirjas ka Lääneranna valla tänavuses eelarves. Lihula gümnaasiumi remonti on oodatud kaua ja pikisilmi. Koolimaja on ehitatud 1964. aastal. Maja ei pea sooja. „Keskküte, vesi – kõik torud on kehvas seisus,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla. Ruumide paigutus ei vasta nüüdisaegsele koolile. „Pinda on palju, aga seda ainult näiliselt – kasutada seda ei saa,” ütles Kesküla.
Lihula gümnaasium. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavalitsus sai Lihula gümnaasiumi remondiks kaks miljonit eurot toetust.
„Praegu on info, et 1,5 miljonit tuleb riigieelarvest ja pool miljonit energiasäästu programmist,” ütles Lääneranna vallavanem Arno Peksar.
Kaks miljonit Lihula kooli remondiks on investeeringute hulgas kirjas ka Lääneranna valla tänavuses eelarves. Lihula gümnaasiumi remonti on oodatud kaua ja pikisilmi. Koolimaja on ehitatud 1964. aastal. Maja ei pea sooja. „Keskküte, vesi – kõik torud on kehvas seisus,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla. Ruumide paigutus ei vasta nüüdisaegsele koolile. „Pinda on palju, aga seda ainult näiliselt – kasutada seda ei saa,” ütles Kesküla. 
Lihula gümnaasiumis levib koroonaviirus
[caption id="attachment_321424" align="alignnone" width="1607"]
Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla sportis koos tütre Elisabethiga eile koolimaja ees tänaval, sest koroonaviiruse tõttu majja ei pääse. Andres Hion[/caption]
Kool jäi koduõppele läinud reedest, nädalavahetusega kasvas nakatunud õpilaste hulk kümnele.
„Kümme kindlasti. Isegi rohkem võib olla,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla esmaspäeva keskpäeval Lääne Elule. Kui läinud neljapäeval oli koolis nakatunuid kaks, siis ainuüksi reedest laupäevani lisandus neid juba kuus.
Lihula koolimajas valitses eile vaikus. Üle 200 õpilasest tohtis kooli tulla vaid kaks – väikeklass koos oma õpetajaga. Nemad pole nakatunutega kokku puutunud. Ülejäänud lapsed õpivad esialgu nädal aega kodus, kuid Kesküla pole kindel, et lapsed tuleval esmaspäevalgi kooli pääsevad. „Oleneb, kas ja kui palju nakatunuid juurde tuleb,” ütles Kesküla.
Lihula gümnaasiumi osa klasse jäi koduõppele juba läinud nädala keskel, kui positiivse koroonaproovi oli andnud üks kooli töötaja. Ülejäänud õpetajad peavad kõik proovi adma. Lihula gümnaasium on sel kooliaastal koduõppel juba kolmandat korda. Novembris haigestus üks õpilane, kui nädal aega oli koolis käidud, saatis üle Eesti kõik koolid koduõppele valitsus.
Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla sportis koos tütre Elisabethiga eile koolimaja ees tänaval, sest koroonaviiruse tõttu majja ei pääse. Andres Hion[/caption]
Kool jäi koduõppele läinud reedest, nädalavahetusega kasvas nakatunud õpilaste hulk kümnele.
„Kümme kindlasti. Isegi rohkem võib olla,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla esmaspäeva keskpäeval Lääne Elule. Kui läinud neljapäeval oli koolis nakatunuid kaks, siis ainuüksi reedest laupäevani lisandus neid juba kuus.
Lihula koolimajas valitses eile vaikus. Üle 200 õpilasest tohtis kooli tulla vaid kaks – väikeklass koos oma õpetajaga. Nemad pole nakatunutega kokku puutunud. Ülejäänud lapsed õpivad esialgu nädal aega kodus, kuid Kesküla pole kindel, et lapsed tuleval esmaspäevalgi kooli pääsevad. „Oleneb, kas ja kui palju nakatunuid juurde tuleb,” ütles Kesküla.
Lihula gümnaasiumi osa klasse jäi koduõppele juba läinud nädala keskel, kui positiivse koroonaproovi oli andnud üks kooli töötaja. Ülejäänud õpetajad peavad kõik proovi adma. Lihula gümnaasium on sel kooliaastal koduõppel juba kolmandat korda. Novembris haigestus üks õpilane, kui nädal aega oli koolis käidud, saatis üle Eesti kõik koolid koduõppele valitsus. 
Alevirahvas tahab Virtsut paremaks muuta
[caption id="attachment_320273" align="alignnone" width="2000"]
Kalamehed Virtsu sadamas. Endises tööstusasulas elab sadu inimesi, kuid pole kultuurimaja ega noortekeskust. Urmas Lauri[/caption]
Virtsu aleviku edendamise nimel tegutseb mitu seltskonda, kuid ühe mütsi alla pole nad veel mahtunud.
Soraineni büroo advokaat, Virtsu kooli vilistlane Karin Madisson tahab aleviku muuta paremaks paigaks, selleks saatis ta Lääneranna vallajuhtidele ettepanekud, kuidas seda teha võiks. Madissoni seitsme ettepaneku hulgast leiab korraliku WC ehitamise parki, kolemajade lammutamise ja Virtsu rahvamaja loomise.
Madisson ütles Lääne Elule, et korraldas Facebooki Virtsu uudiste lehel küsitluse. Vallavalitsusele saatis ta 17 inimeste ettepanekuist need, mis on kohalikul omavalitsusel võimalik korda ajada. „Suuremad ettepanekud, mis puudutasid näiteks vana kalatööstust, jätsin välja, sest need nõuavad erainvestorit,” ütles Madisson.
Kalamehed Virtsu sadamas. Endises tööstusasulas elab sadu inimesi, kuid pole kultuurimaja ega noortekeskust. Urmas Lauri[/caption]
Virtsu aleviku edendamise nimel tegutseb mitu seltskonda, kuid ühe mütsi alla pole nad veel mahtunud.
Soraineni büroo advokaat, Virtsu kooli vilistlane Karin Madisson tahab aleviku muuta paremaks paigaks, selleks saatis ta Lääneranna vallajuhtidele ettepanekud, kuidas seda teha võiks. Madissoni seitsme ettepaneku hulgast leiab korraliku WC ehitamise parki, kolemajade lammutamise ja Virtsu rahvamaja loomise.
Madisson ütles Lääne Elule, et korraldas Facebooki Virtsu uudiste lehel küsitluse. Vallavalitsusele saatis ta 17 inimeste ettepanekuist need, mis on kohalikul omavalitsusel võimalik korda ajada. „Suuremad ettepanekud, mis puudutasid näiteks vana kalatööstust, jätsin välja, sest need nõuavad erainvestorit,” ütles Madisson.
Vallajuhid sulgesid koroonahirmus uksed
[caption id="attachment_320209" align="alignnone" width="1488"]
Reedel oli Haapsalu proovivõtutelgi juures pidev pikk looklev autorivi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Koroonaviirus on viimasel nädalal sulgenud nii Haapsalu linnavalitsuse kui ka vallamajad.
Möödunud nädala reedest on suletud Haapsalu linnavalitsuse hoone, sest üks ametnik nakatus koroonaviirusega. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et kõigilt linnavalitsuse töötajatelt proovide võtmist terviseamet vajalikuks ei pidanud, kuid isolatsiooni on pidanud jääma nakatunuga vahetus kontaktis olnud töötajad. Sukles lisas, et tema teada ükski teine linnavalitsuse töötaja nakatunud ei ole.
Reedese info kohaselt on linnavalitsus suletud jaanuari lõpuni.
Reedel oli Haapsalu proovivõtutelgi juures pidev pikk looklev autorivi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Koroonaviirus on viimasel nädalal sulgenud nii Haapsalu linnavalitsuse kui ka vallamajad.
Möödunud nädala reedest on suletud Haapsalu linnavalitsuse hoone, sest üks ametnik nakatus koroonaviirusega. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et kõigilt linnavalitsuse töötajatelt proovide võtmist terviseamet vajalikuks ei pidanud, kuid isolatsiooni on pidanud jääma nakatunuga vahetus kontaktis olnud töötajad. Sukles lisas, et tema teada ükski teine linnavalitsuse töötaja nakatunud ei ole.
Reedese info kohaselt on linnavalitsus suletud jaanuari lõpuni. 
Läänemaa kaotas aastaga 208 elanikku
[caption id="attachment_319921" align="alignnone" width="472"]
Graafik: Regina Lepmets[/caption]
Läänemaa omavalitsustest vähenes mullu rahvaarv vaid Haapsalu linnas, samal ajal kui Lääne-Nigulas ja Vormsil tuli elanikke juurde.
Aastaga vähenes Haapsalus elanike arv 175 inimese võrra, selle aasta 1. jaanuari seisuga jäi Haapsalus 13 000 elanikust puudu üks inimene.
Lääne-Nigula vallas tõusis rahvaarv kahe ja Vormsil kümne inimese võrra. Lääneranna vallas vähenes aga elanike arv 45 inimese võrra.
Aastaga vähenes Läänemaal koos Lääneranna vallaga rahvaarv 208 inimese võrra – seda on vähem kui varasematel aastatel. Näiteks 2019. aasta jooksul kaotasid neli omavalitsust kokku 462 inimest.
Graafik: Regina Lepmets[/caption]
Läänemaa omavalitsustest vähenes mullu rahvaarv vaid Haapsalu linnas, samal ajal kui Lääne-Nigulas ja Vormsil tuli elanikke juurde.
Aastaga vähenes Haapsalus elanike arv 175 inimese võrra, selle aasta 1. jaanuari seisuga jäi Haapsalus 13 000 elanikust puudu üks inimene.
Lääne-Nigula vallas tõusis rahvaarv kahe ja Vormsil kümne inimese võrra. Lääneranna vallas vähenes aga elanike arv 45 inimese võrra.
Aastaga vähenes Läänemaal koos Lääneranna vallaga rahvaarv 208 inimese võrra – seda on vähem kui varasematel aastatel. Näiteks 2019. aasta jooksul kaotasid neli omavalitsust kokku 462 inimest.