Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti majanduse kasvuväljavaated on suurepärased. Nii näitavad äsja avalikuks tehtud Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid, aga nagu ikka jääb küsimus: kuidas pidu lõpeb? Rahandusministeerium ennustab tänavu majanduskasvuks 2,5 protsenti ja tuleval aastal 4,8 protsenti. Seejuures on rahandusministeerium Eesti Pangast konservatiivsem. Keskpank prognoosib 2021. aasta majanduskasvuks 2,7 protsenti ja 2022. aasta kasvuks viis protsenti.

Sotsiaalmeedia näib küll kohana, kus kõik on kohal, kuid tegelikkus on täiesti teistsugune: ärilistel motiividel toimiv läbipaistmatu kogum mulle. Seetõttu ei sobi see ka avalikuks kommunikatsiooniks. Paljusid meediaettevõtteid on mingil hetkel tabanud ebameeldiv üllatus külastusstatistika järsu vähenemise näol, mille põhjuseks on USA sotsiaalmeediamonopoli Facebook kaudu tuleva liikluse äralangemine. Kel juhtus see aastal 2014, kel alles 2018, kuid põhimõtteliselt oli skeem alati sama: sa võid pikaajalise tööga koguda suure hulga jälgijaid, kuid kui Facebook algoritmi muudab või algoritm suure liiklusega võõras keeles veebilehel tema meelest ärile sarnaneva tegevuse tuvastab, tuleb edasise liikluse eest hakata raha maksma. Muide, samamoodi on juhtunud ka mõne populaarse Ee

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Reedel möödus aasta koroonaepideemia esimese laine tõttu Eestis eriolukorra kehtestamisest. Meie kõigi tegelikud vaated vabadustele ning õigusriigile on selle aja jooksul saanud kõvasti selgemaks, sest kriis on halastamatu retoorilise eesriide mahakiskuja. Üks kõrge ametnik, kes aasta tagasi õhtuti koos valitsuse liikmetega Stenbocki maja uksest sisse ja välja liikus ning pikkadel aruteludel istus, on meenutanud, et kõige hirmutavam polnud mitte haigus, vaid üleüldine avaliku õhkkonna muutus. Tema jaoks väljendus see sama Stenbocki maja ees seisnud ajakirjanike poolt sisenejatele hüütud küsimustes: „Millal eriolukord tuleb? Millal valitsus lõpuks eriolukorra kehtestab?” Eelmine, aga eriti praegune Kaja Kallase valitsus said raevukat kriitikat iga kord, kui nad viiruse leviku laienedes kohe uusi ja karmimaid piiranguid ei kehtestanud. Iga rakendamata jäänud teadusnõukoja soovitust hinnati kuriteoks rahva tervise ja turvalisuse vastu. Loomulikult oleks võinud kõiki juba rakendatud keelde kehtestada oluliselt varem, laiemalt, rangema kontrolli ja karistustega. Tegelikult oleks hirmutav hoopis vastupidine olukord: kui peaminister, valitsus ja ametnikud ei kõhkleks inimeste vabaduste ja õiguste piiramisel.

Kui juba võrdleme käimasolevat võitlust koroonaviiruse vastu sõjaga, siis peame meeles pidama, et demokraatlikus riigis ei tee otsuseid ka sõjas mitte kindralid, vaid poliitikud. Kohe saab täis aasta võitlust koroonaviirusega, maailmas ja Eestis. Kui eelmisel vabariigi aastapäeval ei kasutanud sõja metafoori keegi suurte institutsionaalsete kõnede pidajatest peale kaitseväe juhataja, siis seekord jäi silma, et seda tegid ka luteri kiriku peapiiskop, riigikogu esimees, peaminister ja õiguskantsler. Ise hakkasin sõja peale mõtlema, kui proovisin kokku arvata, kui palju minu kahel lapsel on päris õigeid koolipäevi vahele jäänud, kuna kuude kaupa on oldud distantsõppel. Kas see lünk hariduses kujundab mitut tulevast põlvkonda, samamoodi nagu viimane maailmasõda või nõukogude okupatsiooni lõpp kujundasid minu (eakaaslastega võrreldes vanade) vanemate ja minu enda oma? Paljusid inimesi nimetame juba ligi aasta eesliini

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Euroopa Liitu ei maksa Nõukogude Liiduga võrrelda. Kui aga kahe nii erineva liidu vahel hakkab leiduma liiga palju paralleele, siis peaks küsima, mis on valesti. Jälgin mitme Euroopa Komisjoni voliniku Twitterisse tehtavaid postitusi. Ajakirjanikuna tuleb kursis olla, aga pigem selleks, et meeleolusid tabada. Kõige olulisem neist on mõistagi Eesti voliniku Kadri Simsoni kirjutatav. Kuigi ma ausalt öeldes ei usu, et Kadri Simson ka tegelikult neid postitusi teeb. Esiteks on kõikide volinike postitused üsna klassikalise viletsa suhtekorralduse moega. Aga teiseks ma pisut tunnen Kadri Simsonit ja ei usu, et tema suudaks lisaks klišeelikule vormistusele sedavõrd sisuliselt jaburat teksti produtseerida. Minge vaadake ise ja kui te olete vanem kui 45 aastat, siis tekib paljudel kindlasti lõpuks tunne, et midagi sarnast olete juba kuskil teises riigis loosungitelt ja lehtede esikülgedelt lugenud. Nii ei peaks tegelikult olema. Euroopa tippametitesse saanud inimesed, on nad siis eestlased või mõnest muust, teistsuguse ajalooga rahvusest, peaksid saama säilitada võimaluse suhelda inimlikult ja edastada sõnumeid, mida nad vähemalt mingil määral ise usuvad. Aga tundub, et kedagi ei huvita, keegi ei taju siin vastutust asjade eest, mis oleks nagu väikesed, aga tegelikult on olulised, sest tihti määrab keel sõnumi. Väikestest asjadest algavad suured.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ootamatult sündinud uus valitsus võtab päeva korraga, sest üksteist ei usaldata ning jätkuv koroonakriis haarab lõviosa tähelepanust ja energiast. Reformierakonna ja Keskerakonna esimene kahe peale tehtud valitsus on suurem muutus Eesti poliitikas kui eelmisse koalitsiooni Keskerakonna ja Isamaa poolt EKRE kaasamine. Samas ei maksa oodata, et näeme poliitikas suuri muutusi, sest tegemist on valitsusega, kelle eesmärk on järgmiste riigikogu valimisteni jooksev Eesti elu ära hallata.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] USA tehnoloogia- ja sotsiaalmeediaettevõtete vahel alanud võitlus otsustab, milliseks kujuneb sõnavabadus kogu maailmas. Uus aasta on toonud suuri uudiseid ning ma ei pea silmas valitsuse lagunemist Eestis või rahutusi Ameerika Ühendriikide pealinnas. Tegelikuks uudiseks on globaalse haardega Ühendriikide internetimonopolide sammud poliitiliste eelistuste, kontrollimatu võimu ja aktiivse kirjastajarolli näitamisel. Sündmuste käik iseenesest on lihtne ja avalik. Pärast sissetungi USA kongressi hoonetesse teatas Ühendriikide ametist lahkuva presidendi Donald Trumpi peamiseks suhtluskanaliks olnud sotsiaalmeediaplatvorm Twitter, et sulgeb Trumpi konto. Samal ajal asusid Twitter ja temast suurem sotsiaalmeediaettevõte Facebook sulgema veel sadade tuhandete kasutajate kontosid, tuues põhjenduseks vägivalla toetamise. Sulgemised olid valikulised, jättes näiteks puutumata kõik tuntud diktatuurirežiimid.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kuigi riigikogu viimaste aastate roll ei anna põhjust uhkust tunda, võib abielu rahvahääletuse otsuse arutamisel heast parlamentaarsest tavast kinnipidamine anda märku, et kõik pole veel kadunud. Riigikogus käib suuremate vaidlusteta tihti aasta tähtsaimaks seaduseks nimetatava riigieelarve eelnõu arutamine. Ööl vastu eelmist neljapäeva läbis see teise lugemise. Läbirääkimistel võttis sõna 25 saadikut ja siis tegid Reformierakonna fraktsioon ja sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon – opositsioon – ettepaneku teine lugemine katkestada. Poolt hääletas 41 ja vastu 54 seadusandjat ehk vähemalt oli hilisel kellaajal riigikogu enamus suures saalis kohal.