15 C
Haapsalu
Neljapäev, 28. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Andres Kaljura

Silt: Andres Kaljura

Haapsalu Väikese viigi kalade päästeaktsioon jäi tulemuseta

[caption id="attachment_419802" align="alignnone" width="1920"] Eile pumpasid Haapsalu komando päästjat taas viigi jää peale vett. Malle-Liisa Raigla[/caption] Ummuksisse jäänud kalade päästmiseks Väikese viigi jääse puuritud sajad augud ja ööpäev läbi töötanud pump vee hapnikutaset ei tõstnud. „Väikese viigi kalad, kes on surnud, on surnud,“ ütles keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja Liina Simpson eile hommikul Lääne Elule. Ööpäev läbi kestnud päästeaktsioon lõppes tulemuseta. Päästeameti pumbad tekitasid tunniks ajaks kaks hiiglaslikku fontääni, et vett hapnikuga rikastada. Jäässe puuriti tuhatkond auku ja pandi tööle seade, mis juhtis vett Suurest viigist Väikesesse, aga Väikese viigi hapnikutase ei tõusnud ja eile lülitati ööpäev läbi töötanud pump välja. „Öö otsa oli pump sees. Täna lõpetame. Anname loodusele alla,“ ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus Lääne Elule eile hommikul. Enne päästetööde algust oli vee hapnikutase Väikeses viigis alla kriitilise piiri: Suure viigi poolses otsas 0,58 ja kohtumaja pool servas, kus on lapike vaba vett, 0,68 milligrammi liitri kohta. 24 tundi hiljem näitas mõõdik sama: kohtumaja pool ikka 0,68 ja Suure viigi poolses otsas 0,6 milligrammi liitri kohta. Tõus oli nii pisike, et seda võib pidada ka mõõteriista ebatäpsuseks. Hapnikunälga jäänud kalu see nagunii ei päästa, sest hapnikutase peaks olema vähemalt kaks milligrammi liitri kohta. Alla selle hakkavad kalad lämbuma. Nii mastaapset looduse ringkäiku sekkumist haapsallased ei mäleta. Kui välja- või sissevooluta veekogu jäätub ja jää on omakorda kaetud lumega, siis hakkab hapnikusisaldus vees langema. Kui see langeb alla kriitilise piiri, siis kalad surevad. See on looduslik, mitte inimtekkeline protsess. „Talve moodi talvel on ummuksisse jäämine tavaline,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Kalad surevad hapnikupuudusesse, aga kevadel populatsioon taastub. Surnud kalad pistavad sanitaridena nahka kajakad.

Väikesel viigil käib kalade päästeaktsioon

[caption id="attachment_419750" align="alignnone" width="1920"] Vabatahtliku kalakaitse Pänumaa välijuht Agnes Lillemets tuli Väikese viigi kalu päästma. Malle-Liisa Raigla[/caption] Vabatahtlikud kalakaitsjad ja Haapsalu linnahooldusfirma töötajad puurisid täna Väikese viigi jäässe sadu auke, et ummuksisse jäänud kalu päästa. Kella kümne paiku hommikul käis töö täie hooga, akutrellid meeste käes vajusid lõpuni peaaegu poole meetri paksusesse jäässe ja paarkümmend auku oli juba valmis. "Puurime, kuni akud kannatavad," ütles vabatahtliku kalakaitse Pärnumaa välijuht Agnes Lillemets. Kui akusid vahepeal laadida, peaks pimeda saabumiseks olema puuritud üle tuhande augu. Kohtumaja pool servas hulpisid surnud kalad: noored haugid, kõhud ülespidi. Ka mõne ruutmeetri suuruse veelapi põhi oli surnud kaladega kaetud. "Noored kalad lähevadki esimesena," märkis keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Tumedas vees liigutasid end laisalt suured kogred. Kesküla sõnul on nemad ühed kõige vastupidavamad.

Pühade ajal välkusid noad

[caption id="attachment_416992" align="alignnone" width="1920"] Kolme ohvriga pussitamine tõi esmaspäeva hilisõhtul kohale nii politsei, kiirabi kui ka päästjad. Foto: erakogu[/caption] Tänavused jõulud tõid Haapsalus politseile tavapärasest rohkem tööd – pühade ajal toimus kaks pussitamist, milles sai viga kokku neli inimest. Esimese pussitamise kohta sai politsei teate laupäeva ööl vastu pühapäeva kella 1 paiku. Politseile anti teada, et Haapsalu kortermajas lõi 48aastane naine noaga tuttavat 23aastast meest. Kiirabi viis mehe haiglasse ja politseinikud pidasid naise kahtlustatavana kinni. 25. detsembril õhtul kella 23 ajal sai politsei teate järjekordsest pussitamisest. Haapsalu kortermajas lõi 46aastane mees ühise joomingu käigus tekkinud konflikti tõttu noaga 36aastast meest. Ohver sai raskelt viga ja viidi haiglasse. Kergemaid vigastusi said ka samas korteris olnud 51aastane ja 36aastane naine. Politsei pidas noaga kaaslast haavanud mehe kahtlustatavana kinni.

Päästeameti suitsuanduri kontrollreid läks hästi

[caption id="attachment_84085" align="alignnone" width="800"] Suitsuandur. Foto: www.suitsuandur.ee[/caption] Nädala jooksul kontrollisid päästjad Läänemaa kodudes suitsuandurite töökorras olekut, Haapsalu komandopealik Andres Kaljura sõnul läks kontrollreid hästi.

Päästjate uue maja ehitus hakkas päriselt pihta

[caption id="attachment_410375" align="alignnone" width="1920"] Päästjate tulevane Haapsalu komando hoone Uuemõisas saab betoonvundamendi. Foto Andra Kirna[/caption] Eile hakati Uuemõisas valama Haapsalu päästekomando uue maja vundamenti. Augusti algul sõlmitud lepingu järgi ehitavad Haapsalu päästekomando uue maja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tellimusel valmis OÜ Tallinna Ehitustrust ja AS Ehitustrust. Kopp löödi maasse kahe nädala eest ja vundament peaks olema valmis juba mõne nädala pärast. RKAS projektijuht Jaanus Hiiemäe ütles, et tehniliselt on see tavaline uus päästekomando maja, nagu RKAS on neid tellinud juba mitu.

Jaaniaeg möödus Läänemaal rahulikult

[caption id="attachment_402497" align="alignnone" width="2000"] Tänavu võis jaanituld teha vaid suure ettevaatlikusega. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Jaaniaeg möödus politseile, päästjatele ja meedikutele rahulikult. „Ei mäletagi nii rahulikku jaaniaega,” ütles Haapsalu politsei rakendusekspert Rene Pajula. Peamiselt kontrollis politsei jaanipühade ajal sõidukijuhtide joovet. Kokku puhutas politsei 3000 sõidukijuhti, kellest kuus olid alkoholi tarvitanud. Lisaks purjuspäi rooli istumisele tuvastas politsei 27 liiklusrikkumist, millest enamik oli seotud kiiruse ületamisega.

Päästjad põletasid maha talumaja

[caption id="attachment_398412" align="alignnone" width="2000"] Ingkülas toimunud õppusel said vabatahtlikud tuletõrjujad esimest korda harjutada elumaja põlengu kustutamist. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval harjutasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad Ingkülas talumaja kustutamist. Mitmele vabatahtlikule päästjale oli see esimene kord kogeda päris majapõlengut. Ega tule kustutamine läinudki kohe alguses lihtsalt – küll ei püsinud voolik korralikult käes, küll ei tabanud vesi tulekollet. „Üle maja ei ole mõtet lasta. Lase maja pihta või ära lase üldse,” kõlasid kogenud päästjate õpetussõnad algajatele. Õpetussõnu oli teisigi. Näiteks andis Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma juhiseid, mida peaksid esimesena sündmuskohale jõudnud vabatahtlikud tegema seni, kuni saabuvad kutselised päästjad. Vabatahtlike üks ülesanne on näiteks paika panna voolikuliinid.

Haapsalu varjumiskohad saavad märgi külge

[caption id="attachment_380838" align="alignnone" width="2000"] Päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura kleepis kolmapäeva hommikul esimese varjumiskoha märgi Haapsalu kultuurikeskuse uksele. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolmapäeva hommikul kleepis päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura esimese varjumiskoha märgise Haapsalu kultuurikeskuse uksele. Kokku saab märgise viis Haapsalu varjumiskohta. Lisaks kultuurimajale on need ka Ehte 9 riigimaja keldris, Haapsalu noorte huvikeskuses, Haapsalu kaubamajas ja Uuemõisa lossis. Sõja ajal varjumiskohana tähistatud hooneid pommitada ei tohi. „Arvestades, millist sõda peab meie idanaaber, ei ole see kindel,” ütles Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma.