Silt: aivo paljasmaa

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] NSV Liidu ajal oli kuuendikul maakerast kõige pühamaks ja hardamaks sündmuseks 9. mail peetav võidupüha. Igapäevane elu võis olla ükskõik kui hall ja troostitu, aga sel hetkel tundis enamik homo soveticus’te ühiskonnast oma riigi vägevust kogu maailmas. Riigijuhte ülistati kui kangelasi, kelle targa ja jõulise tegutsemise tõttu sai kogu ühiskond seda kordumatut õnnetunnet tajuda. Isegi Stalin tundus sel päeval hea ja õige mees, sest tema juhtimisel sõda hitlerliku Saksamaa vastu ju võideti. Putin on osanud selle päeva tähendust aina innukamalt ära kasutada ja pidustused muutuvad aasta-aastalt aina pompöössemaks. Rahvas tunneb end taas kogu maailma valitsejana ja patt oleks sel päeval oma argimuredest viriseda. Mõne päeva eest teatas üks Haapsalus elav venelanna, et tänavune 9. mai võidupüha paraad peetakse Kiievis. Selleks ajaks pidavat need Ukrainat valitsevad fašistid ja natsionalistid hävitatud olema ja kõik ülejäänud rõõmustavat koos vabaduse üle, mille Putini juhitud Vene armee neile tõi. Hetk hiljem muretses daamike aga enda pärast, sest eestlaste silmis on venelased ju sõjasüütajad. Eesti valitsus võtvat ju praegu vastu Ukraina sõjapõgenikke ja pidavat nad elama panema siin elavate venelaste kodudesse. Tule taevas appi! Selle venelanna ajud ei ole Kremli propagandamasin mitte läbi pesnud, vaid pesukurikaga suisa tümaks tagunud.

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ajalooveskid on ajapikku välja sõelunud tõe, et iga rahvas väärib oma valitsejaid. Ukraina sõja ajal korratakse üha sagedamini, et see ei ole Venemaa, vaid Putini sõjakäik oma naabri kallale. Eemalt vaadates näeme ju selgesti, et sõda on Kremlis valitseva kliki järjekordne vägivallaakt endast nõrgema kallal. Et seda oma rahva ees õigustada, maalib Putini bande pildi natsionalistliku juhtkonnaga Ukrainast, mis ohustab Venemaa julgeolekut ja vabadust. Hädaoht tuleb hävitada. Kuna igasugused vastuarvamused, rääkimata juba rahvusvahelistest infoallikatest, on blokeeritud, siis pannaksegi nn lihtne venelane uskuma, et käib järjekordne püha sõda oma vabaduse kaitseks.

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Venemaa tungis Ukrainale kallale ja peab seal röövsõda. Kuidas seda teisiti nimetadagi, kui üks tahab teiselt vabaduse röövida. Lõpuks ometi on ka Lääne maailm aru saanud, mis oht neid tegelikult idast varitseb. Üsna üksmeelselt on astutud otsustavaid ja ka jõulisi samme agressorriigi vastu. Venemaad on tabamas rängad sanktsioonid, mis peaksid ta põlvist nõtkuma, kui mitte päris käpuli võtma. Üle kahekümne aasta suutis Venemaa president Putin oma tõelist palet varjata, aga nüüd on mask rebenenud ja kaasaegse paaria ebainimlik irve kõigile nähtav. Kuidagi kohatu tundub neil ärevil päevil spordiareenidel omavahel võistelda. Eriti veidralt mõjub nende sportlaste arusaam, kes püüavad seda õigustada väitega, et sporti ja poliitikat ei tohi omavahel seostada. Selline hoiak on ohtlik, sest lõpptulemusena soosib see agressorit. Tegu oleks nagu Putini poolt vallapäästetud sõja tumma heakskiiduga.

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ajalugu on võitjate kirjutatud. Seda fakti on ajaloouurijad tihti korranud, kui nad põrkuvad kokku mõne takistusega möödanikust ja mille lahtimuukimiseks saavad nad toetuda vaid tollaste valitsejate poolt maha jäetud märkidele. Venemaa president Vladimir Putin otsustas ajalugu kirjutama hakata aga juba enne võitu. Ukrainasse sissetungimise eelõhtul pidas ta vene televisioonis maha tunniajalise loengu, kus ajalooline osa tundus senisele käsitusele uut värvi saavat. Putin peab praegust Ukrainat Vladimir Iljitš Lenini nimeliseks moodustiseks. Sajanditagused bolševikud eesotsas oma liidriga olla andnud mõned Venemaa osad, näiteks Donbassi ja Harkivi, Ukrainale. Et see saaks tööstust arendada ja sellega nõukogude Venemaale kasulik o

[caption id="attachment_228211" align="aligncenter" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tänavuse hooaja iluuisutamisekomeet Kamila Valijeva põles olümpiaareenil läbi ja sai treener Eteri Tutberidze käest sugeda. Uisutaja nõtked põlved lõid kergelt võbisema, kui ta alustas kava lõpetavat piruetti. Maurice Raveli sugestiivse „Bolero“ üha intensiivsemaks ja jõulisemaks muutuva lõppakordide saatel vuhisenuks jääareeni kõrge lae alla nagu mingi irvitava näoga viirastus. Mitte keegi kohalolijaist ei pannud seda tähele. Inimesed vaatasid arusaamatuses jääovaalile, kus enne tänast õhtut neid alati oma esinemisega lummanud imeuisutaja lõpetas oma läbikukkunud etteaste. Poordi taga ootas treener, kelle nõelteravad silmad pildusid juba kurje sädemeid. Uisutaja habras kuju vajus veelgi enam longu ja ta kattis näo kätega, et varjata silmi tungivaid pisaraid. Sel hetkel libises üle areeni tume vari.

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa[/caption] Paar päeva tagasi käis eestlane halli näoga ringi ja piinles kui kõhuvaludes – et tuleks ikka meile ka mõni olümpiamedal. Kas või ükski. Nüüd võitis Kelly Sildaru pargisõidus pronksmedali ja kohe tekkis uus mure – kas ta ikka võitis pronksi või hoopis kaotas kulla? Ette vabandades võibolla mitte kõige kohasema võrdluse pärast, aga meie rahval on ju vanasõna „aita veel sant sauna, päras pese tal selg ka puhtaks”. Harva, kui inimene on saaduga rahul, ikka kipub talle väheks jääma. Võib ju arutama jäädagi, et poleks pealtnäha parimal katsel Kelly suusal klamber lahti tulnud, siis oleks ta hoopis kirkama medali võitnud. Pärast võistlust võis Kelly silmiski märgata pettumushelki, aga autasustamistseremoonia ajaks oli see juba kadunud. Üldse on „oleks“ ju paha poiss ja „poleks“ on sama paha. Ometi vindub see „oleks“-leegike hinges edasi ja kangesti tahaks talle puid alla laduda. Juba eelvõistlusel jättis Kelly enesekindlus mulje, et tema ongi selle mäe valitsejanna. Konkurendid olid oma katsetel närvilisemad. Finaalvõistlust alustas Kelly taas enesekindlalt ja läks liidriks.

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa[/caption] Paari päeva eest kujutasin ette, et kirjutan tänases lehes Kelly Sildaru meisterlikust finaalsõidust pargisõidu rajal. Võidetud medalist samuti. Aga võta näpust! Pühapäeval toimuma pidanud kvalifikatsioonivõistlus lükati paksu lumesaju ja tugeva tuule tõttu edasi esmaspäevale, lõppvõistlus aga täna varahommikule. Eestlane peab jälle ootama ja kannatama. Võistluste edasilükkamine andis märku aina jõudsamalt maailma muutvast tehnoloogiaajastust. Mis seni oli tavapärane, muutub nüüd aina kentsakamaks. Ja vastupidi. Hiinlased tootsid mängudeks mägede viisi tehislund ja katsid sellega 100protsendiliselt kõik võistluspaigad. Kui aga taevast hakkas langema looduslikku lund, keelati võistlus ära – lumesadu segab suusatamist! Meie äraspidiseks kippuvas maailmas on selline arusaam ilmselt asjade normaalne hinnang.

Eesti mammutseriaali „Viiest viis” uuenenud võttegrupp, ETV asemel Kanal 2, jõudis samuti Pekingi olümpiaradadele. Mitmeid aastaid talvistel kuudel meie televaatajate seas aina menukamaks muutuv sari kajastab teadupärast suusatajate elu. Peaosalisi kehastavad välismaa parimad jõud, aga üsna kopsakates kõrvalosades võib näha kodumaiseid esinejaid. Spordikaugetele inimestele teadmiseks, et lugu ei ole ainult suusalaskmisest, vaid ka meie noorte igapäevaelust ja muredest. Näiteks, miks mul täna hea päev ei olnud, kuigi tunne oli hea. Või miks mul täna jalad valutasid, kuigi ilm oli täitsa soe. Või miks ei suutnud ma täna keskenduda, aga siin võib põhjus olla igasugustes kodustes toimetamistes. Lihtsad argised mured, millistega me kõik ju aeg-ajalt kokku puutume. Võib-olla just selle tõttu on noored ekraanikangelased paljudele meeldima hakanud. Neid võetakse juba oma pere liikmetena. Näiteks igaõhtuse AK uudisteankru või ilmateate ettelugeja puhul võib küll aegajalt tunduda, et nad istuksid nagu sinu elutoa diivanil.

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Mikaela Shiffrin on slaalomis läbi aegade maailma edukaimana võitnud 47 MK-etappi. Ta on neljakordne maailmameister ja Sotši 2014. aasta taliolümpiamängude võitja. Pyeongchangis 2018. aastal võitis ta olümpiakulla suurlaskumises. Neil kahel alal polnud ta enne Pekingi OMi enam kui nelja aasta jooksul mitte kordagi katkestanud. Pekingi OMil on 26aastast USA sportlast tabanud aga nagu mingi needus. Mõlemal alal lõppes Mikaela teekond juba avalaskumise esimestel meetritel, kui ta rajalt välja sõitis. Mäesuusatamise võistluspaika nimetatakse Jääjõeks (Ice River) ja selle jäist vaenulikkust sai suurfavoriit karmilt tunda. Enne mänge julges Mikaela arvustada Hiinas esinevat inimõiguste rikkumist, kahetsedes, et ROK üldse annabki sellistele diktatuuririikidele mängude korraldamisõiguse. Nüüd oleks Hiina kurjad mäetrollid nagu ellu ärganud ja Mikaelale tema sõnade eest kätte maksnud. Igatahes istus ta eile pärast väljasõitu slaalomiraja kõrval lumel ning nii murtud olekuga ja nukrate silmadega inimest võib kohata vaid leinatalitusel.

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Aleksandr Bolšunov oli suusavahetusega sõidu viimasel kilomeetril täielikult emotsioonide meelevallas. Üle minutilise edumaaga lähima jälitaja ees juhtides lõi ta finiši poole liueldes rajaäärsete poolehoidjatega käepatsu ja kummardas mitmel korral publikule. Finišisirgele jõudes haaras ta Venemaa olümpiakomitee lipu, sest oma riigi lipu all ei tohi meie idanaabrid juba mitu aastat võistelda – selle keelu tõi neile kaela dopingureeglite rikkumine lausa riiklikul tasandil. Teisena jõudis finišisse Denis Spitsov ja venelaste rõõm kahekordistus. Kulus veel ligi minut ja kolmandana üle lõpujoone libisenud Iivo Niskaneni läks Balšunov tervitama nagu head sõpra. Aleksandri tänutunne oli kaugele näha ja õige kah – Iivo aitas tal distantsi esimesel poolel ehk 15 kilomeetri klassikalises suusatehnikas läbimisel ülejäänud konkurentidest lahti tõmmata. Võibolla oli tänu ka selle eest, et Iivo suutis sel päeval kõik norralased oma selja taga hoida.