Reedel, 30. mail esietendub Tallinnas Haapsalust pärit kunstniku Urmas Lüüsi tehnomuusikal #Error #Corpus #Machina.
Urmas Lüüs on kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti magistrant, aga ta mängib ka muude kunstivormidega, püüdes neid ühendada. Ka tema tehnomuusikal ühendab nüüdistantsu, skulptuuri, kontsertetenduse ja kineetilise liikumise, nii et tehnomuusikali asemel võinuks olla lavastusel ka mõni teine määratlus.
„Eesmärk on otsida eneseväljendusviise, mis oleksid sünergia koreograafiast, helikunstist, tehnoloogia rakendamisest ja kujutavast kunstist,“ on Lüüs lavastuse kohta öelnud.
Etenduse käik on ühesugune, aga mis laval täpselt sünnib, ei saa ette ennustada, sest kõik ei allu inimkeha kontrollile.
„Tean, mida hakkan tegema, aga kuidas ma sihtpunkti jõuan, mida mu keha teeb, see sünnib iga kord uuesti,“ kirjeldas Lüüs.
Laval on ainult Lüüs, kes on osa masinaid ühendanud oma keha külge. Signaalid, mida keha masinale annab, tekitavad heli.
„Surun käelihast pinge alla, kuni käed hakkavad tegema liigutusi, mille üle mul ei ole kontrolli,“ tõi Lüüs ühe näite. „Need kontrollimatud liigutused panevad pilli helisema.“
Lüüs liigitab oma lavastuse tehnoloogilise tetari valdkonda. Kui tavateatris on tehnilised seadmed – prožektorid jms, mis aitavad kaasa teatriime sünnile – vaataja silma alt ära, siis tehnoloogilises teatris on see kõik laval nähtavaks tehtud. Nii nagu muusika sünnib kohapeal, sünnib ka valgus, ilma et oleks vaja heli- või valgustehnikut. Valguse allikas luuakse kohapeal.
Lüüs kasutab etenduses oma bändi Postinstrumentum.
„Esmalt on liikumine ja tants, mis loovad muusika,“ tõi Lüüs välja oma lavastuse põhilise erinevuse. Tavaliselt luuakse tants juba valmis muusikale, tavaliselt kontrollib tantsija oma keha ja interpreet oma instrumenti. Lüüsi lavastuses on kõik pea peale pööratud.
Urmas Lüüs lõpetab kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti osakonnas magistratuuri. Ta on A-galerii juhatuses, ehitab välja oma ateljeed ja töötab ka Sõltumatu Tantsu Ühenduse juures.
Lüüs lisas, et neli viimast aasta on ta tegelnud etenduskunstiga, enamasti aidanud või assisteerinud.
„Nüüd tunnen, et kui tahan olla tõsiseltvõetav, pean mingi verstaposti maha panema. Näitama, et suudan kõigega hakkama saada, et minuga võib arvestada,“ põhjendas Lüüs esimese autorilavastusega väljatulekut. „Esimene sooloprojekt on tähtis. See on nagu selli meistritöö keskajal.“
„Haapsaluga olen seotud sedavõrd, et teen suvel Loomekeskuse juures midagi,“ ütles Lüüs. „Kindlasti tuleb filmiõhtu 19. augustil.“
Lüüsi tehnomuusikal etendub 30. ja 31. mail kl 19 Okasroosikese lossis Tallinnas.
Oma lavastuse Haapsallu toomise kohta ütles Lüüs, et tahaks tulla, aga see pole nii lihtne. Kohale tuleb tuua palju kraami. Etendus kestab tund aega, aga ülespank ja mahavõtmine on kolme päeva töö. Seepärast võiks see kõne alla tulla koos mõne suurema ürituse või festivaliga, pakkus Lüüs.