Kui leiab kinnitust, et šaakalid on Eestisse ise sisse rännanud, tuleks nad meie imetajate hulka arvata.
Nädala alguses tabasid jahimehed Pärnumaal Häädemeeste lähedal Eesti kolmanda šaakali. Kuna uus leiukoht jäi vähem kui paarikümne kilomeetri kaugusele Läti piirist, kalduvad loomauurijad üha rohkem arvama, et šaakalid pole inimese abiga Eestisse jõudnud, kirjutab tänane Eesti Päevaleht. Seega pole tegemist võõrliigiga, vaid siia looduslikult levinud liigiga.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juht Peep Männili arvates tuleb juhul, kui šaakalite looduslik levik muutub tõenäolisemaks, liigi praegune staatus üle vaadata: kas võtta neid endiselt võõrliigina või kanda nad Eesti imetajate nimekirja. Siis tuleks täpsustada, kas loom hakkab kuuluma jahiulukite hulka või mitte.
Šaakalite staatuse küsimust arutatakse ilmselt kevadel.
Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja Kaja Lotman Lotman pakub, et väljaspool Läänemaad lastud šaakalid võivad olla pärit ühest šaakaliperekonnast, kes avastati Hanila vallas. „Kuna Hanila vallas elutseva perekonna kohta tulid esimesed teated juba 2010. aastal, võivad need olla selle perekonna eelmiste aastate kutsikad, kes on laiali jooksnud,” rääkis Lotman. „Või siis on nii, et meil on üks väike šaakaliperekond, kellele tuleb kuskilt uusi loomi juurde.”
Eesti esimene šaakal tabati Hanila vallas. Teine loom, kes osutus hilisemal kontrollil šaakaliks, lasti maha augustis Kiviõli lähedal.
Nii Pärnu-, Lääne- kui ka Ida-Virumaal tabatud šaakalite päritolu kohta loodetakse selgust saada geeniuuringutega. Nii võeti ka sel nädalal Pärnumaal tabatud loomalt DNA-proov, mis saadetakse samuti Tartu ülikooli laborisse.
Pikemalt saab lugeda Eesti Päevalehest.
hmm, aga kõigepealt oli vaja ikka need esimesed vähesed maha kõmmutada?