Reedel, 14. juunil on Eestis lipu- ja üleriigiline leinapäev. Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Lipu võivad heisata ka kõik teised.
Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus esimene massiküüditamine Eestis. Samal ajal korraldati küüditamisoperatsioone ka Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldavas. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti NKVD poolt kokku umbes 6000 inimest Eestist.
Üleriigilisel leinapäeval toimub Tallinnas mälestustseremoonia ja –jumalateenistus. Lisaks korraldavad kodanikuühendused Vabaduse väljakul küüditamislugude kogumise, kus jagatakse ka leinapäevaks loodud sümboliga rinnamärki – mustvalget Lootuse lille. Lootuse lillega rinnamärk sümboliseerib leina ja ohvrite mälestamist ning ühtlasi lootust ja meelekindlust, et sarnased teod enam iialgi ei kordu.
Üle Eesti toimuvad küüditatute mälestamisüritused veel Tartus, Rakveres, Hiiumaal, Keilas, Purtse Hiiemäel, Türil, Haapsalus ja Ristil, Viljandis, Saaremaal, Valgas ja Võrus.
Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse kell 22.00.
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.
