President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja riigikogus vastu võetud jahiseaduse, sest leidis, et see on põhiseadusega kooskõlas.
Presidendi kantselei ametnikud töötasid riigipeale seaduse väljakuulutamise otsustamiseks ette nähtud 14 kalendripäeva vältel vastuolusid tekitava jahiseaduse ning selle menetlemisega seotud materjalid põhjalikult läbi, kogudes ka lisateavet, teatas presidendi kantselei BNSile. Töö tulemusena vaieldamatult põhiseadusvastaseid sätteid seaduses ei tuvastatud.
Küll aga selgus info kogumise käigus, et jahimeeste seas on tuntav ebakindlus ja ebaselgus paljudes olulistes küsimustes, mis seonduvad uue seaduse rakendamisega. Näiteks ilmnes, et jahipidajate seas on levitatud eksitavat teavet, justkui tuleks uue seaduse alusel juba sel aastal asuda osaliselt ulukikahjusid hüvitama või sõlmida kiirkorras maaomanikega lepinguid. Seadus ei anna alust kummalegi väitele, ent olukord, kus nõnda palju inimesi on mures jahipidamise tulevase korralduse pärast, on kahetsusväärne.
Riigipea hinnangul tuleb kiiresti ja arusaadavalt selgitada jahipidajate ja maaomanike õigusi, kohustusi ning keskkonnakaitse tagamise põhimõtteid. Palve jagada tõest teavet on suunatud kõikidele vaidlusi tekitanud menetluse osapooltele.
Seepärast peab president Ilves oluliseks võimalikult kiiresti, aga kindlasti enne jahiseaduse jõustumist anda üheselt mõistetavad selgitused uue seaduse mõjude kohta nii jahimeestele kui maaomanikele ja looduskaitsjatele, samuti tuleb jälgida seaduse rakendumist ja vajadusel kaaluda sellesse paranduste tegemist.
Riigikogu võttis 25. aprillil vastu uue jahiseaduse, mis on saanud nii jahimeeste kui metsaomanike kriitika osaliseks. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 45 riigikogu liiget ja vastu 39 riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud jahiseadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.
2008. aastast ettevalmistatud uus jahiseadus loob alused maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vaheliste lepingute sõlmimiseks. Lepingu puudumisel on maaomanikul võimalus põdra ja metssea tekitatud jahikahjustuse osalise kompenseerimise taotlemiseks.
Uue seadusega luuakse piirkondlikud jahindusnõukogud, kes otsustavad ja kooskõlastavad uluksõraliste küttimispõhimõtteid ja -struktuuri. Nõukogudesse hakkavad kuuluma jahipiirkondade kasutajad ja maaomanikud ning lisaks riigi esindaja.
Uue seaduse järgi on maaomanikul õigus korraldada oma maal jahti väikeulukitele, et ennetada loomade poolt tekitatavat kahju. See on lubatud kinnistu suurusest sõltumata, küll aga on jaht keelatud tiheasutusaladel. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala on vähemalt 5000 hektarit. Uus seadus nõuab, et kõikidel jahimeestel oleks sooritatud suurulukite laskekatse.
Riik kehtestab edaspidi küttimismahud suurkiskjatele ja hallhülgele ning koostab igal aastal seirearuande kõikidele jahiulukitele koos soovituslike küttimismahtude ja -struktuuriga. Liigi soodsa seisundi tagamiseks võib riik vajadusel jahipidamist piirata või selle peatada.
Muudetakse ka keskkonnatasude seadust, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga. Selle suurus on vahemikus 10–20 eurot aastas. Aastamaksu kohustus on jahimehel, kes soovib jahti pidada tulirelvaga.
Kuus opositsiooni kuuluvat riigikogu jahimeeste toetusgrupi liiget pöördus esmaspäeval president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata uus jahiseadus, kuna see läheb vastuollu põhiseadusega.
