Keskkonnaamet taotleb kohtult hundijahi peatamise lõpetamist

BNS

Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. VALERI ŠTŠERBATÕH

2018. aasta talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh

Keskkonnaamet esitas kolmapäeval Tallinna halduskohtule taotluse, milles palub hundijahi peatamise lõpetamist esimesel võimalusel.

Kohus kohaldas eelmisel nädalal keskkonnaameti väljastatud 1. novembri korraldusele esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Nüüd taotleb keskkonnaamet halduskohtult esialgse õiguskaitse lõpetamist.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis on hundi populatsioon tugev ning ei ole alust kahelda nende arvukuse mõõtemetoodika tõepärasuses. „Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Küttimine on üks teguritest, et saavutada ohjamiskavas seatud eesmärgid,“ rääkis Kukk.

Keskkonnaamet määras hundi esialgseks küttimislimiidiks 90 looma. Novembri alguse seisuga on keskkonnaagentuuri andmetel Eestis kindlalt teada 29 hundi pesakonda. Sellest lähtuvalt teeb keskkonnaagentuur ettepaneku lisaks juba kinnitatud mahule lubada küttida veel 27 hunti.

Leelo Kukk lisas, et keskkonnaamet toetab ettepanekut küttida käesoleval jahihooajal kokku 117 hunti. „Eestis läheb hundil väga hästi ning nende arvukus on järk-järgult tõusnud, mis näitab, et looduskaitses ja jahinduses on tehtud õigeid otsuseid. Paraku kaasnevad huntide arvukuse tõusuga ka kahjud ning seetõttu on kaitse- ja ohjamiskavas seatud nii alam- kui ülempiir, et tagada hundi soodne seisund, samas hoides kahjustused kontrolli all. Küttimise keeluga kaasnevad riskid, millel on hundi populatsioonile hoopis negatiivsemad tagajärjed. Euroopast on mitmeid näiteid, kus seesugusel juhul toimub loomade mürgitamine ning salaküttimine, ei usu, et keegi tahaks meie huntidele selliseid tagajärgi,“ lausus Kukk.

Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Tallinna halduskohus kohaldas keskkonnaameti 1. novembri korraldusele esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini.

Esialgse õiguskaitse ajal hunte küttida ei tohi. Kohus ootab poolte argumente 18. novembrini, et otsustada, kas esialgset õiguskaitset pikendada või mitte.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Rähn
7 päeva tagasi

Miks peaks inimsed kannatama huntide terrori pärast ja nutma oma koduloomi taga ? Algatuseks tuleks sellelt Elerilt kohtu kaudu kõik tema huntide poolt tehtud kahjud välja nõuda. Sest just tema teeb alati avalduse kohtusse hundilubade tühistamiseks. Ja hämmastaval kombel on kohus need seni rahuldanud. Mõttekoht Kapole…

maamees
7 päeva tagasi

Kui kohus tegutseb vastu rahva tahtele ja huvidele, siis hakkab tööle omakohus.

juhan
7 päeva tagasi
Reply to  maamees

Palun kasvõi üits näide omakohtust Eestis