Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega.Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
35 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Anonüümne
5 kuud tagasi
Jaanipäevaeelne keelekümblus, lisaks joogid ja veel midagi üllatuseks…
Lääne Elu
5 kuud tagasi
Sellepärast ongi see koolivärk pekkis et koole juhivad elukauged tibinad.
Noored, noored kellel polegi kogemust….jne need on kõige õudsamad
Metsaküla elanik
5 kuud tagasi
Ainult lollid käivad päris koolis
Jah,
5 kuud tagasi
Nüüd on meeletult suurt tormijooksu oodata.
Kõik need, kes arvavad, et õpetaja palk on juba niigi liiga suur, pikk puhkus jne- ootame kõiki kooli tööle!
Elsa
5 kuud tagasi
Miks ei saa tänasel päeval rakendada süsteemi, mis töötas eelmise korra ajal? Koolid, ka haiglad, annavad ülikoolidele teada, mis õpetajat või arsti vaja on ja need, kes tudeerisid riigi eelarvelisel õppekohal, suunatakse kaheks, kolmeks aastaks sinna tööle. Kes õppis oma raha eest, võib kohe pärast lõpetamist minna sinna kuhu süda soovib. Kui ikka riik su õpingud kinni maksis, siis pead ka oma panuse selle vastu andma. Suunatud elukoht on omavalitsuste rida, organiseeritud nn ametipind.
To Nojah: Olen ka kuulnud väidet, et veneaegne suunamissüsteem oli inimõigusi pärssiv. Aga see ei veena. Äsja kehtestatud automaks, ammu kehtinud maamaks on samuti diskrimineerivad. Eelmisel eesti ajal olid ka jalgratta- ja raadiomaks. Soomes televiisorimaks. Sõiduki sundkindlustus. Või võtame kaitseväekohusluse. Sind viiakse kes teab kuhu, nõutakse kes teab mida (karmil ja vastuvaidlemist välistaval toonil) ja kui vaja, annad rohemarksismi eest isegi elu! Aga Elsa ei väitnudki, et suunamise talumine olgu kohustuslik erinevalt auto- või maamaksust. Kel raha jätkub, võib pärast arstikutse omandmist lehvata kuhu tahab. Kusjuures olen märganud veneaegsete sundsuunatute juures ‘Stockholmi sündroomi’. Kuigi paljud neist saadeti ‘suvalisse provintsi’, ajasid… Loe rohkem »
riik maksab ka näiteks ehitajaks õppiva inimese koolituse kinni, mis kestab vähemalt 3a ja pole ka odav. Kas neile peaks ka sunniviisiline suunamine olema, et ei jookseks kõik Soome tööle…
neid, kes tahavad õpetajaks saada on niigi vähe või siis põlevad paljud läbi paari aastaga. Kui tuleb veel kohustuslik suunamine ei lähe keegi seda ametit õppima.
Paistab et mõnel reaalsustaju 0 s . Lihtõpetajate ja pehmete erialade õpetajate õppekohtadele konkurss5-7 kohale, mõnes kohas lausa üle 10 . Puudus on reaalainete õpetajaid. Ja kuidas seletad fakti et 12 000 l õpetajakohal töötab 17 000 õpetajat ! ( Eu keskmist arvesse võttes oleks meil vaja aga üldse vaid 7300 õpetajat)
Sellest on juba nii palju kirjutatud, aga vanamuti ajukapatsiteet ei võimalda asjadest adekvaatselt aru saada. No teeme siis puust ette ja punaseks.
Tavaline põhikool, kõik üheksa klassi olemas, ja seal tavaline muusikaõpetaja. Esimesest viienda klassini muusikat kaks nädalatundi, kuuendast üheksandani üks nädalatund. Riik arvestab koolile sellise õpetaja eest haridustoetust 14:22=0,64 ametikoha eest. Aga inimest loetakse ikka täisarvudes.
Klassiõpetajatest on ilmselge ületootmine.
Oskavad just nagu kõike, samas põhjalikult mitte midagi.
Paljud neist õpivad lühikursustel mingi eriala juurde, aga see pole see…
Puudus on aineõpetajatest, kes oma ainet ka sügavuti tunnevad.
Kui vaadata Õpetajate Lehe kuulutusi, otsitakse klassiõpetajaid päris palju. Siin kolledžis lõpetati nende väljaõpetamine ka ära. Ka suur hulk klassiõpetajaid on pensioniealised kes lähiajal võivad tööturult lahkuda. See väide ei ole küll õige, et on ületootmine. Klassiõpetajat peeti kunagi tõesti kõige targemaks õpetajaks, sest talle õpetati väga põhjalikult kõiki põhiaineid mida 1.- 6 klassis õpitakse. Praeguste klassiõpetajate ettevalmistus tundub olevat pealiskaudsem ja mõne konkreetse aine kesksem. Kahjuks võetakse tööle ka parema puudumisel inimesi tänavalt, kelle teadmiste ja oskuste tase on kaheldav ning õpetamise kvaliteet madal. Smas paljud klassiõpetajad õpetavad ka põhikoolis ja mitte halvasti. Klassiõpetaja on see inimene kes laob… Loe rohkem »
Pere ja kodu ikka Haapsalus. Ei taha ja ei kujuta ette tööd Vormsi saarel. See sõitmine ei tasu ikka ära, Haapsallu ja Vormsile. Sõitu ei maksa keegi ju kinni.
Jah
5 kuud tagasi
Nii ilus
Küsimus
5 kuud tagasi
Milleks keskkool? Milleks sellises väikeses kohas hispaania ja prantsuse keel? Otsitakse küll õpetajaid, aga isegi koormuseid pole välja toodud( pigem tundub linnukese otsimisega, et neid mitte palgata)
Iga võõrkeel on rikkus, vaatamata sellele, kas saad seda pidevalt edasises elus rakendada või mitte. Uus keel avardab silmaringi, viib lähemale maailma kultuurile, aitab mõista ajalugu ja rikastab ka emakeelt. Lisaks võiks nii väikese rahva iga inimene osata vähemalt kolme võõrkeelt.
Jaanipäevaeelne keelekümblus, lisaks joogid ja veel midagi üllatuseks…
Sellepärast ongi see koolivärk pekkis et koole juhivad elukauged tibinad.
Noored, noored kellel polegi kogemust….jne need on kõige õudsamad
Ainult lollid käivad päris koolis
Nüüd on meeletult suurt tormijooksu oodata.
Kõik need, kes arvavad, et õpetaja palk on juba niigi liiga suur, pikk puhkus jne- ootame kõiki kooli tööle!
Miks ei saa tänasel päeval rakendada süsteemi, mis töötas eelmise korra ajal? Koolid, ka haiglad, annavad ülikoolidele teada, mis õpetajat või arsti vaja on ja need, kes tudeerisid riigi eelarvelisel õppekohal, suunatakse kaheks, kolmeks aastaks sinna tööle. Kes õppis oma raha eest, võib kohe pärast lõpetamist minna sinna kuhu süda soovib. Kui ikka riik su õpingud kinni maksis, siis pead ka oma panuse selle vastu andma. Suunatud elukoht on omavalitsuste rida, organiseeritud nn ametipind.
Ärge unustage, et meie riigis kehtib nüüd demokraatia mitte diktatuur.
To Nojah: Olen ka kuulnud väidet, et veneaegne suunamissüsteem oli inimõigusi pärssiv. Aga see ei veena. Äsja kehtestatud automaks, ammu kehtinud maamaks on samuti diskrimineerivad. Eelmisel eesti ajal olid ka jalgratta- ja raadiomaks. Soomes televiisorimaks. Sõiduki sundkindlustus. Või võtame kaitseväekohusluse. Sind viiakse kes teab kuhu, nõutakse kes teab mida (karmil ja vastuvaidlemist välistaval toonil) ja kui vaja, annad rohemarksismi eest isegi elu! Aga Elsa ei väitnudki, et suunamise talumine olgu kohustuslik erinevalt auto- või maamaksust. Kel raha jätkub, võib pärast arstikutse omandmist lehvata kuhu tahab. Kusjuures olen märganud veneaegsete sundsuunatute juures ‘Stockholmi sündroomi’. Kuigi paljud neist saadeti ‘suvalisse provintsi’, ajasid… Loe rohkem »
riik maksab ka näiteks ehitajaks õppiva inimese koolituse kinni, mis kestab vähemalt 3a ja pole ka odav. Kas neile peaks ka sunniviisiline suunamine olema, et ei jookseks kõik Soome tööle…
neid, kes tahavad õpetajaks saada on niigi vähe või siis põlevad paljud läbi paari aastaga. Kui tuleb veel kohustuslik suunamine ei lähe keegi seda ametit õppima.
Paistab et mõnel reaalsustaju 0 s . Lihtõpetajate ja pehmete erialade õpetajate õppekohtadele konkurss5-7 kohale, mõnes kohas lausa üle 10 . Puudus on reaalainete õpetajaid. Ja kuidas seletad fakti et 12 000 l õpetajakohal töötab 17 000 õpetajat ! ( Eu keskmist arvesse võttes oleks meil vaja aga üldse vaid 7300 õpetajat)
Palun, ära sellele teemal kommenteeri. Sa ei saa üldse asjast aru. Sinu haridus jääb nõrgaks, et sellest aru saada.
Sellest on juba nii palju kirjutatud, aga vanamuti ajukapatsiteet ei võimalda asjadest adekvaatselt aru saada. No teeme siis puust ette ja punaseks.
Tavaline põhikool, kõik üheksa klassi olemas, ja seal tavaline muusikaõpetaja. Esimesest viienda klassini muusikat kaks nädalatundi, kuuendast üheksandani üks nädalatund. Riik arvestab koolile sellise õpetaja eest haridustoetust 14:22=0,64 ametikoha eest. Aga inimest loetakse ikka täisarvudes.
Täpselt. Ja kui selline õpetaja omab autot või elab linnas, ja ülejäänud tunnid saab kahes teises koolis 0,18*2 siis üks õpetaja on kohe 3 õpetajat.
Eksid- need 17 000 on erineva nimega õpetajad (võrdlus- Haapsalus elab u 10 000 elanikku)
…palun viidet sellele nimekirjale.
Ei tea, mis õpetajaid Kullamaa otsib, pehmeid või kõvasid?
Kui IRW in tõesti TL, siis sa pole isegi pehme, sa oled ju lödi.
Ka õpetaja, kuid algklassi õpetaja. Kuid neid tööpakkumisi mega harva, Haapsalu linnas vähemalt. Muud kohad ei huvita. Ei tasu sõitmine ära kahjuks.
Õpi midagi lisaks, laiendad enda profiili! Endal kergem, teistel parem.
Klassiõpetajatest on ilmselge ületootmine.
Oskavad just nagu kõike, samas põhjalikult mitte midagi.
Paljud neist õpivad lühikursustel mingi eriala juurde, aga see pole see…
Puudus on aineõpetajatest, kes oma ainet ka sügavuti tunnevad.
Vajalik on induviduaalne lähenemine õpetamisel, siis on lõpptulemus mõlemale poolele vastuvõetavam
Personalitseeritud õpe
Kui vaadata Õpetajate Lehe kuulutusi, otsitakse klassiõpetajaid päris palju. Siin kolledžis lõpetati nende väljaõpetamine ka ära. Ka suur hulk klassiõpetajaid on pensioniealised kes lähiajal võivad tööturult lahkuda. See väide ei ole küll õige, et on ületootmine. Klassiõpetajat peeti kunagi tõesti kõige targemaks õpetajaks, sest talle õpetati väga põhjalikult kõiki põhiaineid mida 1.- 6 klassis õpitakse. Praeguste klassiõpetajate ettevalmistus tundub olevat pealiskaudsem ja mõne konkreetse aine kesksem. Kahjuks võetakse tööle ka parema puudumisel inimesi tänavalt, kelle teadmiste ja oskuste tase on kaheldav ning õpetamise kvaliteet madal. Smas paljud klassiõpetajad õpetavad ka põhikoolis ja mitte halvasti. Klassiõpetaja on see inimene kes laob… Loe rohkem »
Miks vormsisse ei kanditeerinud ? Haapsalu lähedal, Vormsis ametikorteri võimalus, vähe lapsi klassis, aga jah liitklass.
Pere ja kodu ikka Haapsalus. Ei taha ja ei kujuta ette tööd Vormsi saarel. See sõitmine ei tasu ikka ära, Haapsallu ja Vormsile. Sõitu ei maksa keegi ju kinni.
Nii ilus
Milleks keskkool? Milleks sellises väikeses kohas hispaania ja prantsuse keel? Otsitakse küll õpetajaid, aga isegi koormuseid pole välja toodud( pigem tundub linnukese otsimisega, et neid mitte palgata)
Võõrkeeli tasub õppida juhul kui leiad õpitule kindla rakenduse praktilises elus!
Iga võõrkeel on rikkus, vaatamata sellele, kas saad seda pidevalt edasises elus rakendada või mitte. Uus keel avardab silmaringi, viib lähemale maailma kultuurile, aitab mõista ajalugu ja rikastab ka emakeelt. Lisaks võiks nii väikese rahva iga inimene osata vähemalt kolme võõrkeelt.
Artikkel: KEELEKASTE- Polüglottidest ja blondiinidest
Õpetajate Leht 3.detsember 2021
Tõele otsa vaadates on see hea ning kasulik artikkel lugemiseks ja huumorisoone tuunimiseks
Et siis väikeses kohas ei peakski antama lastele võimalust silmaringi ja hariduse suurendamiseks? Maal elavad ka inimesed ja kõik ei taha linnas elada
Küsimuse ettepanek siis, milleks maakoolis võõrkeeli? Küsimus, loll Küsimus.
Koolid otsivad sügiseks uusi õpetajaid?
Just nii.