Tänavune aasta kool on Metsküla algkool

Lääne Elu

info@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 14

Fotod: Madis Veltman/Postimees/Scanpix, Urmas Lauri

Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis noori peresid maale meelitav maakool – Metsküla algkool, kes saavutas rahvahääletusel ülekaaluka võidu.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas avaldas võitjale suurt tunnustust: „See, et väike sulgemisohus maakool tänavu konkursi parimaks valiti on enneolematult suure tähendusega. Kinnitan veelkord, et seisan väikeste 1.-6. klassi suuruste maakoolide, sealhulgas Metsküla Algkooli, selja taga. Töötan igapäevaselt selle nimel, et leida omavalitsustega lahendused kodulähedaste väikekoolide säilitamiseks.“

Metsküla algkooli direktori Pille Kaiseli sõnul on aasta kooli tiitel koolile suureks tunnustuseks. „Võib-olla sai rahvahääletuse kaalukeeleks see, et juhtisime tähelepanu Eesti hõreasustusega alade praegusele suurele murele oma koolide ja sellega seoses ka ääremaade üldise arengu pärast. Külakogukondade jaoks on hea kool keskpunkt, mis ühendab ja hoiab koos. Aga mitte ainult – hea külakool tõmbab meepotina ligi uusi noori peresid, kes maale elama asumist muidu kaalumagi ei hakkaks,” rääkis Kaisel.

Kaiseli sõnul on ääretult tähtis osa nende kooli õpikeskkonnast just kogukond. „Koos vanematega toimetades saavad lapsed kogu eluks eeskuju ja kogemuse, kuidas kodukandi elukeskkond üheskoos mõnusamaks muuta,” lisas Kaisel.

Haridus- ja noorteameti peadirektori Jaak Raie sõnul on ameti eestvedamisel juba kuuendat aastat korraldatav konkurss koolide seas jätkuvalt populaarne. „Konkursil osalemine tähendab kooli jaoks koos mahaistumist ja aja võtmist, et märgata ja hinnata seda, mis on enda koolis hästi. Meil on väga hea meel, et nii paljud koolid selle aja ka võtavad ja näitavad ka teistele oma kõige positiivsemaid külgi,” rääkis Raie ning lisas, et sel aastal oli konkursi fookuses koolide põnev õpikeskkond ja on hea meel näha, et meil on nii palju suurepäraseid koole, kus noorte arenguks pakutakse mitmekülgseid võimalusi.

Tänavust aasta kooli soovib Lääneranna vald sulgeda.

„Oleme tunnistajaks kõikjal Eestis väljasuremisohus oleva väga erilise liigi ühele populatsioonile – külakooli lapsed,” tutvustas kool end kandideerimise ajal. „Kas aasta 2023 saab liigi katastroofilise väljasuremise aastaks või saab tänu aasta kooli konkursile külakoolide aastaks ja haruldase liigi püsimajäämine muutub riikliku tähtsusega küsimuseks?”

Metsküla koolis õpib tänavu 21 õpilast. Neist kolmandik on kooli vilistlaste lapsed ning viieteistkümne lapse pered on Lääneranna valda kolinud just Metsküla kooli pärast. Metsküla algkooli õpilased on olnud olümpiaadidel edukad: viimase kümne aasta jooksul on Metsküla lapsed saanud maakondlikel olümpiaadidel 27 esimest, 20 teist ja 15 kolmandat kohta. Lisaks kolm esikohta Nuputa võistluselt, kaks võitu ja kolmas koht õpioskuste olümpiaadilt, seitse esikolmikukohta Hullu Teadlase teaduskonverentsilt jne.

Tiitli puhul läks täna hommikul koolist eetrisse ETV hommikuprogramm „Terevisioon”.

Tänavu kandideeris konkursil 40 üldhariduskooli üle Eesti, kelle seast žürii valis kümme finalisti: Albu Põhikool, Jõhvi Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Metsküla Algkool, Pärnu Mai Kool, Püha Johannese Kool, Tabasalu Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi Vabaduse Kool ja TERA Peedu kool.

Aasta kool 2023 tiitli saaja selgus žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Aasta kooli žüriisse kuulusid sel aastal tiktokker Roosabanaanike ehk Arija Helmvee, Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse projektijuht Kätlin Valge, Ats Mattias Tamm Õpilasesinduste Liidust, Maris Raimets Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Laura Kõrvits ERR-st.

Teise koha sai Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse Kool, kellele järgnes Tallinna Järveotsa Gümnaasium.

2022. aastal pälvis aasta kooli tiitli Läänemaa Ühisgümnaasium. Metsküla kool kandideeris aasta kooli tiitlile ka mullu. Toona sai aasta kooli tiitli Läänemaa ühisgümnaasium, kuid rahvahääletuse võitis ülekaalukalt Metsküla algkool.

2021. aastal Uulu põhikool, 2020. aastal Võru gümnaasium, 2019. aastal Viljandi gümnaasium ning 2018. aastal Tallinna 32. keskkool.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
61 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Rahvas
1 aasta tagasi

Kristiina Kallas Eesti presidendiks!

Tigedik
1 aasta tagasi
Reply to  Rahvas

Never ever

IRW presidendiks!
1 aasta tagasi
Reply to  Rahvas

Pea nüüd hoogu!

Napak
1 aasta tagasi
Reply to  Rahvas

Rahvas ainuisikuna, tule mõistusele!

KODANIK
1 aasta tagasi

Vaatasin hommikul seda hommiku tv d . Ausalt , tahtsin 4 käega peast haarata. Kuidas nii väikestes ruumides üldse lubatakse kooli pidada (olen sisustanud lastehoide ja erakoole – seal oli suur tagaajamine neile ruutmeetritele ) . Kirsike tordil oli söögiruum , halloo:tervisekaitse -sealt saaksite ettekirjutuse suisa 5 leheküljel (meil asutuses käies saadi 3 lehekülge: eu sobinud ei põrandakate , ei kraanikausside arv, külmikuid vähe , toolid ebasobivad jne ) . Nii et huvitav et minister seal ei teavitanud valda sellest et seal kooli pidada ei tohi (nõunikud vist nii kõrgele arenenud pole)

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

Äkki ei avaldaks empaatiavõimetute mölakate kommentaare?

Aga mis muusse puutub, siis Tervisekaitse ja Päästeamet on Metskülas korduvalt käinud ja pole kunagi midagi avastanud. Järjekordsed kriminaalkoalitsiooni valed.

Aga noh, loodame, et nüüd seal vallamajas ise suure pauguga vihast lõhkevad.

tiuts
1 aasta tagasi
Reply to  Mati Põdra

Miks LE ei ole blokeerinud patoloogilist ropendajat ja sõimajat M.Põtra?

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  tiuts

Sõimavad siin ainult IRW ja KODANIK. Ja ka valetavad patoloogiliselt. Muidugi on väga raske elada, kui minister on pime ja publikuhääletusel Metsküla poolt hääle andnud peast lollid.

Muutus valla juhtimises on järjest hädavajalikum. Koos suurpuhastusega allasutused.

Irw
1 aasta tagasi
Reply to  Mati Põdra

No sellised publikuhääled on vaid emotsioonist , paljud pole teadlikudki tegelikkusest . Alles täna tuli ühe pedagoogiga see jutuks , palju õnne talle sünnipäevaks , , oli temagi hääletanud selle kooli poolt , saades aga teada kus kool asub, tal polnud sellest aimugi ,ja mis ta endast kujutab , palju lapsi õpib , arvas temagi et hääl käksi valesti ja paljalt emotsioonist

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  Irw

Ja tegelikkus peaks olema siis see, mida labane koalitsiooniperekond nelja erineva nime all siia kokku pasandab?

Teate, jälgid elukad, ütlesin enne ja ütlen ka praegu: käed Metsküla koolist eemale!

paljale Irw-ile
1 aasta tagasi
Reply to  Irw

Teie jutt emotsioonidest ja reaalsustajust on tühi möla.

Tiiu
1 aasta tagasi
Reply to  tiuts

tiuts, tehke vahet vägisõnadel, ropendamisel ning sõimamisel. Muidu häirivad kogu maailma munad.

Napak
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

See, et sul 4 kätt on, ütleb juba sinu kohta kõik.

Väike nälkjas Nelikäsi
1 aasta tagasi
Reply to  Napak

Mul on ka : )

IRW presidendiks!
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

KODANIK, vaata end peeglist, ja küsi, mis ma (oma) ruutmeetritega teen?
Kirsike tordil – IRW pesidendiks!

IRW presidendiks!
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

KODANIK, kas te olete selle volikogu liikme haldusspetsialistist mees?

Mati Põdra
1 aasta tagasi

Vahet polegi, kumb on kumb, neil on niikuinii kahe peale üks.

Väike nälkjas Nelikäsi
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

Halloo, kodanikud! Käisin eile, kirsike põses, Kürbla hiirte saunas ja kirjutasin Täpiranna Kodukonna- ja Hiirtekaitseametisse suisa SEITSE (7) lehekülge kaebusi, teavitades sealseid spetisaliste , et Kürblas sauna pidada ei tohiks. Kaebekirjas juhtisin ekspertide tähelepanu nii jõu-ja ilunumbrite harjutusväljaku killustiku fraktsiooni, seljapesunuustikute arvu, leilikopsikute nappuse, lavalaudade laiuse ja sileduse kui kerisekivide suuruse jms.-le. Sauna perenaise käitumine jättis ka päris kõvasti soovida. Varsti pannakse see räpane urgas kinni, ma loodan.

Kreeker
1 aasta tagasi

Hullumajast anti linnaluba?

IRW presidendiks!
1 aasta tagasi
Reply to  Kreeker

Hästi öeldud, tore on, et taipate KODANIKU elukohta.

AINUÕÕS
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

Mul pole aju, ei pead ega kättki

Kati Nõdra
1 aasta tagasi

Haa, poolthääled andsid tulemuse! Väga hea.

riho
1 aasta tagasi

jah

Ohir
1 aasta tagasi
Reply to  riho

Ei

võib-olla
1 aasta tagasi
Reply to  Ohir

Hori

Lääne Elu
1 aasta tagasi

Huvitav mis saab siis kui Lääneranna vald teatab et vallal puuduvad vahendid õpetajatele palga maksmiseks.

Tige kala
1 aasta tagasi
Reply to  Lääne Elu

Aga vallal vist ongi mõtekas maksejõuetus välja kuulutada ja asi riigi kätte suunata . Ja siis näete kui valutult need koolid sulguvad

Kontorirott (endine maakas)
1 aasta tagasi
Reply to  Lääne Elu

Huvitav mis juhtub vallaga, kui valla territooriumil pole ühtegi inimest?

Väike nälkjas Nelikäsi
1 aasta tagasi

Siis, kui pärismaalased on läinud, saab ju rahulikult tuulikuid püsti ajada, põllud päikesepaneelidega katta ja võib-olla, kui hästi läheb, tuumajaama ka ehitada. Rahulikult.

Kati Nõdra
1 aasta tagasi
Reply to  Lääne Elu

Siis tuleb vv kambal laiali minna ja oskusametnikud asemele lasta.

Tige kala
1 aasta tagasi
Reply to  Kati Nõdra

Nii ju tehtigi , praegu üritatakse valda august, kuhu endised valitsejad ta ajasid, välja tirida

Prokurör Libe Kala
1 aasta tagasi
Reply to  Tige kala

Kas mõtled juriidilist nõustajat kes ennast “surnud kassi nahaga” august välja tirib?

Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen
1 aasta tagasi

; )

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  Lääne Elu

Õpetajate palk tuleb riikliku õppekava ulatuses otse riigilt, ja seda ei tohi kasutada millekski muuks kui konkreetse kooli õpetajate palgaks.

Küsimus
1 aasta tagasi
Reply to  Mati Põdra

Kui see nii oleks miks see kogukond erakooli teha ei taha ? Vist ikka raha ei tule niipalju

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  Küsimus

Ka sellele

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  Mati Põdra

…on väga lihtne seletus. See annab selge indikatsiooni, et kõrgeima kvaliteediga haridus on võimalik ainult erakoolides.

Ei ole kindel
1 aasta tagasi
Reply to  Mati Põdra

Nagu mõni kodanik siin tõdes ei anna ka Flaksi-Mati Akadeemia lõpetamine mingit garantiid

Arvamus
1 aasta tagasi

Kui seda kooli ei tahetaks sulgeda , vaevalt et see kool oleks isegi nominatsiooni saanud . Nüüd saadi tiitel vaid armutundest

Kontorirott (endine maakas)
1 aasta tagasi
Reply to  Arvamus

Vähemalt nii suudab eestlane oma protestimeelsust väljendada. Pole oluline, kuidas võit tuli, vaid näitab ehedalt ära kuhu suunda poliitikud Eestit tüürima peavad. Mis siis, et hääletus oli nn salajane ja keegi oma näoga kaamerate ette ei julge ronida.
Kahjuks elab Eesti inimeste südametes tugev hirm! Kanname omas ENSV aega, sest mine tea, milliseid meetmeid kasutusele võetakse kui jagan oma meelsust avalikult ja oma näoga.

Tige kala
1 aasta tagasi

No pange hääletusele olukord – selliste metsküla koolide alleshoidmiseks tõstame käibemaksu 2%. Arvake ära mitu % sellega nõus on -2või 3% 🤣

Kontorirott (endine maakas)
1 aasta tagasi
Reply to  Tige kala

Lugupeetud Tige kala. See, et Sina õnnetu oled ja teiste inimeste üle rõõmu ei tunne, tekitab minus kahjutunde. Püsi terve!

Kati Nõdra
1 aasta tagasi
Reply to  Tige kala

Pigem läheb see 2% lihtsalt laiakslöömisele nagu nursipalud jne.

Prokurör Libe Kala
1 aasta tagasi
Reply to  Tige kala

Mis sellise püstituse mõte on? Ehk püstitaja projetseerib lapats põhjas maastikuautoga sõitmist ja droonikaadreid sellest, mis selle mõte on?

Ahhaa
1 aasta tagasi

Rahva meel on muutlik , võtke või see slava ukraini , mis oli enne ja mis on nüüd

IRW presidendiks!
1 aasta tagasi
Reply to  Ahhaa

IRW teab, mis oli enne, ja mis nüüd. Lai haare, nagu Gustave Flaubert’i “Bouvard ja Pécuchet” peategelastel.

Valitud mõtlemine ehk väitlus ehk sõprade arvates
1 aasta tagasi

Miks panna siia miinuseid, tegu oli ju ekspertidega, kes esindasid tõde. Kuidas inimesed kohtuvad ja koos asju ajavad on vaid Lääneranna kolhoosi lehmade aia püstitus.

Väike kilpkonn Riho
1 aasta tagasi

Jah, hirmu on palju. Kui Lihula lasteaias terve kogukonna vaikival teadmisel aastaid lapsi oli mõnitatud, vastati küsimusele, miks keegi teadjatest asjast ei teatanud, kuhu vaja, et väike koht, olevat hirm, et äkki enam ei öelda tere.

7 põlve
1 aasta tagasi
Reply to  Arvamus

Armutunne-afmutunne-atmartunne.

13 küünarnukki
1 aasta tagasi
Reply to  7 põlve

Võtame avasüli vastu ; )

Väike nälkjas Nelikäsi
1 aasta tagasi
Reply to  7 põlve

Ram-ram-ram-ta-ta, tidi-li-bom, pom-pom, pom-pei : )

Kodanik
1 aasta tagasi

Hommikul oli tv s juba hädakisa – koolile vaja juurdeehitust , mille hind aastaid tagasi hinnati 300 000 eurile , nüüd arvatavasti üle poole miljoni . Ri tundu ju eriti reaalne

Kontorirott (endine maakas)
1 aasta tagasi

Olen veendunud, et selline külakogukond on meile eeskujuks nn. linnavurledele.
Paljud tänased otsustajad on elust võõrdunud ja ainuke kokkupuude maaeluga ; Maal vanaemal külas!
Kes meist ei naudi suvel minna maale kui on suvi, soe ja valge? Paraku toimib elu 24 h päevas ja aastaringi.

Reaalsus
1 aasta tagasi

Ei ole ju külakogukonda : 20. õpilasest vaid 7 on kohalikud , ülejäänud on kaugemalt

Kontorirott (endine maakas)
1 aasta tagasi
Reply to  Reaalsus

Lugupeetud reaalsus. Kui tegu ei oleks parima kooliga? Oled sa kordagi mõelnud, miks lapsevanemad panevad lapsed sinna kooli? Usun, et sellises keskkonnas kasvav laps on õnnelik ja need vanemad mõtlevad eelkõige oma lastele. Need vanemad mõtlevad eelkõige oma lastele, ega näe inimestes kokkuhoiu kohti. Oled vist suvitaja, kes soovib rahu ja vaikust kui maal viibid!

Väike kilpkonn Riho
1 aasta tagasi

Läänerannas on palju toredaid emasid-isasid ja nende toredaid lapsi, kes moodustavad imeilusa ühehoidva kogukonna, kes mõtlevadki ainult enda lastele ja nende lastele. Suvitajad ja nende lapsed ei lähe arvesse.

Väike kilpkonn Riho
1 aasta tagasi

Kes mind ei usu, küsigu Endel Lepalt.

Maarja
1 aasta tagasi

Kahju. Väga kahju.

IRW
1 aasta tagasi
Reply to  Maarja

Tõesti kahju et emotsioonid ületavad reaalsustaju

Kodanik
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

Huvitav et humanitaaridel on kadunud reaalsustaju – ise tahavad lausa rahas supelda , aga neid ei huvita kust see raha tuleb . Ökonoomika on nende jaoks ikka mingi väärakuse aste .

Peeter,keda IRW tunneb
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

Aga vaata,IRW,inimestel on vahel seesugused emotsioonid ja vahel leia-
vad need väljundi,nagu siinjuures lugeda võid.Tahes-tahtmata tekib arva-
muste paljusus.