Eesti inimesed viskavad igal aastal ära 17 kg riideid inimese kohta, millest 14 kg jõuab otse prügikasti. Suure osa sellest saaks annetada abivajajatele või viia teise ringi poodidele, et riided uue omaniku leiaks.
19.–27. novembrini tähistatakse üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, mille fookuses on tänavu ringsed ja kestlikud tekstiilid. Keskkonnaministeerium kutsub kampaaniaga inimesi üles mõtlema oma riiete ostuharjumustele ning eelistama taaskasutust.
Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ainuüksi Euroopas visatakse neid igal aastal ära 5,8 miljonit tonni. „Tekstiilijäätmete probleemiga on hädas terve maailm. Inimesed ostavad riideid rohkem kui kunagi varem, aga neist tekkivate jäätmetega ei osata veel kuigi hästi toime tulla. Suures mahus tekstiilide ringlussevõtuks pole ka meil Eestis täna veel toimivaid lahendusi,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas.
Kuid veel suurem keskkonnakahju tekib hoopis riideid tootes. Moetööstus paiskab õhku ligikaudu 10% maailma iga-aastasest kasvuhoonegaasidest – seda on oluliselt rohkem kui rahvusvaheline lennundus ja merendus kokku.
„Riiete tootmiseks kulub väga palju vett ja energiat ning taastumatuid varasid, näiteks naftat. Samal ajal muutub mood väga kiiresti ning kipume ka kergesti oma garderoobist tüdinema. Üha hoogsam riiete tootmine ja ostmine avaldab suurt koormust keskkonnale ning meie ökosüsteemidele,“ selgitas keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.
Mida saab igaüks meist ise ära teha, et säästa maailma tekstiiliuputusest?
Osta vähem!
Kõige parem on riiete liigset tootmist vältida. Mida vähem inimesed tarbivad ja ostavad uusi asju, seda vähem kulub ressursse nende tootmiseks ja jäätmekäitluseks. Kui suudame oma liigseid ostusoove vaos hoida, aitame kaasa kliimamuutuste pidurdamisele.
Vali targalt!
Mõnikord on aga uue toote ostmine vältimatu. Kuid ka siis on võimalik teha keskkonnateadlikumaid valikuid, näiteks teise ringi poode eelistades. Vali ajatu lõikega esemed, mis on valmistatud kvaliteetsest ja vastupidavast materjalist ning mille eluiga saab parandamisega veelgi pikendada. Rõivaid tehakse tihti sünteetilistest materjalidest, mille tootmiseks on vaja palju vett ja energiat ning mis lagunevad looduses aastakümneid. Kuni 35% keskkonnas leiduvast mikroplastist on sinna jõudnud just riiete kaudu. Seetõttu tuleks tarbimisel eelistada puuvilla, villa, lina, kanepit, bambust või muud looduslikku materjali. Inimesele ja keskkonnale ohutul viisil toodetud riided tunned ära toote sildil oleva ökomärgise järgi (nt Oeko-Tex).
Riiete ostmisel tasub ka jälgida, kus need on valmistatud. Kodumaiset tekstiilitoodangut eelistades on jalajälg kordi väiksem, samuti toetame nii ka kohalikku tööhõivet.
Paranda ja anneta!
Katki läinud rõivale tasub aga parandamisega uus elu anda. Kui endal näpuosavust napib, saab vajalikku abi paranduskojast või tuttavalt. Riiete parandamisega säästad nii keskkonda kui rahakotti.
Kui aga terved ja puhtad riided lihtsalt üle jäävad, on mõistlik need annetada abivajajatele või teise ringi poodidele. Milline kogumispunkt või paranduskoda sulle kõige lähemal asub, vaata veebist: kuhuviia.ee.
Varakamad emandad pidavat shoppamisega stressi maandama. Arusaadavalt pole seda riietekuhilat pärast kusagile panna…
Seda viitsimist artikli kirjutajal polnud, et Läänemaa, sh. Haapsalu nimetet vastu võtjate aadressid kirja panna.
lahendab ajaloost tuntud kogemus, kõiksugu nn. rõivapoed tuleb likvideerida, rahvas riietada nagu hiinas ja sõjaväes, see sõjaväevormi laadne riietus sobib kõigile ja igaks puhuks, on praktiline ja lihtne ja odav, suvel trussikud , maika, pidulikumal korral, kalifeed, kirsad ja kimnastjorka, talvel vildid ja vatnikud. liigsete riietega maailma saastamise probleem langeb iseenesest ära. riie ei riku meest, öeldi vanasti.