Kolmapäeva õhtul rullus Eesti televaatajate ees lahti inetu lugu sellest, kuidas Haapsalu tuntud ja tunnustatud vehklemistreener Helen Nelis-Naukas on oma endise õpilase ja hilisema olümpiavõitja Katrina Lehisega ahistavalt käitunud. Kuigi lugu oma kõigis detailides oli õõvastav, polnud see paljude haapsallaste jaoks – isegi kui nad algatatud kriminaalasjast midagi ei teadnud – väga üllatav. Treeneri käre loomus, impulsiivne käitumine ja äkilised ütlemised on spordiringkonnas ja laiemaltki ammu teada.
On selge, et pead silitades ja nunnutades tippsportlast ei kasvata – tippu jõudmine nõuab verd, higi ja pisaraid. Aga kusagil jookseb piir treeneri nõudlikkuse ja kiusamise vahel. Lehisele ja tema lähikondsetele räigeid sõnumeid saates ületas treener selle piiri kõrge kaarega. Seda enam, et sportlane ei ole treeneri omand. Nii nagu kasvavad suureks ja lahkuvad kodust lapsed, peaks ka treener suutma oma kasvandikud teele saata ja olla õnnelik, kui tema avastatud ja kasvatatud talendil läheb hästi, mitte teda vaimselt terroriseerima.
See pole kaugeltki esimene kord, kui Nelis-Naukase ebaprofessionaalne käitumine on uudisekünnise ületanud ja toonud kaasa ka karistusi, näiteks võistlustel viibimise keelu. Juhtumeid on ilmselt rohkemgi, kuid kõik need pole treening- või võistlussaali seinte vahelt välja jõudnud. Seni on probleemide tekkides enamasti silm kinnipigistatud ja treeneriga vesteldud, sest ei saa ju salata, et Nelis-Naukas on teinud head tööd – tema kasvandikud on saavutanud ja saavutavad võistlustel kõrgeid kohti. Nüüdki ütleb Haapsalu linnapea Urmas Sukles, et kuna viimasel paaril aastal pole vehklemistrennis käivate laste vanematelt kaebusi tulnud ja tulemused on head, ei näe ta põhjust, miks treener oma tööd jätkata ei saaks.
Ehk oleks nüüd aeg pea liiva alt välja tõmmata ja probleemidele tõsiselt otsa vaadata ning teha otsuseid, selle asemel et vastutust ja otsustamist ühelt organisatsioonilt teisele veeretada.
Aeg tõepoolest midagi ettevõtta.See on juba naruväärne ja ebaõiglane kõikide nende suhtes keda sõim,ahistammine jne on läbi kümnendi puudutanud.
saarlase saite kinni panna, otsite järgmist
sukkpüksid, kes vaevalt treeneri tööst midagi jagavad on kõvad kritiseerijad
Helen, teie ise või?
medal ei õigusta treeneri alavääristavat käitumist oma treenitava suhtes, mis sisaldab kiusamist ja vaimset vägivalda. Need pole need katekoorijad spordis, kus on higi, veri ja pisaraid.
on andnud meie valitsus aastakümneid meie rahva suhtes
Valitsused on aastakümmnete vältel vahetunud aga vingujad on ikka samad. Äkki vaataks korraks peeglisse ?