19. korda toimuv Augustibluus täitis eile Haapsalu linna nii kodumaiste kui ka välismaiste artistide ja bluusimuusika austajatega.
Suurima aplausi osaliseks said õhtu viimane ja peaesineja Matt Schofield Inglismaalt, kes toodi lavale kiirabiautoga alles südaööl, sest mees oli saanud toidumürgituse. Schofield esines siiski vapralt ja andis kaasakiskuva kontserdi.
Kuigi oli reede ja töönädala lõpp, jõudis piiskoplinnusesse mitu tuhat muusikahuvilist. Publiku kõrvu paitasid esinejad nii Soomest, Venemaalt, Inglismaalt, Eestist kui ka Prantsusmaalt.
Augustibluusi eriprojekti raames esinenud kodumaised artistid Birgit Varjun, Liis Lemsalu ja Birgit Õigemeel, keda taustalauljatena toetas poistebänd Soul Militia. „Bluusimuusikaga pole ma eelnevalt eriti kokku puutunud, aga nagu me enne just bändiliikmetetega arutasime, siis bluus on igal pool. Tänapäeva popmuusikas on väga palju bluusisugemeid ja kogu emotsioonide põhjal improviseerimine ja laulmine – see ongi bluus,“ rääkis Lääne Elule Birgit Õigemeel.
Tema sõnul saavad ka popmuusikud laulda edukalt selles žanris juhul kui täidavad ühe olulise bluusi kriteeriumi: armastuse muusika vastu.
Pärnust pärit Elle Lepik oli Augustibluusil esmakordselt ja hindas nii üritust kui selle korraldamist suurepäraseks. „Siin on väga mõnus ja hubane. Ma olen esimest korda elus Augustibluusil, aga kindlasti tulen järgmine aasta tagasi. Bluusi võlu on, et ta ühendab nii nooremaid kui vanemaid muusikahuvilisi,“ rääkis ta. Lepiku kõrvu paitas kontsertil kõige enam Soome bluusibänd Honey & the T-bones.
Festival jätkub täna keskpäeval kultuurikeskuses, kus algas bluusmandoliini töötuba ja Rannarootsi Selveri laval, kus esineb kodumaine bluusibänd Green Spirit.
Kella kolmest on kontserdid raudteejaamas.
Õhtul piiskoplinnuses toimuval kontserdil astub peaesinejana üles bluusimaailma imelaps, ameeriklane Lucky Peterson, kes jõudis koos kaasmaalastega lavale juba kolmeaastaselt.
Väga mõnus kontsert oli. Lähen ka järgmisel aastal.
Väga lahe üritus oli,ka toidupoolist oli suht normaalse hinnaga igale maitsele. Ma ei suuda mõnest irisejast aru saada- kas neid veeti sinna vägisi ?? Siis tuleks ju politseisse avaldus teha. Loodame,et asi jätkub veel palju aastaid.Tänud korraldajatele.
Eks ta ole-eestirahvale ongi ju laulmine omasem kui mõtlemine.
Paitame kirjutaja kõrvu 🙂
mina aru ei saa miks peab mingit neegrite orjapõlve ületamiseks mõeldud soigumist ülistama. aga juu siis selles on midagi hingelähedast. ja nii ehitavadki kohalike usinad käed ülese kirikud ja õpivad ära jutlused, mida kellelgi tarvis pole.
Enamus asju mis rahvamasse kokku toovad ei olegi mõistusega võtmiseks.
aru pole siin midagi saada. see on muusikastiil ja vastavalt maitsele. Mina ei saa aru sellest kuidas inimesed kuulavad staatilist tümpsu, aga kui meeldib siis laske edasi sest muusika on nautimiseks ja kellele blues kellele DNB. Kellele usk jumalasse ja kellele usk iseendasse. andke tuld ja olge sallivad 🙂
Sa pole mitte Bluusi sõber vaid ususekti liige, mille kontoriuksel on silt Bluus. see sõbraks olemine käivitub sinus teatavate pühakirjatekstide näitamise või kuulmise kaudu. Sõbraks on sind aga selleks vaja et saa enda veeringud selle usulahu altarile viiksid. Täpselt sama moodi nagu Meikar Refiropkade altarile annetusi tegi. Selleks et sa aru ei saa kuidas ja milleks inimesed staatilist tümpsu kuulavad ei ole mitte meeldivuse või mittemeeldivuse teema vaid mittevabatahtliku ususektile omase värbamiskampaania õnnestumine või mitteõnnestumise küsimus. Salliv saab aga siis olla kui võõras ennem sisseastumist uksele koputab, ennem kui sisse astub, mitte ei tule koos raamidega. Aga mõtle nüüd hoolega… Loe rohkem »