Piret Kergandberg ja Siim Vahtrus advokaadibüroost Walless kirjutavad Postimehes Risti tuulepargi juhtumi näitel, kuidas ettevõtted saaksid kindlustada suure mõjuga projektide elluviimise.
Lääne-Nigula vallavolikogu hiljutine otsus lõpetada Eesti Energia tütarettevõtja soovitud tuulepargi planeeringu koostamine on taas tõstnud esile küsimuse, kas Eestis on üldse võimalik mõnd suuremate mõjudega arendust ellu viia. Viimastel aastatel on mitu avalikkuse tähelepanu pälvinud suurprojekti tõepoolest takerdunud. Samas on üldistused stiilis „emotsionaalsed kohalikud ajavad Eesti majanduse põhja” nii oma sisult ebaõiged kui pikemas plaanis ka ettevõtjaid ennast kahjustavad. Need süvendavad vastandumist ja sillutavad teed lohakale asjaajamisele. Selmet otsida süüdlasi, on mõistlikum analüüsida ummikseisu põhjusi ning keskenduda sellele, kuidas tulevikus selliseid olukordi vältida.
Edukas ettevõtja peab olema oma plaanides paindlik. Suurte mõjudega ning riigile muul põhjusel tähtsateks arendusprojektideks on ette nähtud riigi või kohaliku eriplaneeringu koostamine. Eriplaneering erineb paljudele arendajatele tuttavast detailplaneeringust selle poolest, et protsessi esimeses etapis tuleb valida sobivaim asukoht arendusprojekti elluviimiseks, mis ei pruugi olla see, mis arendajal endal on välja vaadatud. Lisaks keskkonnakaitsele tuleb kindlasti kaaluda ka muid avalikke huve, sealhulgas valla ja vallaelanike huve.
või mässate seal sõgedad, härrased teavad, mis rahvale hää on
võiksid teada, et Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles selge sõnaga, et Eesti tee on ainult meretuulepargid, kui seda liini on vaja ajada.Kuna Eesti on väga väike , siis maismaa tuule tehnilisi taristuid ei tohiks teha, ega proovida läbi suruda vastu kohaliku kogukonna tahet. Veskimägi ei tahtnud ka tuuganeid oma tagaaeda ( kuula Tööandjate keskliidu saadet T. Veskimäega)
Ise ka usud, mida räägid?