Tartu ülikooli teadlaste reoveeseire näitas, et ülemöödunud nädalal oli Haapsalu reovees koroonaviirust suuremal hulgal, eelmisel nädalal võetud proov näitas seevastu viirust mõõdukas koguses.
Lõppeva nädala tulemusi Hapasalu kohta ei osanud teadlaste töögrupi juht, Tartu ülikooli professor Tanel Tenson reede ennelõunal veel öelda. Terve Eesti olukorda iseloomustas Tenson aga sõnadega: „Sel nädalal läks kõik veel üles, aga loodame, et hakkame nägema ka langemist.”
Augustist alates seiravad Tartu teadlased kõigi Eesti maakonnakeskuste ja suuremate linnade reovett. Haapsalust võetakse proove kord nädalas, teisipäeviti.
Reoveeseire võib ennustada koroonaviiruse puhanguid piirkonnas juba enne kui seda näitavad koroonatestide tulemused. „Nagu mujalgi maailmas, näeme tihti neid muutusi nädal ette,” ütles Tenson.
Reoveeuuringu tulemused esitavad teadlased igal nädalal otse terviseametile. Seni on aga teadlastel puudunud info selle kohta, kui palju ühes või teises piirkonnas hiljem testimisega viirusekandjaid leitakse. Tensoni sõnul on nüüd ka siin toimunud muutus ja terviseamet on jaganud infot haigestunute kohta reoveeuurijatega. „Saame nakatunute arvud ja viiruse leiu omavahel kokku viia,” ütles Tenson.
Suuremate keskuste reovee analüüsimise kõrval on Tensoni sõnul võetud ka nn punktproove kindla asutuse reoveest. Seda tehakse peamiselt profülaktika mõttes. „Näiteks septembris vaatasime ühiselamute reovett, et saaks testimist suunata,” rääkis ta.
Punktproove võetakse eelkõige siiski asutustest, kus on koos rohkem riskirühma inimesi näiteks nagu vanglad või hooldekodud. Sel viisil on uuritud ka Oru hooldekodu reovett. „Aga kindlasti pole meil jõudu kõiki koole uurida,” ütles Tenson.
Info Tartu ülikooli teadlastegrupi reoveeuuringutest jõudis esimest korda avalikkuse ette tänavu augustis kui majandusminister Taavi Aas ütles valitsuse pressikonverentsil, et Viljandi ja Haapsalu reoveest on leitud koroonaviirust, mis viitab sellele, et see liigub linnas, kuigi haiguspuhangut pole registreeritud.
Tensoni sõnul jõudis info avalikkuse ette ennatlikult – sellele reageeriti üle ja see muutis omakorda teadlased ettevaatlikuks. Ta lisas, et ülereageerimise kõrval oli teine põhjus, miks andmeid avalikustama ei kiputud – nimelt see, et teadlased polnud toona ka ise päris kindlad, mis leid mida tähendas. Augustis-septembris täiustati metoodikat ja nüüd võiks Tensoni hinnangul küll avalikkusele seire andmete kohta rohkem infot anda. Ta lisas, et ka graafikute avaldamine Eesti Ekspressis ja Tartu Postimehes pole paanikat kaasa toonud.
Tenson lisas, et avalikustamise teemat arutatakse lähipäevil seirejuhtgrupi koosolekul. „Ma arvan küll, et midagi tuleb,” ütles Tenson.
Reoveeseire Haapsalus
Nädal 32 (3.-9. august) – viirust ei tuvastatud
Nädal 34 (17.-23. august) – viirust mõõdukas koguses
Nädal 36 (31. august- 6. september) – viirust ei tuvastatud
Nädal 38, 39, 40, 41, 42 (14. september- 18. oktoober) – viirust mõõdukas koguses
Nädal 43-45 (19. oktoober – 8. November) viirust ei tuvastatud
Nädal 46 (9.-15. november) – viirust mõõdukas koguses
Nädal 47 (16.-22. november) – viirust oli suuremal hulgal
Nädal 48 (23.-29. november) – viirust mõõdukas koguses
Huvitav,mida nad enne koroonaviirust reoveest otsisid.kui otsisid?Gripiviirust ehk…
Vaadake ise veeloast, kui oskate leida.
Ando peaks oskama kommentaarida, kas esinduslikku reoveeproovi üldsegi saab taolise viiruse määramiseks, sest proovivõtu metoodika puudub. Või piisab tavapärasest proovivõtu metoodikast ja tunnistusega proovivõtjast?
standartne narkoainete jälgimine
Pätil päti mõtlemine. Keda kotib mingi narko jälgimine pasavees? Mõtle loogiliselt. Diiler võetakse ka ilma solgiaugus otsimiseta vahele. Palju olulisemaid teemasid on maailmas olemas, näiteks nagu inimeste toitumine, tervis ja haigused.
keegi viirusekandja viibib aegajalt haapsalus