Juba varasest noorusest end eestlasena identifitseerinud Ants Laikmaa asus tegutsema keset suurte murrangute ajastut.
Uue ajajärgu inimesena oli Laikmaa ühtviisi kriitiline nii talupoegliku tagurluse kui ka saksaliku mentaliteedi suhtes ning võttis idealistlikult suuna kunsti õppimisele välismaal. 1891. aastal alustab ta legendaarset jalgsimatka Riiast Düsseldorfi ning lahkub sealsest akadeemiast 1897. aastal, jätkates sealtpeale tegutsemist vabakunstnikuna.