„Poliitikud on alati kriise armastanud,” ütles 9. märtsil, kolm päeva enne eriolukorra kehtestamist kogenud kriisikommunikatsiooni ekspert Ilona Leib ETVs.
Kui vaadata, kuidas on viirus mõjunud valitsusjuhtide mainele, siis saab selgeks, et nii see tõesti on. Maailma terviseorganisatsioon kuulutas 11. märtsil koroonaviiruse ametlikult pandeemiliseks. Ajakiri Economist koostas paar päeva tagasi ülevaate, kuidas on sellest ajast alates muutunud suuremate demokraatlike riikide juhtide populaarsus. Tulemusena pidas paika poliitiline rusikareegel, et rasketel aegadel koguneb rahvas oma juhtide taha.
Nii on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni toetus kasvanud 8 protsendipunkti, viiruse läbi põdenud Suurbritannia peaministril Boris Johnsonil 14, Kanada peaministril Justin Trudeaul 18. Isegi maailma ühes kõige masendavamas olukorras olevas riigis Itaalias on peaminister Giuseppe Conte isiklik reiting tõusnud märtsi 32 protsendilt 43 protsendini aprillis. Kui vaadata ringi meie naabrite seas, siis varasemast kõrgemalt hindavad oma valitsuse tööd raskes olukorras nii Läti, Soome kui ka Rootsi kodanikud.
jampsi ta siin jälle paneb?…
Võibolla oli napsitanud.
absurditeater
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut väljastas eile 14.04.20 pressiteate koroonaviiruse uuringu kohta, mis muuhulgas kajastas, et kõige enam ollakse rahul Politsei- ja Piirivalveameti tegevusega ning kõige vähem ollakse rahul presidendi tegevusega senisel pandeemiaperioodil.
kuidas nii? President ju andis soovituse tulukestega vilgutada. See pidi ka midagi aitama.