Uganda pealinnas Kampalas harjud kiiresti nii värvide, tähelepanu kui ka sellega, et sinu uueks nimeks saab Mzungu. Mida see tähendab ja millega tuleb Kampalas olles veel ära harjuda?
Päev Kampalas algab kuumalt – jaanuaris on sooja ligi 30 kraadi – ja tolmuselt. Äärelinna tänavad on kitsad, künklikud ja asfalteerimata, mis tähendab, et mina, teised jalakäijad, mootorrattad, kanad, eeslid ja kes kõik veel, keerutame iga sammuga maast üles hunnikute viisi punast tolmu.
Kohe hommikul näen esimest ugandalikku asja – kollast kanistrit. Enamasti on see mõne lapse käes või peas, kes sellega sihikindlalt kodu suunas liigub, vesi korgi vahelt välja tilkumas. Paljudes majades puudub veevärk ja seetõttu toovad pered oma joogi-, pesu- ja söögitegemise vee avalikest kaevudest. Enamasti on see just kooliealiste laste töö ja nad teevad selle ära hommikul enne tunde (sama pilt vaatab vastu muide ka Keenias). Neid tuhmkollaseid kanistreid näen palju, see paneb Eesti kraanidest voolavat vett veel eriti kõrgelt hindama.