Mai algusest jõustus uus muinsuskaitseseadus, millega tööde teostamine muinsuskaitsevaldkonnas muutuks paindlikumaks ja mälestiste omanikele luuakse kompensatsioonisüsteem.
Lisaks aitab uus seadus paremini hallata arheoloogiapärandit ja lisab muinsuskaitseametile ka muuseumide valdkonnaga seotud ülesanded.
Uue seaduse eesmärk on tasakaalustada avalikes huvides omanikele seatavaid kohustusi. Selleks on esimest korda loodud kompensatsioonisüsteem, millega hüvitatakse osaliselt omanike kulutused uuringutele ja muinsuskaitselisele järelevalvele. Selleks on Muinsuskaitseametile eraldatud igaks aastaks 1,4 miljonit eurot.
Uus seadus toob valdkonda ka senisest rohkem paindlikkust ja lihtsustab menetlusi. Mitmed loakohustused on asendatud teatistega (näiteks tööd kaitsevööndites), muinsuskaitse eritingimusi annab riik ning järelevalve on määratav siis, kui olukord seda nõuab.
Arheoloogiapärandi kaitse muutub uue seadusega sisuliselt kahetasandiliseks: arheoloogiamälestiste kõrval on võimalik riigi kaitse alla võtta arheoloogilisi leiukohti, kus kaitsekord on omanike jaoks leebem.
Suurem muudatus on seotud otsivahendiga (detektoriga) maastikul väärtuslikke asju otsivate inimestega, kes peavad taotlema ametilt vastava 5 aastat kehtiva loa. Samas peavad hobiotsijad enne otsingu algust teavitama otsingule suundumisest kas registri, e-kirja või SMSi teel muinsuskaitseametit. Peale otsingut tuleb 30 päeva jooksul esitada otsinguaruanne. Täpsed juhised hobiotsijatele on kirjas muinsuskaitseameti kodulehel.
Tänasest lisanduvad muinsuskaitseametile kultuuriministeeriumist üle tulevad muuseumide valdkonnaga seotud ülesanded. Amet saab muuseumide infosüsteemi (MUIS) haldajaks ja arendajaks ning jätkab kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. Amet nõustab ja koolitab muuseume ning koordineerib riiklikku kogumispoliitikat. See võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda ühtselt arendada ning ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.
„Muinsuskaitseameti missioon on Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilitamine ja arendamine. Just selles saame ja soovime olla mälestiste omanikele toeks – kaasamõtlejaks ja tegevuste elluviijaks. Muutused füüsilises keskkonnas on paratamatud, meie ühiseks ülesandeks on pärandit hallata ja arendada selliselt, et väärtused säiliks ja kaasaegne kasutus oleks tagatud,“ sõnas Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
Uue muinsuskaitseseaduse töötasid alates 2014. aastast koostöös välja Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet. Eelnõu läbis kaks konsultatsiooniringi ja kogus suure hulga kommentaare asjaomaste kodanikuühenduste ja huvigruppide poolt. Riigikogu võttis seaduse vastu käesoleva aasta 20. veebruaril.
Uus seadus, sellega seotud rakendusaktid ja infomaterjalid asuvad muinsuskaitseameti kodulehel.